Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kodukindlustus

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )

Teema: Kodukindlustus

Postitas:

Maja on kaasomandis. Notariaalset kasutuskorda ei ole määratud. Majas elab kaks erinevat leibkonda.

Üks omanik soovib maja kindlustada. Teine omanik ei näe selleks vajadust. Kui see üks omanik siiski teeb selle kindlustuse ja maksab kogu maja kindlustamise eest, siis mis saab edasi võimaliku kahju puhul? Oletame, et maja põleb maani maha. Kindlustusraha eest ehitatakse uus maja. Millisele osale on sel juhul õigus sellel teisel omanikul, kes keeldus maja kindlustamisest? Tema on ju pärast ikka poole maja omanik, ehkki seda maja tal ju enam ei oleks pärast kahjujuhtumit?

Tegemist on puumajaga, mis asub väga heas piirkonnas ning seetõttu omab suurt turuväärtust. Maja iseenesest on aga üsna vana ja võimalik tulekahju või veeõnnetus on seetõttu reaalne.

+7
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 27.08 07:26; 27.08 14:46; 28.08 06:58; 04.09 06:38;
To report this post you need to login first.
Postitas:

miks ta ei peaks olema jätkuvalt oma osa omanik ka peale elamu taastamist? teema võib tekkida sellest, et kui nt tema süül põleng alguse sai ja kindlustus tekitab mingi kahjunõude ta vastu, aga see ei muuda omanikustaatust

+1
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.08 12:13; 27.08 22:39;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma ei olegi arvanud, et ta omaniku staatuse kaotab. Loomulikult on ta omanik edasi. Minu küsimus on hoopis muus. Kui mina tasun üksinda maja kindlustusmakseid, siis mis saab võimaliku kahjujuhtumi korral? Mina olen ju kindlustanud ja taganud selle, et maja säiliks. Teine pool ei ole selle heaks sentigi kulutanud, kuid pärast kahjujuhtumit saab osa kindlustushüvest.

Kas sellisel puhul saab olla üldse mingit head ja õiglast lahendust? Võttes aluseks selle, et teine pool on täiesti kindel, et tema ei soovi maksta kindlustuse eest.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 27.08 07:26; 27.08 14:46; 28.08 06:58; 04.09 06:38;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Esita see küsimus kindlustusele. Soovitatavalt erinevatele. Las vastavad.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Maja on kaasomandis. Notariaalset kasutuskorda ei ole määratud. Majas elab kaks erinevat leibkonda.

Üks omanik soovib maja kindlustada. Teine omanik ei näe selleks vajadust. Kui see üks omanik siiski teeb selle kindlustuse ja maksab kogu maja kindlustamise eest, siis mis saab edasi võimaliku kahju puhul? Oletame, et maja põleb maani maha. Kindlustusraha eest ehitatakse uus maja. Millisele osale on sel juhul õigus sellel teisel omanikul, kes keeldus maja kindlustamisest? Tema on ju pärast ikka poole maja omanik, ehkki seda maja tal ju enam ei oleks pärast kahjujuhtumit?

Tegemist on puumajaga, mis asub väga heas piirkonnas ning seetõttu omab suurt turuväärtust. Maja iseenesest on aga üsna vana ja võimalik tulekahju või veeõnnetus on seetõttu reaalne.

Kui võimalik tulekahju või veeõnnetus on maja seisukorra tõttu reaalne, ei soovi ükski kindlustusselts seda kindlustada. Alusta sellest , et uurid kindlustusest kas üldse on võimalik kindlustada ja siis esita oma küsimused sellele seltsile mis kindlustust pakub.

+1
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 27.08 21:53; 29.08 10:17; 29.08 13:31; 29.08 15:31; 30.08 16:05; 30.08 21:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

kindlustust ju ei huvita, kes poliisi eest maksab. taastavad ja kõik. arusaamatu teemaalgatus.

0
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.08 12:13; 27.08 22:39;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui võimalik tulekahju või veeõnnetus on maja seisukorra tõttu reaalne, ei soovi ükski kindlustusselts seda kindlustada. Alusta sellest , et uurid kindlustusest kas üldse on võimalik kindlustada ja siis esita oma küsimused sellele seltsile mis kindlustust pakub.

