Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 62 )

Teema: Kodulaen

Postitas:
Kägu

Teema selle kohta, et kes on hiljuti kodulaenu võtnud – kui lihtsalt pangad seda annavad ja millised pangas laen on, kes on parima pakkumise teinud?

Meil kahepeale netosissetulek 2 900 EUR, kohustusena vaid krediitkaart, mida me sisuliselt ei kasuta (st miinusesse sellega ei jookse). Soovime võtta 135 000 EUR laenu. SEB’s pakuti maksimaalseks laenusummaks 117 tuhat eurot. Laenumakse (kui võtaks 135 tuhat) oleks meil sama suurusjärk, mis praegu on üür ja rääkisime seal sellest, et kui kõik kulud maha arvata, siis stabiilselt ca 800 EUR jääb meil igakuiselt üle ka. Ei saa sellest loogikast aru, kuidas laenusummat nii väikest pakutakse.

Muidugi pakkumised võtame teistest pankadest ka, aga uurin teie kogemusi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas 2016 on hiljuti?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Iga aastaga vaadatakse järjest realistlikumalt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nii ja naa 2x 1450 eurist palka-see selline veidi üle keskmise palk. Ma ei usu, et kalkulaator eriti rohkem annab. Kui sissemaks ka siis 117+ ca 25k teeb ca 140-150k objekti
Maja just Tallinna ei saa, aga korraliku korteri küll. Aga tasub küsida ka teistest pankadest loomulikult.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lapsed on olemas? Kui ei siis ilmselt arvestatakse ka need tulevikuplaanidesse ja siis kättesaadav raha pigem väheneb. Laenukoormus ei tole ületada 50% sissetulekust.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nii ja naa 2x 1450 eurist palka-see selline veidi üle keskmise palk. Ma ei usu, et kalkulaator eriti rohkem annab. Kui sissemaks ka siis 117+ ca 25k teeb ca 140-150k objekti

Maja just Tallinna ei saa, aga korraliku korteri küll. Aga tasub küsida ka teistest pankadest loomulikult.

Swedbanki kalkulaator annab 240 407 EUR maksimaalseks.

Keskmine brutopalk hetkel umbes 1300, seega neto ca 1100. See ikka 30% kõrgem kui keskmine palk. Ei tea, mis palkasid siis saama peab, et sellist summat oleks võimalik laenu saada.

Laenumakse tuleks meie soovitu järgi ca 500 EUR/kuus. Ütleme, et võtavad sisse riski, et Euribor liigub, seega võib tõusta kuni 650 EUR nt. See 650 EUR moodustab umbes 22% kogu sissetulekust. SEB ise kodulehel väidav, et “Kõigi finantskohustuste igakuiste tagasimaksete summa võib olla kuni 50% netosissetulekust.” See ju pole ligilähedanegi sinna JA see on juhul, kui me oleks oma laenusumma saanud, aga nemad pakkusid veel vähem.

Nõustaja oli ise ka segaduses, kui uurisin, et kuidas see loogiline on. Ütles, et testsüsteem vahepeal teeb “vimpkasid”, teeb selle veel õiges baasis läbi ja annab teada meile.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lapsed on olemas? Kui ei siis ilmselt arvestatakse ka need tulevikuplaanidesse ja siis kättesaadav raha pigem väheneb. Laenukoormus ei tole ületada 50% sissetulekust.

Lapsi ei ole.

