Kui mul kodus vargad käisid, siis oli pigem kahjutunne varastatud väärisesemete, minu jaoks perekonnareliikviate kaotuse pärast. Ja jõuetu viha meie poltsei vastu, kes nagu silmaklapid peas ühte teooriat korrutas, nagu oleks vargad meile kuidagi tuttavad, aga täiesti selge vihjega (8 kõnet ühele numbrile meie telefonilt), midagi muud ette ei võtnud, kui me küsitleme neid, kui nad suvatsevad kohale ilmuda.
Hirmul olin mitmeid aastaid hiljem, kui varas üritas aknast sisse murda, kui ise öösel magasime. Siis ikka hulk aega ei saanud und, üritasin õhtuti üleval olla nii kaua kui võimalik, kuulatasin iga krõpsu. Lisaks panime signalisatsiooni, mis alati sisse lülitame, kui ära oleme või siis ülakorrusele magama läheme.
Aga nagu öeldakse, aeg parandab kõik haavad ja praegu küll enam mingit sellist hirmu pole.
Minu soovitus oleks, pane signalisatsioon,kasvõi akendele või väliuksele, et keegi ei saaks amgamise ajal vaikselt sisse tungida, tasapisi tulebka kindlustunne tagasi. Ja kui turvafirma tundub liiga kallis, on olemas ka lokaalsed signalisatsioonid, mis ainult häiresignaali annavad. Põhiline, et oleks õigesti paigutatud, et näiteks tuul või mööda sõitev raskeveok seda tööle ei paneks.