Ei, väljendasin end valesti. Maja ei ole lobudik ja halvas seisus. Ikka täiesti normaalne maja on. Aga ahiküttega jne. Kindlasti on maja võimalik kindlustada. Seda on kunagi ka tehtud.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 27.08 07:26; 27.08 14:46; 28.08 06:58; 04.09 06:38;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kindlustad kogu maja. Õnnetuse korral saad valida remondi/taastamise kindlustusfirma poolt või vastava raha välja maksmise (sulle ehk lepingu omanikule). Valid viimase, kaasomanikuga lepite kokku kahju/remondi hüvitamises. Tema peaks siis sel juhul sulle hüvitama poole remondi hinnast kui kindlustada ei tahtnud enne.
Kogu maja mahapõlemise korral saad hüvitise kogu maja eest, kaasomanik jääb kõigest ilma (kuna polnud kindlustusest huvitatud)
Nii üldjoontes, detailid täpsusta kindlustusfirmaga

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.08 11:46; 29.08 11:03; 29.08 13:40; 31.08 08:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kindlustad kogu maja. Õnnetuse korral saad valida remondi/taastamise kindlustusfirma poolt või vastava raha välja maksmise (sulle ehk lepingu omanikule). Valid viimase, kaasomanikuga lepite kokku kahju/remondi hüvitamises. Tema peaks siis sel juhul sulle hüvitama poole remondi hinnast kui kindlustada ei tahtnud enne.

Kogu maja mahapõlemise korral saad hüvitise kogu maja eest, kaasomanik jääb kõigest ilma (kuna polnud kindlustusest huvitatud)

Nii üldjoontes, detailid täpsusta kindlustusfirmaga

Kui maja ei saa/ei soovita samas kohas taastada, saavad hüvitist kõik omanikud.Isegi kui nad pole kindlustuslepingut teinud.
Ülaltoodud loogika järgi võiksin ma suvalise maja ära kindlustada ja saada hüvitist.

+5
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 27.08 21:53; 29.08 10:17; 29.08 13:31; 29.08 15:31; 30.08 16:05; 30.08 21:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui maja ei saa/ei soovita samas kohas taastada, saavad hüvitist kõik omanikud.Isegi kui nad pole kindlustuslepingut teinud.
Ülaltoodud loogika järgi võiksin ma suvalise maja ära kindlustada ja saada hüvitist.

Millise loogika? Jutt ei käi “suvalisest” majast, vaid olukorrast, kus kindlustuslpeing sõlmib ikka üks kinnisvara omanikest. Ja jah, kindlustuslepingut saab sõlmida ka siis kui ise ei ole omanik (nt korterit üürides)
Hüvitise saab ikka lepingus määratud soodustatud isik(ud), mitte valimatult “kõik omanikud”

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.08 11:46; 29.08 11:03; 29.08 13:40; 31.08 08:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oletame, et kindlustab siis üks omanikest. Tema on ka soodustatud isik. Kui maja maani maha põleb, saab kogu kindlustushüvitise siis see üks omanik. Tema ehitab maja uuesti nullist üles. Mis osa sel juhul kuulub sellele teisele omanikule, kes keeldus kindlustamisest? Kas siis ainult see maatükk, millel maja asus on pooles osas tema oma? Või ikkagi on pool uuest majast ka tema oma?

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 29.08 11:56; 30.08 08:50; 30.08 16:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oletame, et kindlustab siis üks omanikest. Tema on ka soodustatud isik. Kui maja maani maha põleb, saab kogu kindlustushüvitise siis see üks omanik. Tema ehitab maja uuesti nullist üles. Mis osa sel juhul kuulub sellele teisele omanikule, kes keeldus kindlustamisest? Kas siis ainult see maatükk, millel maja asus on pooles osas tema oma? Või ikkagi on pool uuest majast ka tema oma?

Minu loogika ütleb, et siis on teise osapoole oma vaid pool maatükist. Huvitav oleks lugeda mõne kindlustusagendi seisukohta.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui maja ei saa/ei soovita samas kohas taastada, saavad hüvitist kõik omanikud.Isegi kui nad pole kindlustuslepingut teinud.

Ülaltoodud loogika järgi võiksin ma suvalise maja ära kindlustada ja saada hüvitist.