Seal see ankeedi täitmine oli üldse imelik. Kuna ise tahan olla põhilaenusaaja ja elukaaslane kaaslaenusaaja, siis ankeet nö keskendus minule. Nõstamises uuris, et mis on selliseid igakuised kulud ja palju raha alles jääb igakuiselt jne. Kuna meil olukord see, et elukaaslase kontolt füüsiliselt lähevad kõik jooksvad kulud (üür, kommunaalid, elekter jne), siis mina kannan talle raha. Seega küsis minu sissetulekut ja seda palju siis nö üle jääb raha kuludest. Kuna meil rahaarveldus kõik koos, siis raske öelda, aga ütlesime, et ca 800 EUR kuus ikka regulaarselt jääb üle kahepeale kokku. Ütles, et teeme siis selle pooleks, kuna kahepeale. Samas kulude mõttes kahepeale midagi panna ei tahtnud, kuna füüsiliselt läheb elukaaslase kontolt raha maha. Samas ei ole ju väga vahet, kas ma kannan elukaaslasele ja tema kannab selle kulu edasi või siis ma maksan nö poole otse ise. Ja kaaslaenusaaja puhul sisestas ainult sissetuleku – kulud. Muidugi sealt jääb ju nii vähe üle, kui 100% kõik kulud ühest sissetulekust maha arvata. Segane kirjeldus, aga igatahes jäin ise ka seal segadusse. Mõtlesin, et uuringi, kuidas teistel kogemust on olnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eks kõik need, kes oma laenumaksetega hätta on jäänud, on ka laenu võttes olnud raudkindlad, et saavad maksmisega hakkama. Aga nagu öeldakse: inimene plaanib, jumal naerab. Kui tuleb pikemaajaline haigus või töölt koondamine, mis siis saab, kaua te ühest palgast jõuaksite laenu maksta ja elada?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Või kas seda on võimalik realiseerida. Mina nt ei saanud esimest korda laenu, kuna puudus selline pisiasi nagu kasutusluba.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See kuni 50% sissetulekust sõltub sissetuleku suurusest. Kui keskmist palka saad, siis ei võta pank seda riski, et laseks sul 50% sellest laenumakseks kulutada. Samas, mingi laenunõustaja või süsteemid ei otsusta kas ja kui palju saad, selleks on pankades laenukomisjon. Teed taotluse summale, mida soovid laenata, ja saad pärast laenukomisjoni otsuse, kas annavad või ei anna ja mis tingimustel. Loomulikult pead taotluses välja tooma ka tagatisvara väärtuse, seega kui sa alles mõtiskled sellest, et midagi osta ja pole mingit konkreetset objekti koos hinnanguga, siis pole mõtet sinna laenukomisjoni minna.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Selleks on ju erinevad kindlustused, kui keegi peaks töö kaotama jne, seega seda riski minu meelest pank ei arvesta, et “mis siis kui”. Vaatab ikka hetkeseisu.

Võime jah kõik siin spekuleerida, minu küsimus oli pigem teiste kogemuses – kas on ka SEBga selliseid huvitavaid kogemusi olnud.

Õnneks Swedbank hajutas mu muret ja ütles, et ei saa aru, kuidas SEB oma kalkulatsioone teeb, aga meie andmete juures meie soovitud summa saamine ei ole mingisugune probleem. Ja kes siin mainis, et lõpuks laenukomisjon otsustab – tõsi, aga komisjoni hindamiskriteeriumid ei ole ka subjektiivsed, vaid panga poolt välja töötatud ja kirja pandud. See tulude-kohustuste suhe ja kui suur peab sissetulek olema jne, see ikka suurtel pankadel kindel raamistik, mille järgi otsustavad, mitte subjektiivselt ei olene sellest, kuidas komisjoni tuju parajasti on. Ja nende raamistike alusel on erinevad süsteemid neil ka üles ehitatud, mille põhjal esmase hinnangu annavad. Muidugi võib juhtuda, et nõustaja on midagi olulist tähelepanuta jätnud ja see tuleb komisjonis välja, kuid printsiip on ikka ühtne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eks kõik need, kes oma laenumaksetega hätta on jäänud, on ka laenu võttes olnud raudkindlad, et saavad maksmisega hakkama. Aga nagu öeldakse: inimene plaanib, jumal naerab. Kui tuleb pikemaajaline haigus või töölt koondamine, mis siis saab, kaua te ühest palgast jõuaksite laenu maksta ja elada?

