Teema: Kloogale elama?

Kas sinna üürnikke leiaks? Ei, ma ei mõtle seda maja, ega neid teisi tondilosse.

#3203982:

Mis te sellest majast arvate?

Maakler väidab, et see on kivikatusega puidust maja. Aga iseenesest on ta vägagi OK ju. Klooga areneb ja 10 aasta pärast on ta hoopis teine koht hoopis teiste hindadega. Kindlasti mitte odavamate hindadega, kui praegu. Tallinn ei ole kummist nimelt.

#3203748:

Kuidas on teie kogemused ja arvamused Kloogaga seoses?

Kas vastab tõele, et üha enam noori peresid kolib sinna ning paik on muutumas?

Iseenesest on seal ju kõik eluks vajalik olemas ning rongiühendus on samuti plussiks. Kuid olen mitu aastat Kloogal läbisõite ja jalutuskäike teinud ning aru saanud, et 2 asja, mis mind väga häiriksid, oleksid need kaitseväe õppused ning ka see, et talvisel ajal on targem panna uisud alla, sest libedatõrjet majade vahel keegi ei tee. Lisaks veel see, et tänavavalgustus eksisteerib vaid suurel tänaval, muudel tänavatel on kottpime.

Inimesed, kes Kloogal elavad vist ei huvitu oma kodukoha arengust üldse. Kas tegu ongi madalama maksevõimega kontingendiga, kellel puuduvad võimalused elukeskkonna parandamiseks ning vald samuti panustab minimaalselt? Klooga oleks nagu ajavaos kinni – muutumatu.

Mulle on jäänud silma üks sealne pakutav korter, mis vajaks nokitsemist, kuid muus osas vastaks minu soovidele. Kuid kas see oleks ikkagi hea koht, kuhu perega elama minna?

Mis arvad, palju maksab tänavate valgustus elanikele? Või mis maksab tänavate liivatamine. Aktiivse inimsena, kes tahab panustada kohalikku ellu võiksid võtta ühe lõigu tänavast liivatada ja valgustada. Kui mingi asja jaoks raha ei ole, siis ei ole. Ja asi pole kinni sugugi mingis ajavaos või tahtmatuses midagi teha. Kus kohas asula oma raha saab ? Arvuta välja kui palju sinu panus ja mis selle raha eest siis saaks? Kui suur on see summa mis läheb sinu palgast kohaliku elu arendamiseks ?

#3204168:

#3203982:

Natuke remonti ja suht hea hinnaga suvemajake?

Mida seal suvemajakeseks remontima peaks? Las ollagi selline retrokas nagu ta on.

Aga ka talveks pole teda ilmselt hullult kallis ümber teha, soojustus + aknad head ja kannatab seda pindala ka odavalt õhksoojuspumbaga kütta. Mingi 40€-ga kuus , ma lambist pakuks. Ja muid suuri kulusid seal pole…

Mul on Klooga-Rannas vana suvila, suure krundiga nagu nõukaajal tähtsatele ninadele jagati. Olen seal vahest suviti paari öö kaupa viibnud, kõige hullem on minuarust sealt töölesõit, kui kellaaja peale peaks minema, siis nii kaugel elada ei viitsiks. Tulevikus on nagunii plaanis kinnistu maha müüa.

Kohalikud ei tunne huvi??

Teemaalgatajal on väga pealiskaudne ettekujutus Kloogast. Seal on ikka viimase viie aastaga elu vägagi käima läinud

#3203782:

3-toaline 63m2 kesküttega korter maksab 27000 eurot, mis plusse miinuseid sa seal veel kaalud?

Ja selge see, et 10ne aasta pärast on see sama korter juba poole kallim kindlasti, kui mitte rohkem.

Sellele pane praegu pool remondiks juurde. Oluline on ka see, kuidas maja hooldatakse, kui maksevõimelised on teised elanikud, et vajadusel maja remontida.

#3204095:

Üksi saab ehk elatud, sest 44 m2 on ikka juba väike. Samas – krunt on suur ja tulevikus saaks suurema maja ehitada – kommunikatsioonid on olemas. Üks mure vähem.

Kommunikatsioonidest on ju olemas ainult elekter. Vesi kaevust, kanalisatsioon arvatavasti septikuga või on isegi vana lampkast. Tulevikus uut maja ehitades tuleks kõik need asjad ikkagi uuesti rajada.