Millise loogika? Jutt ei käi “suvalisest” majast, vaid olukorrast, kus kindlustuslpeing sõlmib ikka üks kinnisvara omanikest. Ja jah, kindlustuslepingut saab sõlmida ka siis kui ise ei ole omanik (nt korterit üürides)

Hüvitise saab ikka lepingus määratud soodustatud isik(ud), mitte valimatult “kõik omanikud”

Millele su väited tuginevad? Loomulikult saab omanik hüvitust kindlustuselt kui ta omand hävib ja on kindlustusjuhtum. Kui lepingus on soodustatud isik, tavaliselt on see hüpoteegipidaja, siis eelisjärjekorras on soodustatud isik. Ja see pole päris nii, et kui ma ei taha maja taastamist, saan sulas lepingus oleva kindlustussumma. Mõistlik on kindlustustingimusi lugeda.
Üldiselt soovitatakse kogu maja kindlustada, sest muidu iga kahjujuhtumi puhul saad oma osa järgi hüvitist, aga taastada tuleb näiteks kogu katus. Mul kaasomanikuna on ikkagi jama kui kindlustus vaid pool katuse maksumusest maksab peale tormi ja kaasomanikul ka raha kohe võtta pole.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 27.08 21:53; 29.08 10:17; 29.08 13:31; 29.08 15:31; 30.08 16:05; 30.08 21:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu loogika ütleb, et siis on teise osapoole oma vaid pool maatükist. Huvitav oleks lugeda mõne kindlustusagendi seisukohta.

Maal olevad ehitised on kinnisasja osa. Ei saa olla nii, et maa kuulub ühele, ehitis teisele. Eelpool kirjeldatud juhul kuuluks samale maale üles ehitatud maja endiselt mõlemale omanikule.

Ja see pole päris nii, et kui ma ei taha maja taastamist, saan sulas lepingus oleva kindlustussumma. Mõistlik on kindlustustingimusi lugeda.

Jah, loomulikult. Seepärast ma ütlesingi kohe oma esimeses kommentaaris, et detailid (kindlustustingimused) tuleb kindlasti täpsustada enne lepingu tegemist, eriti sellise erijuhtumi (kaasomand) korral.

Millele su väited tuginevad? Loomulikult saab omanik hüvitust kindlustuselt kui ta omand hävib ja on kindlustusjuhtum. Kui lepingus on soodustatud isik, tavaliselt on see hüpoteegipidaja, siis eelisjärjekorras on soodustatud isik.

Millel sinu väited tuginevad? Soodustatud isik on ometi määratud igas kindlustuslepingus lepingu sõlmija poolt. Neid isikuid võib lausa mitu olla. Tavaliselt on see just kindlustusobjekti omanik, laenu puhul tõesti hüpoteegipidaja, aga praegu pole ju jutt laenuobjektist.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.08 11:46; 29.08 11:03; 29.08 13:40; 31.08 08:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu loogika ütleb, et siis on teise osapoole oma vaid pool maatükist. Huvitav oleks lugeda mõne kindlustusagendi seisukohta.

Maal olevad ehitised on kinnisasja osa. Ei saa olla nii, et maa kuulub ühele, ehitis teisele. Eelpool kirjeldatud juhul kuuluks samale maale üles ehitatud maja endiselt mõlemale omanikule.

Ja see pole päris nii, et kui ma ei taha maja taastamist, saan sulas lepingus oleva kindlustussumma. Mõistlik on kindlustustingimusi lugeda.

Jah, loomulikult. Seepärast ma ütlesingi kohe oma esimeses kommentaaris, et detailid (kindlustustingimused) tuleb kindlasti täpsustada enne lepingu tegemist, eriti sellise erijuhtumi (kaasomand) korral.

Millele su väited tuginevad? Loomulikult saab omanik hüvitust kindlustuselt kui ta omand hävib ja on kindlustusjuhtum. Kui lepingus on soodustatud isik, tavaliselt on see hüpoteegipidaja, siis eelisjärjekorras on soodustatud isik.

Millel sinu väited tuginevad? Soodustatud isik on ometi määratud igas kindlustuslepingus lepingu sõlmija poolt. Neid isikuid võib lausa mitu olla. Tavaliselt on see just kindlustusobjekti omanik, laenu puhul tõesti hüpoteegipidaja, aga praegu pole ju jutt laenuobjektist.

Enamikes on vaid omanik(ud), suurel osal pank kui soodustatud isik, sest Eesti inimene kindlustab tihti vaid panga nõudel. Seega ei saa väita et igas kodukindlustuse lepingus on soodustatud isik ära määratud.
Ka minu enda tehtud lepingus kindlustan ma vanemate maja, sest mul on huvi kindlustada. Ma ei ole omanik ega ka soodustatud isik selles lepingus vaid kõigest kindlustusvõtja. Sellel lepingul polegi soodustatud isikut.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 27.08 21:53; 29.08 10:17; 29.08 13:31; 29.08 15:31; 30.08 16:05; 30.08 21:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu loogika ütleb, et siis on teise osapoole oma vaid pool maatükist. Huvitav oleks lugeda mõne kindlustusagendi seisukohta.

