Teema: Kodukohvikud

LÕPETA!

#3212166:

#3212161:

LÕPETA!

Möh?

Ju see mingi järjekordne isehakanud detektiiv on, a’la: “Sa oled juba teinud 100 samasugust teemat siia sel nädalal!!!!”

Mina ise olen käinud küll ja – mõne erandiga – tegelikult pakutakse täitsa huvitavaid ja maitsvaid asju. Eriti head kogemused pärinevad Hiiumaa kodukohvikutest ning Meriväljalt.

Läksin ka täna suure õhinaga, aga häbeliku inimesena oli mul ebamugav võõra inimese hoovi sisse marssida ja seal süüa-juua. Nendes kohtades oli lett pandud väravast päris kaugele ja pidigi täiesti hoovi sisse minema, et midagi osta. Nendes kohtades, kus asju sai värava läheduses ajada, oli veidi mugavam.

Olen käinud, kui päevaga suurt midagi muud peale pole hakata. Kas meeldib? Vist jah, kuigi erilisi maiusi pole seni õnnestunud maitsta.

Mulle meeldivad väga. eriti huvitav on just see et saab käia teiste aedades/hoovides. inimestel on nii vahvad hoovid, vaadata kes mida väärtustab. kes on säilitanud vana ja selle üle värvinud. kes laseb murul kasvada ja putukatel elada, kel on lahedad varjualused, verandad. kuidas on hoovid kujundatud, kes kus lilli kasvatab. kas peenras, kastis või kummikus.
söök on ka muidugi tore teema. aga rohkem huvitavad mind hoovid, kuurid, vanad pesuköögid ja majad.

#3212285:

Mulle meeldivad väga. eriti huvitav on just see et saab käia teiste aedades/hoovides. inimestel on nii vahvad hoovid, vaadata kes mida väärtustab. kes on säilitanud vana ja selle üle värvinud. kes laseb murul kasvada ja putukatel elada, kel on lahedad varjualused, verandad. kuidas on hoovid kujundatud, kes kus lilli kasvatab. kas peenras, kastis või kummikus.

söök on ka muidugi tore teema. aga rohkem huvitavad mind hoovid, kuurid, vanad pesuköögid ja majad.

Hoidku jumal selliste uudistajate eest. Lisaks eelnimetatutele tahavad sinusugused teada lisaks ka turvakaamerate asukohti, kas õues on elektrikontakte (et öisel ajal sinna oma relakas ühendada?), kas majal on ka hoovipoolseid sissepääse ning mis tööriistad lukustamata aias vedelevad.
ma tänan õnne, et meie asum on liitunud (pärast suurt sissemurdmislainet mõned aastad tagasi) naabrivalvega ning selliste arutute kodukohvikute asemel korraldatakse igal aastal hoopis ühispiknik nö kogukonnamaal (vahel kohaliku lasteaia hoovism vahel parrgis, vahel mujal)

Kahjuks minust kodukohvikute külastajat ei saa. Õige ta on, et sa ei tea, kuidas on toitu valmistatud. Esimene ja viimane kogemus kahjuks Peipsi toidu tänavalt.
Paar inimest meie seltskonnast tellis lahtise piruka (pisike, ühe inimese ports), mis oli vist valmistatud 5 päeva tagasi, kuna põhi oli kõva nagu kivi. Tõesti, korra mõtlesime, et vbl on tegemist hoopis kausiga (no nii kõva oli), kuhu on pirukatäidis sisse pandud. Selle eest küsiti 5 eurot. Ja ka see ei ole veel kõik. Kahjuks olid ühes pirukas pikad juuksekarvad.
Asjad maksid palju, kuid kvaliteeti kahjuks ei olnud.
Ma ei nimeta antud toidukohta, kuna ei soovi kellegagi kaikaid vedada. Ja kindlasti on ka korralikke tegijaid.

Käisin eile Peetri kodukohvikutes ja FB nägin, et olid veel ka näiteks Sauel ja olid ka Sibulatee puhvetid sel nädalavahetusel. Mõtlesin ise ka natuke nende mõtte peale. Kunagi kümmekond aastat tagasi käisime Kalamajas hoovikohvikutes. Siis olid sellised üritused veel uudsed. Nüüd on kuidagi nii, et kõik teevad, teeme meie ka! Eks nende mõte algselt vist oli oma kogukonna tunnet tekitada, naabreid tuttavamaks teha. Kes teevad, arvan, et on palju inimesi, kellel on kusagil põues väike unistus oma restorani pidamisest. Vähesed selle realiseerivad, aga vähemalt saab kodukohvikute päevadel kätt proovida.
Mõtlen ka, et kes on juba mitu aastat teinud, eks neil ole välja kujunenud juba omad nipid ka, millega inimesi ligi tõmmatakse. Teavad, kuidas teha, keegi ei taha ju olla selline, kelle kohvikusse eriti kedagi ei tule peale paari sõbra ja enamus toite järele jääb. Teavad, mida pakkuda ja kui suurelt teha. Näiteks ma arvan, et kui teha, siis juba suurelt. Vaatasin, kus oli, sinna tuli juurde. Kes olid kõrvaltänavatel väikeste kohvikutega, pakkusid paari kooki ja võileibu, olid üksi. Kui teha, siis juba organiseerida täistundidel ka mõni esinemine, laste laulukoor või tuttav muusik vms. Piljard, pinks ja koroona. Laudu võiks olla ja istumisvõimalus.
Peetris oli üks maja, kus tundus asi olevat juba profi tasemel ja õu oli rahvast paksult täis. Samas ei jõua üks tavaline perekond sellistega võistelda. Arvan, et need kodukohvikute päevad käivadki niiviisi maha, et igas asumis on paar-kolm väga proffi tegijat ja teised ei viitsi enam lõpuks nendega rinda pista.