Sama moodi võib öelda, et sellises olukorras ei jaksaks ma ka üüri maksta. Mis siis variant oleks? Vanemate juurde kolida selleks ajaks? Kasutada minevikus kogutud sääste? Need variandid on ka laenukohustuse juures olemas, sest nagu öeldud, meie säästuvõimet laenu võtmine ei mõjuta, kuna makse oleks isegi kokku veidi väiksem kui üür hetkel. Teise variandina kolida vanemate juurde ja anda korter üürile.

Selliste olukordade jaoks seesama korter ju tagatiseks lähebki, et kui peaks midagi juhtuma. Ja seetõttu pank selle väärtust ka tahab aktiga teada saada ja ei anna laenu rohkem kui 80% väärtusest.

Sellise loogika järgi üksi inimene ei saakski kunagi laenu võtta, kuna pole teist sissetulekut kõrval, et hajutada “mis siis kui” riske.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sa ei saa ikka vist aru. Panka ei huvita, kuidas sa lõppeks laenu tagasi maksad, peaasi, et maksad. Ja kui ei maksa, kas on realiseeritav vara.
Ja samuti, kui 2×1500 sissetulekut tahavad osta 160 000 objekti, kas neil on tervet mõistust…
See 20% omafinni on teil ju olemas? Mingi 25 000.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu laps võttis 2018 sügisel seb -ist. Tahtis 70 000 aga ei tahetud anda, neto sissetulek oli 1200, 0 kohustust varem ( programm ja aasta varem nõustamas käimine andsid küll lootust et probleeme pole aga nüüd nad juba arvestavad et euribor võib tõusta ja laenumakse ka )
anti 60 , aitasime suurema omafinantseeringuga. Protsess on pikem ja hoopis teistsugune kui 2007. kui ma viimati laenu võtsin.

Tark oleks lasta laenutaotlus teha selle, kellel suurem netosissetulek. Meil mehega oli ka laen pooleks ja maja pooleks aga alati kui üks meist tahtis näiteks autoliisingut vms. siis arvestati kohe, et kogu eluasemeleaenu makse ühe inimese kohustuseks.
Nad vist on programmi kohe sisse kirjutanud, et üks inimene peaks olema võimeline kogu laenu teenindama, kaaslaenaja praktiliselt ei loe.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuu aega tagasi võtsin laenu SEB-st.
Laenu taotlen üksi, 2 ülalpeetavat, sissetulek 2000 netto, olemas 1 autoliising.
Kinnisvara, mida soetasin, oli hinnaga 120000. Endal olemas 25% sissemakse.Max summa mida lubati oli 160000.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kodulaen on solidaarne kohustus, st et seda saab välja nõuda emmalt-kummalt laenajalt. Laen läheb maha ainult ühe laenaja kontolt ja see tegelt panka ei huvita, kas kaaslaenaja kompenseerib sellest poole või ei maksa midagi. Aga seda kohustust vaadatakse ikkagi mõlema poole kohustusena täies osas. Kui tahad võtta kohustusi juurde (nt liisingut), siis on võimalik, et kaaslaenaja käendab, siis vaadatakse jälle sissetulekuid ja kohustusi kahe peale kokku.
Muidu kodulaenu võtsime swedist aasta tagasi, sissetulekud kahe peale olid sel hetkel umbes 3300, üks laen oli varasemast all ja krediitkaart ka, laenu saime küsitud 133 tuhat, aga oleks saanud ka rohkem (minu mäletamist mööda 170 oleksime kindlasti saanud)

Please wait...
Postitas:
Kägu

2017 a SEB-is. Teine kodulaen. Ka ainult krediitkaart. 2 ülalpeetavat ka.
Ostetava maja hind 150 000. Sissemaks korteri müügist 20%. Laen 30 aastaks.
Ei olnud mingit probleemi laenu saada. Sissetulek siis kahe peale netona 2500€ (nüüd juba suurem). Maksimumsummat ei tea, mis oleks saanud. Töökohad sellised, kus nõudlus suurem kui pakkumine – võibolla see ka pangale argument.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Laenuhldur pani kõik kulud ühele kirja? Siis pm ei andnud see ju õiget tulemust. Kui 1 palk läks kõik kuludeks ära siis laenuandmise aluseks jäi ainult üks palk. Kahe laenusaaja puhul peaks kõik ära poolitama ikka.