Maal olevad ehitised on kinnisasja osa. Ei saa olla nii, et maa kuulub ühele, ehitis teisele. Eelpool kirjeldatud juhul kuuluks samale maale üles ehitatud maja endiselt mõlemale omanikule.

Ja see pole päris nii, et kui ma ei taha maja taastamist, saan sulas lepingus oleva kindlustussumma. Mõistlik on kindlustustingimusi lugeda.

Jah, loomulikult. Seepärast ma ütlesingi kohe oma esimeses kommentaaris, et detailid (kindlustustingimused) tuleb kindlasti täpsustada enne lepingu tegemist, eriti sellise erijuhtumi (kaasomand) korral.

Millele su väited tuginevad? Loomulikult saab omanik hüvitust kindlustuselt kui ta omand hävib ja on kindlustusjuhtum. Kui lepingus on soodustatud isik, tavaliselt on see hüpoteegipidaja, siis eelisjärjekorras on soodustatud isik.

Millel sinu väited tuginevad? Soodustatud isik on ometi määratud igas kindlustuslepingus lepingu sõlmija poolt. Neid isikuid võib lausa mitu olla. Tavaliselt on see just kindlustusobjekti omanik, laenu puhul tõesti hüpoteegipidaja, aga praegu pole ju jutt laenuobjektist.

Enamikes on vaid omanik(ud), suurel osal pank kui soodustatud isik, sest Eesti inimene kindlustab tihti vaid panga nõudel. Seega ei saa väita et igas kodukindlustuse lepingus on soodustatud isik ära määratud.

Ka minu enda tehtud lepingus kindlustan ma vanemate maja, sest mul on huvi kindlustada. Ma ei ole omanik ega ka soodustatud isik selles lepingus vaid kõigest kindlustusvõtja. Sellel lepingul polegi soodustatud isikut.

Minu arust on kindlustuslepingus soodustatud isik alati ära määratud. Kui on kindlustatud panga nõudel, siis on soodustatud isikuks pank ja kindlustusvõtja. Kui inimene on ise oma vara kindlustanud, siis on soodustatud isikuks ainult kindlustusvõtja.

Kui lepingus pole soodustatud isikut ära märgitud, siis kellele sinu arvates kindlustusjuhtumi korral raha välja makstakse?

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 29.08 11:56; 30.08 08:50; 30.08 16:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil on sama olukord.
Olen kindlustanud pool maja. Kas ma üldse tervet saaksin – ei tea, kuna maakler vaatas ka minu osalust (pool kinnistut).

Kui peaks juhtuma kõige hullem, siis makstakse mulle välja maja taastamisväärtus või taastatakse. Kui naabril kindlustust pole, siis tema osa ei taastata. Aga kinnistu väärtus on ka ilma majata suur. Kui müügiks läheks, siis saaksid mõlemad pooled arvestatava osa + mina kui kindlustanu veel taastamisväärtuse.

NB! Vali kindlasti koguriskikindlustus!

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Need küsimused kindlasti kindlustusandjale esitada.

Seal hakkab ilmselt rolli mängima ka kindlustussumma – kas nö poole maja väärtuses või terve. Kui poole maja väärtuses siis ilmselt teisele poolele jäävad tühjad pihud nagu ikka ilma kindlustuseta – põleb nt maha on oma asi kuidas üles ehitada. Sellisel juhul on enam-vähem nagu korteriga, kui nt tulekahju sai alguse teie poolelt/teie süü tõttu siis makstakse (ming summani?) neile kahju kinni.

Kui ütled, et kaasomandis siis meil maja ka kaasomandisse ostetud, aga see otseselt pole näitaja, kuna mul on kindlustatud kogu maja väärtus – ehk põlengu korral on kindlustatud kogu maja summa ja taastatakse see.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 30.08 12:18; 30.08 15:23; 30.08 19:23; 30.08 22:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui poole maja väärtuses siis ilmselt teisele poolele jäävad tühjad pihud nagu ikka ilma kindlustuseta – põleb nt maha on oma asi kuidas üles ehitada.

