Kiidelge-kiidelge siin, mida te olete annetanud. See ei tee teie panust väiksemaks, suurendab minu usku inimestesse ja toob ehk teile veel veidi rõõmu annetamisest. Keegi ei kaota midagi.
Mina olen andnud asju ära Facebooki grupis MTÜ Heategevus Eestis. Uuskasutuskeskusesse olen ka viinud kui on vaja kiiresti asjad ära viia, näiteks kui kolisime siis polnud aega oodata inimest kes tahaks meile üleliigseid nõusid, vaid lihtsam oli need korraga ära viia.
uur osa inimesi ju pogenes terve perega, s.t. ema ja lapsed, ja vahel koos kasside-koertega, sest mehed jaid voitlema. Ise olen just selliseid pogenikke nainud.
Jah, sest nende kodu on kas juba maha pommitatud KOOS esemetega või sõjakoldes. Kas see, et vägistatud pole, on kuidagi põhjus, miks mitte aidata? Kujuta nüüd ise ette, et su mees on rindel, kodu pole ja sa liigud seljakoti ja õhe-kolme lapsega teadmatusse, piiri poole.
Mina olen ostnud ka tutikaid voodipesusid ja rätikuid ukrainlastele. Samuti olen neile ostnud Kaubamaja kinkekaarte. Ma alati mõtlen, et kui see oleks mina/minuõde/minu ema võõral maal…
Kasutatud aga korralikud tekstiilid viin Gabrieli Loomadele – omasid ka ei tohi unustada!