Mina pole kodukohvikute inimene. Mõte, et nii tutvutakse paremini naabritega, on kiiduväärt, aga reaalselt ei tutvu seal ilmselt keegi, pererahvas sebib, et teenindada ja kui kellegagi räägibki, siis infot on nii palju, et keegi meelde ei jää. Ja muud inimesed ju ei hakka lambist omavahel suhtlema, vähemalt mitte hariliku eestlase suhtlusvalmiduse juures. Seega pole minagi suutnud selle ürituse mõtet väga üles leida, aga tundub, et paljudele meeldib, ega ma vastu ole.
Sama lugu on muidugi nende avatud taludega Avatud Talude päeval. Selle mõttest ma ka aru ei saa. Jah, kui on tegu spetsiifiliselt marjakasvatusega tegeleva taluga ning marjade kasvatamisest huvitatud inimene vaatama läheb, sellest saan aru. Aga muus osas ei saa.

Töötan meditsiinialal ja seoses sõnaga “kodukohvik”, tuleb mulle meelde üks patsient, tegemst oli vaimse tervisega kimpus oleva inimesega, kes parematel päevadel tegi imehäid kaneelikukleid lähedal asuvasse hipikohvikusse. Kuklid olid lähikonna inimeste hulgas tõeline hitt. Kord koduvisiidile minnes, nägin ka valmistamisprotsessi lähedalt: proua oli tubakasuitsust sinises köögis suits suus, kukleid tegemas, ilma kinnasteta, räpase köögilaua peal, kirsiks tordi peal oli liitrine klaaspurk/tuhatoos samal laual. Köök oli täis haisevaid prügikotte ja räpaseid nõusid. Jube.

#3212532:

Kui ikkagi inimese koduhoov on hooldatud ning kogukonnaski on ta teada kui normaalne inimene, siis vast ei ole karta, et räpa ja mustuse sees toitu valmistatakse, suits ka veel hambus. Küll aga on iga majapidamine ning ka hügieeniharjumused täiesti erinevad ning seda ei tea tõepoolest ju keegi, kas perenaine tualetti kasutades pärast ka käsi peseb või kas kassid võivad vabalt ka köögilaual jalutada või kas köögipinnad üldse hoitakse puhtana. Rääkimata siis sellest, kas toitu maitstes läheb sama lusikas/kulp tagasi toidu sisse, kas vahepeal käib mees/lapsed näpuga mekkimas jne.

Sellised mõtted loomulikult tulevad pähe, aga heas usus tahaks ikka ju arvata, et austusest teiste vastu toimub toiduvalmistamine külastajate-ostjate suhtes lugupidavalt ning puhastes tingimustes.

Aga samas, kui ma lähen sõpradele või sugulastele külla, siis vaevalt et nendegi pakutavad toidud on valmistatud steriilsetes tingimustes ja kummikindaid kasutades..

Kuumtöödeldud toite veel julgeks võtta, külmi salateid-võileibu-snäkke mitte. Mind häirib väga ka MKR-s kättpidi toidu sees pläterdamine.

#3213904:

Ma ütlen ausalt et käinud ei ole, aga kommentaare lugedes tuli tahtmine sõna sekka öelda. Nimelt see hügieeniteema – külla minnes ju ikka tõstate pikemalt mõtlemata head-paremat ette, mitte ei hakka uksel uurima, et “kas sul juuksed olid ikka patsis?” või “kas kindaid kasutasid ja ega sa vahepeal nina ei pühkinud?”. Sama hästi võiksid need kodukohvikut pidavad inimesed teie tuttavad olla. Isegi puhtust armastavate tuttavate puhul ei tea ju täpselt, kas ta sügas söögi tegemise vahepeal koera või kratsis tagumikku. Lihtsalt sööd ja loodad parimat. Ma kujutan ette, et võõrastele pakutava toiduga on inimesed ikka hoolikamad ka.

Mind ka huvitaks, kui palju siis ohvreid juba on ka kogunenud. Kodukohvikuid peetakse juba aastaid.

Erinevad kohad, erinevad emotsioonid.
On olnud paar hästi sooja ja sõbraliku vastuvõtuga avatud koduhoovi ja mõni ka selline, kus juba väraval tunne kui kontvõõrana erapeole astunul.
Toimekad lapsed on lahedad olnud.

#3212237:

Nii et ma ei käi kodukohvikute päevadel. Erinevates taludes olen küll käinud ja talutoite söönud, aga vot kodukohvikus tekib tõrge.

Kui avatud talude päevade raames pakutakse mõnes talus süüa, siis mis see sinu meelest on kui mitte kodukohvik? Talu on ka kellegi kodu ja kui ta seal selle ürituse puhul pakub külastajatele võimalust süüa osta, siis see ongi avatud talude kodukohvik.
Naljakas loogika ja ei saa aru, kuidas selle koha peal sul ei teki kõiki neid kahtlusi ja kõhklusi, mis mujal kodukohvikutes, sõprade juures kodus süües ja isegi restoranides.