Kui maja pole isegi notariaalselt jagatud, siis juriidiliselt keeruline olukord: tehakse kindlustusrahaga uus maja, aga üks kinnistu omanikest enam selle maja omanik ei ole? Poolt uut maja pole ilmselt üldsegi võimalik ehitada.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.08 14:52; 30.08 18:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui poole maja väärtuses siis ilmselt teisele poolele jäävad tühjad pihud nagu ikka ilma kindlustuseta – põleb nt maha on oma asi kuidas üles ehitada.

Kui maja pole isegi notariaalselt jagatud, siis juriidiliselt keeruline olukord: tehakse kindlustusrahaga uus maja, aga üks kinnistu omanikest enam selle maja omanik ei ole? Poolt uut maja pole ilmselt üldsegi võimalik ehitada.

Kui on kindlustatud kogu maja ja ehitatakse uuesti üles siis miks peaks teine omanik kaotama maja omaniku staatusega? Kui mul on elukaaslasega maja kaasomandis laenuga ja kindlustusvõtja olen mina, siis miks peaks maja mahapõledes ja taastades nt elukaaslane selle omanikstaatuse kaotama? Seal hakkabki rolli mängima see, et ka mis summale on maja kindlustatud. Samuti võibki tekkida tõesti keeruline olukord siis kui taastada saab vaid olenevalt omanikusuhetest pool maja, et kuidas see olukord siis käib.
Oleneb ka kuidas maja jaotatud on – nt kui mõtteline osa siis ilmselt tuleb teha kindlustus kogu maja väärtusele (ütleme nt et ühe pere päralt on ülemine, teise päralt alumine korras siis ei saa taastada vaid alumist korrust ilma katuseta), kui jagatud on reaalosadeks (nt paariselami, ridaelamu) siis ilmselt teised tingimused.

Mul endal tunne, et kui pole jagatud reaalosadeks vaid ise jagatud mõtteliselt pooleks siis kindlustus seda ehk ei näegi ja kindlustatakse automaatselt kindlustussooviga kogu maja.

Seal ilmselt hakkavad keerulisemad nüansid mängima ja mitmed tegurid.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 30.08 12:18; 30.08 15:23; 30.08 19:23; 30.08 22:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu loogika ütleb, et siis on teise osapoole oma vaid pool maatükist. Huvitav oleks lugeda mõne kindlustusagendi seisukohta.

Maal olevad ehitised on kinnisasja osa. Ei saa olla nii, et maa kuulub ühele, ehitis teisele. Eelpool kirjeldatud juhul kuuluks samale maale üles ehitatud maja endiselt mõlemale omanikule.

Ja see pole päris nii, et kui ma ei taha maja taastamist, saan sulas lepingus oleva kindlustussumma. Mõistlik on kindlustustingimusi lugeda.

Jah, loomulikult. Seepärast ma ütlesingi kohe oma esimeses kommentaaris, et detailid (kindlustustingimused) tuleb kindlasti täpsustada enne lepingu tegemist, eriti sellise erijuhtumi (kaasomand) korral.

Millele su väited tuginevad? Loomulikult saab omanik hüvitust kindlustuselt kui ta omand hävib ja on kindlustusjuhtum. Kui lepingus on soodustatud isik, tavaliselt on see hüpoteegipidaja, siis eelisjärjekorras on soodustatud isik.

Millel sinu väited tuginevad? Soodustatud isik on ometi määratud igas kindlustuslepingus lepingu sõlmija poolt. Neid isikuid võib lausa mitu olla. Tavaliselt on see just kindlustusobjekti omanik, laenu puhul tõesti hüpoteegipidaja, aga praegu pole ju jutt laenuobjektist.

Enamikes on vaid omanik(ud), suurel osal pank kui soodustatud isik, sest Eesti inimene kindlustab tihti vaid panga nõudel. Seega ei saa väita et igas kodukindlustuse lepingus on soodustatud isik ära määratud.

Ka minu enda tehtud lepingus kindlustan ma vanemate maja, sest mul on huvi kindlustada. Ma ei ole omanik ega ka soodustatud isik selles lepingus vaid kõigest kindlustusvõtja. Sellel lepingul polegi soodustatud isikut.

Minu arust on kindlustuslepingus soodustatud isik alati ära määratud. Kui on kindlustatud panga nõudel, siis on soodustatud isikuks pank ja kindlustusvõtja. Kui inimene on ise oma vara kindlustanud, siis on soodustatud isikuks ainult kindlustusvõtja.