Just käisime halduri juures neto sissetulek 2200 2 last ja autolaen 250.- igakuiselt ja öeldi, et 90 000 saame probleemideta sealt edasi on nii ja naa.

Meil pandi palgad kokku ja siis ka kõik kulud võeti sellest 1 summast ja siis kättejääv raha jagati kahega. Seega mina läheks uuesti nõustamiele aga teise halduriga. Meil vägahea haldur kellega ka eelmise kodulaenuga asju ajasime.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vabandust, et teemasse trügin, aga mul on selline küsimus, kas pank arvestab laenu andes ainult netopalka või läheb ka lastetoetus arvesse. (Mul võiks küll soovitud summa jaoks jätkuda üsna lõdvalt ka ainult palgast ning omafinantseering oleks 50%, st mitte liiga riskantne tehing panga jaoks, aga ikkagi hea teada, kui palju n-ö puhvrit on.)

Lapsi on muidu kaks ja vanem neist praegu 5 a, st lähiaastail lastetoetus ei vähene.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul palk bruto 2900 ja Swedist öeldi, et palk liiga väike, et 120 000 eurine korter osta. Ausalt, täiesti kompleks tekkis. Ja siin vaatan, et inimesed saavad poole väiksema palgaga palju rohkem laenu 🙁

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul palk bruto 2900 ja Swedist öeldi, et palk liiga väike, et 120 000 eurine korter osta. Ausalt, täiesti kompleks tekkis. Ja siin vaatan, et inimesed saavad poole väiksema palgaga palju rohkem laenu 🙁

Laenuandmisel ei vaadata ainult palka, aga ka laenaja vanust ja eriala, millel ta töötab. Mida vanem oled, seda lühemaks ajaks laenu saad, aga siis võib kuumakse jällegi liiga suur tulla. Samuti loeb, kas selle 2900 oleksid sa võimeline ka mujal teenima või on sul hetkel hea palgaga lihttöö ja kui peaksid töökohta vahetama, on küsitav, kas kuskil veel sulle sellist palka makstakse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Laenuhldur pani kõik kulud ühele kirja? Siis pm ei andnud see ju õiget tulemust. Kui 1 palk läks kõik kuludeks ära siis laenuandmise aluseks jäi ainult üks palk. Kahe laenusaaja puhul peaks kõik ära poolitama ikka.

Just käisime halduri juures neto sissetulek 2200 2 last ja autolaen 250.- igakuiselt ja öeldi, et 90 000 saame probleemideta sealt edasi on nii ja naa.

Meil pandi palgad kokku ja siis ka kõik kulud võeti sellest 1 summast ja siis kättejääv raha jagati kahega. Seega mina läheks uuesti nõustamiele aga teise halduriga. Meil vägahea haldur kellega ka eelmise kodulaenuga asju ajasime.

Tänud tagasiside eest! Mul just oli ka see küsimus, et loogika ei tule välja. Üksi pealaenutaotleja oleks saanud 127 th euri, kui pandi kaaslaenusaaja andmed juurde, siis läks summa madalamaks. Sest jah, kõik kulud pandi kaaslaenusaajale, sest haldur ütles, et kui füüsiliselt läheb sealt, siis jätame sinna. Samas ülejääva summa jagas pooleks, kuigi matemaatika ei tulnud kuidagi välja sellisel juhul, sest ülejääv summa ka ju füüsiliselt ainult ühe kontol. Kordasime mitu korda, et meil ühine raha ja raske nii lahku lüüa. Tundus, et see nõustaja eriti pädev ei olnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul palk bruto 2900 ja Swedist öeldi, et palk liiga väike, et 120 000 eurine korter osta. Ausalt, täiesti kompleks tekkis. Ja siin vaatan, et inimesed saavad poole väiksema palgaga palju rohkem laenu 🙁

Laenuandmisel ei vaadata ainult palka, aga ka laenaja vanust ja eriala, millel ta töötab. Mida vanem oled, seda lühemaks ajaks laenu saad, aga siis võib kuumakse jällegi liiga suur tulla. Samuti loeb, kas selle 2900 oleksid sa võimeline ka mujal teenima või on sul hetkel hea palgaga lihttöö ja kui peaksid töökohta vahetama, on küsitav, kas kuskil veel sulle sellist palka makstakse.

