Tere! Palun rääkige oma kodulaenudest 🙂 kust olete saanud laenu, kas tagatisega v ilma vms. Ise olen hetkel 20ndates, aktiivset töökogemust 3a, oman mitu aastat üürikorterit, maksmisega probleeme tekkinud pole kunagi. Olen endaga väga hästi hakkama saanud. Ülalpeetavaid ega laene, maksehäireid pole. Unistan endale pisikese korteri ostust (tallinnas) ja vaatasin, et ka 40 000ga võib miskit sobivat saada. Suurt ei soovikski hetkel. Küll aga tundub endale utoopia pisut, kooli kõrvalt 0,75 koormusega töötades ja ca 600€ puhtalt teenides laenu saada :/ Kuigi maksta ma seda suudaksin, selles olen täitsa kindel. Ja usun, et ka 5-6 tuhat suudaks sissemaksuks säästa. Huvi pärast uurikski teiste kogemusi, kust olete kodulaenu saanud, millised pangad on paindlikumad teie arvates jne 🙂 puhtalt uudishimu tuleviku suhtes. 🙂 endale hetkelise uurimustöö põhjal tundub Coop asjalik
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Kodulaen
Teema: Kodulaen
Kuidas näeb välja kodulaen ilma tagatiseta?
Kuidas näeb välja kodulaen ilma tagatiseta?
Ei pea ju nokkima, noor inimene ilmselgelt ei tunne nii hästi korrektseid termineid ja mõtles lisatagatist.
Teemaalgatajale aga, siis ma kardan, et sellise sissetulekuga laenu ei anta. Täitsa võibki olla, et üüri maksad reaalselt praegu rohkem kui maksaksid laenu, aga see ei ole ainus asi, mida pangad vaatavad. Nt LHV laenukalkulaatori põhjal peaks netosissetulek laenu saamiseks olema vähemalt 900€, aga see on muidugi vaid näidis, mitte konkreetne laenupakkumine.
Millest sa peaksid alustama, ongi konkreetselt kõikidest pankadest pakkumiste küsimine ja siis saadki teada, mis tingimused pankadel on. Muud varianti ei ole, kuna laenupakkumised on individuaalsed. Tõenäoliselt tuleb sul ikkagi enne kool ära lõpetada ja täiskoormusel tööle asuda, et laenust rääkida saaks, aga küsida võib ju alati.
Ja usun, et ka 5-6 tuhat suudaks sissemaksuks säästa.
Kui sul tänaseks pole midagi säästetud, siis kuni sa 600-eurosest palgast 6000 säästad, on kinnisvarahinnad jälle eest ära läinud. Ega enne pole mõtet ka panka küsima minna, kui sul omafinantseering olemas on. See võtab sinu palga juures aastaid ja vahepeal jõuavad panga tingimused juba mitu korda muutuda.
Mis korteri Tallinnas 40 000 euroga saab?
Olen teemaalgataja. Jah mõtlesin lisatagatist, lugesin ka mingist artiklist et kui laenu kaasata lähedasi vms, siis on pangal suurem kindlustunne. Päris palju raha on mul juba endal olemas mis on enne teenitud. Ja tallinnas on ka ühetoalisi minikortereid 35-40 000. Saab täitsa kv.ee vaadata ???? Ma ei tahagi midagi suurt sest ka praegune üürikas pole suur ja soov on leidagi midagi pisikest, milles esialgu elada ja tulevikus välja üürida. Ma ise olin ka skeptiline et nii väikese sissetulekuga laenu antakse, aga ma huvi pärast lihtsalt mõtlesin teiste kogemusi, sest Coop panga tingimused tunduvad kodulehelt paindlikud, nt netosissetulek 550€ jne, sellepärast mõtlesingi, et ehk on kellelgi ka sarnaseid kogemusi. Ning reaalne laenumakse oleks näiteks mul isegi väiksem kui praegune üür, seega jah, lihtsalt mõtlesin. Olen arvamusel, et alati võib uurida asju ja küsida teiste kogemusi, kaotada ei ole ju midagi.
Ning jah ma tean et laenutingimused on karmid, ma isegi ei uurinud laenukalkulaatoreid ega midagi varasemalt ja ise olin ka üsna skeptiline aga Coopist jäi üsna paindlik mulje. Seega ma tõesti lihtsalt mõtlesin uurida, kas kellelgi on mingeid sarnaseid kogemusi. Inimesi ja kogemusi ju palju 🙂
sul on täitmata kaks põhilist nõuet – tagatis ja piisav sissetulek.
kodulaenu on kõige odavam tagasi maksta, seetõttu seda ei anta. vaata teisi laenuliike ja pane vanemate sponsorluse juurde.
mõttekas on omada kinnisvara, sedt üüri maksad rohkem ja võõras eluase ei ole kodu.