Kui lepingus pole soodustatud isikut ära märgitud, siis kellele sinu arvates kindlustusjuhtumi korral raha välja makstakse?

Omaniku saab kinnistusraamatu kande järgi kindlaks teha.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 27.08 21:53; 29.08 10:17; 29.08 13:31; 29.08 15:31; 30.08 16:05; 30.08 21:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu loogika ütleb, et siis on teise osapoole oma vaid pool maatükist. Huvitav oleks lugeda mõne kindlustusagendi seisukohta.

Maal olevad ehitised on kinnisasja osa. Ei saa olla nii, et maa kuulub ühele, ehitis teisele. Eelpool kirjeldatud juhul kuuluks samale maale üles ehitatud maja endiselt mõlemale omanikule.

Ja see pole päris nii, et kui ma ei taha maja taastamist, saan sulas lepingus oleva kindlustussumma. Mõistlik on kindlustustingimusi lugeda.

Jah, loomulikult. Seepärast ma ütlesingi kohe oma esimeses kommentaaris, et detailid (kindlustustingimused) tuleb kindlasti täpsustada enne lepingu tegemist, eriti sellise erijuhtumi (kaasomand) korral.

Millele su väited tuginevad? Loomulikult saab omanik hüvitust kindlustuselt kui ta omand hävib ja on kindlustusjuhtum. Kui lepingus on soodustatud isik, tavaliselt on see hüpoteegipidaja, siis eelisjärjekorras on soodustatud isik.

Millel sinu väited tuginevad? Soodustatud isik on ometi määratud igas kindlustuslepingus lepingu sõlmija poolt. Neid isikuid võib lausa mitu olla. Tavaliselt on see just kindlustusobjekti omanik, laenu puhul tõesti hüpoteegipidaja, aga praegu pole ju jutt laenuobjektist.

Enamikes on vaid omanik(ud), suurel osal pank kui soodustatud isik, sest Eesti inimene kindlustab tihti vaid panga nõudel. Seega ei saa väita et igas kodukindlustuse lepingus on soodustatud isik ära määratud.

Ka minu enda tehtud lepingus kindlustan ma vanemate maja, sest mul on huvi kindlustada. Ma ei ole omanik ega ka soodustatud isik selles lepingus vaid kõigest kindlustusvõtja. Sellel lepingul polegi soodustatud isikut.

Minu arust on kindlustuslepingus soodustatud isik alati ära määratud. Kui on kindlustatud panga nõudel, siis on soodustatud isikuks pank ja kindlustusvõtja. Kui inimene on ise oma vara kindlustanud, siis on soodustatud isikuks ainult kindlustusvõtja.

Kui lepingus pole soodustatud isikut ära märgitud, siis kellele sinu arvates kindlustusjuhtumi korral raha välja makstakse?

Omaniku saab kinnistusraamatu kande järgi kindlaks teha.

Vabandust, mis see siia puutub? Kindlustuslepingut sõlmides määratakse ka soodustatud isik. Ja see ei pruugi sugugi olla vara omanik.

Sa ilmselgelt ei valda seda teemat. Seega, ei peaks ka nõu jagama.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 29.08 11:56; 30.08 08:50; 30.08 16:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui on kindlustatud kogu maja ja ehitatakse uuesti üles siis miks peaks teine omanik kaotama maja omaniku staatusega? Kui mul on elukaaslasega maja kaasomandis laenuga ja kindlustusvõtja olen mina, siis miks peaks maja mahapõledes ja taastades nt elukaaslane selle omanikstaatuse kaotama?

Just seda ma küsisingi. Ei tundu loogiline, et omanikustaatus kaob.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.08 14:52; 30.08 18:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui on kindlustatud kogu maja ja ehitatakse uuesti üles siis miks peaks teine omanik kaotama maja omaniku staatusega? Kui mul on elukaaslasega maja kaasomandis laenuga ja kindlustusvõtja olen mina, siis miks peaks maja mahapõledes ja taastades nt elukaaslane selle omanikstaatuse kaotama?

Just seda ma küsisingi. Ei tundu loogiline, et omanikustaatus kaob.

Arutlen ka, aga paremini oskab vastata kindlustus.
Teoreetiliselt arutades ei olda mitte maja omanik vaid krundi sellele kuuluvaga. Seega kui üks maja on mitmel krundil (paarismaja) võib juhtuda ilmselt jah, et maja taastamiseks saab oma osa vaid kindlustaja (kui nad lasevad nii kindlustada).