Väga õiged märkused. Lisaks, mul tekkis sinu tsiteeritavat lugedes, et kas ja kui palju tal juba on mingeid laenukohustusi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul netopalk 1300 eurot ning nii swed kui seb lubasin maksimaalselt 110 000 eurot laenu anda.
Lõpus ostsin korteri 95 000 eest.
Ei tea jah, miks teistele nii väha lubatakse anda, mul väga kasulik kõrgharidus, ei teagi, kas sellepärast.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina kûsisin 130 000, max mida saan. Netopalk 1400, kôrgharidus olemas ja Msc omandamisel, 1ülalpeetav, praegu eluasemelaen olemas, mille siis kustutaks( müûks korteri àra) ehk siis kui laenama hakkan, olen kohustuste vaba. Pank vaatab ka sààstuvôimet ehk siis digikassa olemasolu, hoiusele igakuine sissemakse, teised pangakontod( ma nt kogun lapsetoetuse teise panka iga kuu).
Vana korterimûûgist tulu làheks uue sissemakseks. Intressi pakuti 2%.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mind samuti huvitaks, kas peretoetused võetakse ka arvesse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mind samuti huvitaks, kas peretoetused võetakse ka arvesse.

Näiteks Swedbank ei võtnud arvesse. Põhjendus, et sel hetkel sain küll ca 180 eurot toetust, aga saab noorim laps 3-aastaseks, siis kaob osa toetusest ära. Sama lugu oli selle 300-eurose suurperetoetusega – sai vanim laps täisealiseks, kadus toetus ära.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mind samuti huvitaks, kas peretoetused võetakse ka arvesse.

Näiteks Swedbank ei võtnud arvesse. Põhjendus, et sel hetkel sain küll ca 180 eurot toetust, aga saab noorim laps 3-aastaseks, siis kaob osa toetusest ära. Sama lugu oli selle 300-eurose suurperetoetusega – sai vanim laps täisealiseks, kadus toetus ära.

Sama hästi võin väiksema palgaga ametile minna, kuna paremat pole võtta. Selle loogika järgi ei peaks töötasu ka arvestama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tead, pank ei ole kohustatud sulle laenu andma. See on ikka sinu asi end neile söödavaks teha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mind samuti huvitaks, kas peretoetused võetakse ka arvesse.

Näiteks Swedbank ei võtnud arvesse. Põhjendus, et sel hetkel sain küll ca 180 eurot toetust, aga saab noorim laps 3-aastaseks, siis kaob osa toetusest ära. Sama lugu oli selle 300-eurose suurperetoetusega – sai vanim laps täisealiseks, kadus toetus ära.

Sama hästi võin väiksema palgaga ametile minna, kuna paremat pole võtta. Selle loogika järgi ei peaks töötasu ka arvestama.

Aga miks sa peaksid? Töökoha valid ikka ise. Ja palgad on reeglina tõusnud – keskmine palk on pidevalt tõusnud. Lapsed seevastu kasvavad ja saavad järjest täisealiseks – lapsetoetused vähenevad ju aegamööda. Kuid pank võib arvestada nad siiski sinu ülalpeetavateks. Mul on kolm last – kolm ülalpeetavat panga silmis (vanim veel tööl ei käi, vaid õpib kõrgkoolis), kuid riigi arvestuses ainult kaks (saan kahe lapse eest toetust). Laenu antakse 20-25 aastaks, kuid laps saab täisealiseks 18-19 aastasena – loogiline, et lapsetoetust ei saa eriti arvestada püsiva sissetulekuna.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 62 )