Klooga on hea koht elamiseks

Elasin Kloogal 2005-2015 aastatel, Ilus koht, aina rohkem noori peresid, eestikeelt kõnelevaid noori, kaunis loodus ja järv.
Alguses, kui sinna elama läksin liikus palju joodikuid,pimedas väga ringi ei tahtnud kolada, mida aasta edasi, seda rohkem on sinna elama tulnud just noori, lastega peresid. Aktiivne kogukond on Klooga aastatega talgute korras prügist puhtaks koristanud, marjametsad on ilusad ja järv aina populaarsem ujumiskoht. Näiteks väikese lapsega meeldis mulle seal elada ja ringi rännata.
Jah, talvel oli libe, pime…enamikul taskulamp kaasas, ja minu ajal ei olnud veel ka kergliiklusteed, talvel oli keerulisem liikuda alevikus. Tallinnast-Keilast väga mugaval kaugusel…plusse rohkem kui miinuseid.
Elu tegi omad plaanid ja kolisime sealt ära…mees aga igatseb vahel sinna tagasi, ilus koht on elamiseks.

#3205048:

#3204331:

Rongiühendus hea. Ise käin autoga tallinnas tööl, pool tundi ja kohal.

Miks rõhutatakse rongiühendust, kui enamus liigub autoga? Ei mõtle paha pärast, kuid mis põhjusel on rongiühendus Eesti erinevates piirkondades nii erinev? Kui inimesed, kes käivad tööl Tallinnas või Tartus, elavad lähipiirkonnas ja kasutaksid ühistransporti, siis poleks olukorda, et ühes kohas pääsed Tallinnasse või Tartusse 2-3 korda päevas ja teises kohas 14 korda päevas. Kui Kloogalt Tallinnasse pääseks 3 korda päevas, siis palju sõitjaid oleks? Jääb mulje, et rongiühendus ei lähe inimestele korda. Teatakse, et rongi liigub kuigivõrd, aga huvi on leige.

Paljud liiguvad rongiga, lapsed saavad ka rongiga Keilasse/Paldiskisse kooli näiteks (koolibuss on ka, aga see vist Keilasse ei vii). Mina käin autoga, sest töökoht on rongipeatusest oluliselt eemal, peaksin lisaks ka linna ühistransporti kasutama ja üsna tihti on ka päeval autot vaja. Samas kui kesklinnas või TTÜs on koolitus, lähen rongiga.
Kui ma töötaksin kesklinnas kontoris näiteks, käiksin kindlasti rongiga.

#3205169:

Ma saan aru, et inimesed võiksid kasutada rohkem rongi, kuid miks on rongiliiklus mujal hõre? Kui Elvast, Valgast, Põlvast käib palju inimesi Tartusse tööle, siis miks liigub rong ainult 2-3 korda päevas? Kui mõelda, et enamus sõitjaid kasutavad hommikust, lõunast või õhtust rongi, siis kes sõidavad siin näites toodud Kloogale nii sageli, et rong pannakse käima 14 korda päevas? Pensionärid? Lõuna-Eestis on neid ka piisavalt palju. Ma imestan, kui ebaühtlane on rongiliiklus Eesti erinevates piirkondades. Oleks siis, et ühes kohas saab sõita 10 korda päevas sest rahvast rohkem ja teises 5 korda, aga erinevused võivad olla kümnekordsed!

tartu ümbruses ei ole ju linnalähiliine, rong liigub siis, kui läheb linnadevaheline rong.

lähiliinide loomiseks ei ole aga piisavalt koormust ehk inimesi. need rongid seisaksid ju tühjalt jaamas suure soa päevast, sest tipptunniväliselt ei oleks sõitjaid. teine asi on see, et raudtee ehitamine nullist ei ole aastal 2019 enam tasuv.

siis kes sõidavad siin näites toodud Kloogale nii sageli, et rong pannakse käima 14 korda päevas? Pensionärid? Lõuna-Eestis on neid ka piisavalt palju. Ma imestan, kui ebaühtlane on rongiliiklus Eesti erinevates piirkondades. Oleks siis, et ühes kohas saab sõita 10 korda päevas sest rahvast rohkem ja teises 5 korda, aga erinevused võivad olla kümnekordsed![/quote]

Lihtsalt korrektsuse huvides… Kloogale saab hetkel 8 rongiga… ja lõpppeatus on siiski Paldiski, pakun et rongid käivad pigem Paldiski, mitte Klooga pärast.
Aga muidu ei oska kommenteerida, Tartu ümber pole muidugi elektrironge ka.