Kui nt on kahekordne maja ja see on ise jagatud mõtteliselt erinevateks osadeks, et ühel perel alumine ja teisel teine korrus ehk nö klassikaline kaasomand siis ilmselt ei lasegi kindlustus kindlustada väiksemale summale kui maja enda väärtus. Kui maja pole laenu peal vaid niisama kindlustatud siis ilmselt keeruline kui nt kindlustusele võtja otsustab, et ei tahagi antud maja üles ehitada vaid ostab mujale (minu teada see pole keelatud). Sellisel juhul peaks teistele kaasomandis olijatele jääma krunt?

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 30.08 12:18; 30.08 15:23; 30.08 19:23; 30.08 22:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu loogika ütleb, et siis on teise osapoole oma vaid pool maatükist. Huvitav oleks lugeda mõne kindlustusagendi seisukohta.

Maal olevad ehitised on kinnisasja osa. Ei saa olla nii, et maa kuulub ühele, ehitis teisele. Eelpool kirjeldatud juhul kuuluks samale maale üles ehitatud maja endiselt mõlemale omanikule.

Ja see pole päris nii, et kui ma ei taha maja taastamist, saan sulas lepingus oleva kindlustussumma. Mõistlik on kindlustustingimusi lugeda.

Jah, loomulikult. Seepärast ma ütlesingi kohe oma esimeses kommentaaris, et detailid (kindlustustingimused) tuleb kindlasti täpsustada enne lepingu tegemist, eriti sellise erijuhtumi (kaasomand) korral.

Millele su väited tuginevad? Loomulikult saab omanik hüvitust kindlustuselt kui ta omand hävib ja on kindlustusjuhtum. Kui lepingus on soodustatud isik, tavaliselt on see hüpoteegipidaja, siis eelisjärjekorras on soodustatud isik.

Millel sinu väited tuginevad? Soodustatud isik on ometi määratud igas kindlustuslepingus lepingu sõlmija poolt. Neid isikuid võib lausa mitu olla. Tavaliselt on see just kindlustusobjekti omanik, laenu puhul tõesti hüpoteegipidaja, aga praegu pole ju jutt laenuobjektist.

Enamikes on vaid omanik(ud), suurel osal pank kui soodustatud isik, sest Eesti inimene kindlustab tihti vaid panga nõudel. Seega ei saa väita et igas kodukindlustuse lepingus on soodustatud isik ära määratud.

Ka minu enda tehtud lepingus kindlustan ma vanemate maja, sest mul on huvi kindlustada. Ma ei ole omanik ega ka soodustatud isik selles lepingus vaid kõigest kindlustusvõtja. Sellel lepingul polegi soodustatud isikut.

Minu arust on kindlustuslepingus soodustatud isik alati ära määratud. Kui on kindlustatud panga nõudel, siis on soodustatud isikuks pank ja kindlustusvõtja. Kui inimene on ise oma vara kindlustanud, siis on soodustatud isikuks ainult kindlustusvõtja.

Kui lepingus pole soodustatud isikut ära märgitud, siis kellele sinu arvates kindlustusjuhtumi korral raha välja makstakse?

Omaniku saab kinnistusraamatu kande järgi kindlaks teha.

Vabandust, mis see siia puutub? Kindlustuslepingut sõlmides määratakse ka soodustatud isik. Ja see ei pruugi sugugi olla vara omanik.

Sa ilmselgelt ei valda seda teemat. Seega, ei peaks ka nõu jagama.

Ja kas sina valdad? Minu lepingus pole näiteks soodustatud isikut, on vaid omanik määratud. Ja see ei ole mina. Olen vaid kindlustusvõtja. Tegemist on täiesti kehtiva lepinguga. Seega ei määrata alati soodustatud isikut. Vbl on see erinevates kindlustusseltsides erinev.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 27.08 21:53; 29.08 10:17; 29.08 13:31; 29.08 15:31; 30.08 16:05; 30.08 21:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui poole maja väärtuses siis ilmselt teisele poolele jäävad tühjad pihud nagu ikka ilma kindlustuseta – põleb nt maha on oma asi kuidas üles ehitada.

Kui maja pole isegi notariaalselt jagatud, siis juriidiliselt keeruline olukord: tehakse kindlustusrahaga uus maja, aga üks kinnistu omanikest enam selle maja omanik ei ole? Poolt uut maja pole ilmselt üldsegi võimalik ehitada.

Kui on kindlustatud kogu maja ja ehitatakse uuesti üles siis miks peaks teine omanik kaotama maja omaniku staatusega? Kui mul on elukaaslasega maja kaasomandis laenuga ja kindlustusvõtja olen mina, siis miks peaks maja mahapõledes ja taastades nt elukaaslane selle omanikstaatuse kaotama? Seal hakkabki rolli mängima see, et ka mis summale on maja kindlustatud. Samuti võibki tekkida tõesti keeruline olukord siis kui taastada saab vaid olenevalt omanikusuhetest pool maja, et kuidas see olukord siis käib.

Oleneb ka kuidas maja jaotatud on – nt kui mõtteline osa siis ilmselt tuleb teha kindlustus kogu maja väärtusele (ütleme nt et ühe pere päralt on ülemine, teise päralt alumine korras siis ei saa taastada vaid alumist korrust ilma katuseta), kui jagatud on reaalosadeks (nt paariselami, ridaelamu) siis ilmselt teised tingimused.

Mul endal tunne, et kui pole jagatud reaalosadeks vaid ise jagatud mõtteliselt pooleks siis kindlustus seda ehk ei näegi ja kindlustatakse automaatselt kindlustussooviga kogu maja.

Seal ilmselt hakkavad keerulisemad nüansid mängima ja mitmed tegurid.

Elukaaslasega on teil ikka ühisomand, mitte kaasomand. Ühisomandit mõttelisteks omandiks ei jagata ja ühisomandit saab kindlustada ainult ühtse objektina ja olenemata sellest, kumb lepingu sõlmib, on mõlemad omanikud kindlustatud.

https://m.delfi.ee/rahvahaal/article.php?id=74355207

Selle artikli järgi saab ka kaasomandit ainult ühtse objektina kindlustada ning sellisel juhul on samuti kindlustatud kõik kaasomanikud. Seal aga sellise nüansiga, et kui näiteks kahjustada saab ainult ühe kaasomaniku kasutatav osa, näiteks 1 korrus, siis hüvitist saavad ikkagi mõlemad kaasomanikud, ka see, kelle kasutatav osa kahjustada ei saanud ja teine saab ainult poole summast.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.08 22:01; 30.08 23:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Elukaaslasega on teil ikka ühisomand, mitte kaasomand. Ühisomandit mõttelisteks omandiks ei jagata ja ühisomandit saab kindlustada ainult ühtse objektina ja olenemata sellest, kumb lepingu sõlmib, on mõlemad omanikud kindlustatud.

Kui ma ei eksi siis koos võetud laenuga (ilma abieluta) on ikka kaasomand ehk mõlemale kuulub 1/2, ühisomand on abielu puhul või pärimisel?!

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 30.08 12:18; 30.08 15:23; 30.08 19:23; 30.08 22:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Päris intrigeeriv teema, mind see küll isiklikult ei puuduta, mul terve maja ja kindlustatud, aga oleks väga huvitav teada saada kindlustusseltside pakkumisi ja otsuseid.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Elukaaslasega on teil ikka ühisomand, mitte kaasomand. Ühisomandit mõttelisteks omandiks ei jagata ja ühisomandit saab kindlustada ainult ühtse objektina ja olenemata sellest, kumb lepingu sõlmib, on mõlemad omanikud kindlustatud.

Kui ma ei eksi siis koos võetud laenuga (ilma abieluta) on ikka kaasomand ehk mõlemale kuulub 1/2, ühisomand on abielu puhul või pärimisel?!

Jah, sul on õigus, vabandan. Mulle jäi mulje, et see kehtib elukaaslaste puhul ka, sest ega üks elukaaslane ei saa samuti poolt korterit eraldi maha müüa.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.08 22:01; 30.08 23:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jah, sul on õigus, vabandan. Mulle jäi mulje, et see kehtib elukaaslaste puhul ka, sest ega üks elukaaslane ei saa samuti poolt korterit eraldi maha müüa.

Registreeritud kooselu puhul saab valida varasuhte liigiks ühisvara ja siis on nagu abielus olles.
Kui lihtsalt elavad koos ja ostavad midagi kahasse, siis on tavaline kaasomand. Kaasomandit saab ikka ka eraldi maha müüa (sh poolt korterit), aga eeliostuõigus on teisel omanikul.
Iseasi jah, kes seda (veel) osta tahaks.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.08 11:46; 29.08 11:03; 29.08 13:40; 31.08 08:50;
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kodukindlustus