Võin rääkida vanemate kinnisvara lisatagatiseks andmisest. Suured pangad olid nõus korterit aktsepteerima ainult seetõttu, et vanematel oli eraldi kinnisvara kus nad elavad ja lisatagatis ei olnud nende kodu. Kui mu vanemad oleksid antud kinnisvaras sees elanud, poleks pangad seda lisatagatiseks vastu võtnud, sest nad ei taha pensionäre kodust välja tõsta(pensionieas oleksid nad laenu lõpu poole alles).
Palgast rääkides, siis swedbank oli nõus suuremat palka arvestama pärast töölepingu lisa esitamist, ehk kui praegu öeldakse ära, siis proovi kohe uuesti kui täiskohaga tööd alustad, ära oota 6 kuud(eeldusel, et samas ettevõttes jätkad).
Kui oled võimeline säästma, siis miks sa ometi ei säästa juba!?
Kogu see sissemaks ära, selleks ajaks on kool lõpetatud ja sissetulek suurem ning saad kohe ostutehingusse minna.
Võin rääkida vanemate kinnisvara lisatagatiseks andmisest. Suured pangad olid nõus korterit aktsepteerima ainult seetõttu, et vanematel oli eraldi kinnisvara kus nad elavad ja lisatagatis ei olnud nende kodu. Kui mu vanemad oleksid antud kinnisvaras sees elanud, poleks pangad seda lisatagatiseks vastu võtnud, sest nad ei taha pensionäre kodust välja tõsta(pensionieas oleksid nad laenu lõpu poole alles).
Pankade nõudmised on tõesti erinevad, aga tegelikkuses realiseerivad pangad maksejõuetuse korral esmalt ikka põhitagatise ja kui selle väärtusest laenujäägi tasaarveldamiseks ei piisa, siis minnakse lisatagatise kallale. Kui sul oleks olnud selleks ajaks juba enamus laenust tagasi makstud, siis ei ole küll mingit tõsiselt võetavat põhjendust, et vanemaid ei taheta pensionieas lisatagatiseks olevast kinnisvarast välja tõsta, kui just ei räägi väga äärmuslikest olukordadest, kus põhitagatise väärtus mingil põhjusel drastiliselt kahaneb ja põhitagatisega ei ole enam midagi teha (no tõesti ma ei suuda hetkel välja mõelda muud olukorda, kui mingi forje majeure, mida kindlustus ei kata, nt põhitagatis pommitatakse sõjas maha vms).
Teemaalgatajale aga, siis ma soovitan ikkagi väga tõsiselt läbi kaaluda, kas mingi 30-40 000 väärtuses ühikatüüpi majas kööktoa ostmine oleks mõistlik (isegi kui pank annaks laenu) või tasub veel pisut oodata ja osta ikkagi kobedam korter. Arvesta korterit vaadates alati ka seda, et kui sa üks hetk soovid seda maha müüa, siis kas sellele korterile võiks ka nõudlust olla. Tallinnas ei ole üldiselt muidugi raske leida üürnikku, aga ega nendesse 12-20 ruudustesse korteritesse ei taha ka tudengid naljalt kolida – need on ikka väga väikesed. Pigem võetakse tänapäeval suurem korter kamba peale.
Lisaks pead sa arvestama asjaoluga, et mida väiksem on laenusumma, seda kõrgem on üldjuhul intress.
olen teemaalgataja. Viimasele- mina ise elan hetkel 12rm ja olen väga rahul, saan ilusti hakkama ja ei pea ühikas elam, kamba peale suuremasse korterisse ka ei sooviks???? mul polegi kooli ajal rohkem vaja, hea mugav koristada ja kõik on olemas, samuti kui keegi külla tahab tulla siis seegi võimalik ???? ja tean päris mitut inimest kes sellist korterit soodsalt üürivad ja ka näiteks ka mu vanaema on väga vaimustatud sellest ideest, et nt üksikul vanainimesel võiks selline väike korter olla, seega kõik pole ühe vitsaga löödud, kuigi olen suures majas lapsest saati elanud. Soovid on erinevad 🙂 aga jah, eks ilmselt tuleb oodata paar aastakest veel, kuni kool läbi ja täiskohaga töö ja ehk siis ka juba säästetud summa veelgi suurem, mida sissemaksuks panna. Aitäh kõigile asjalikele vastajatele, rohkem antud teemat ei jälgi.
Kas vanemate / vanavanemate kinnisvara pole, mida lisatagatiseks panna?
Kas vanemate / vanavanemate kinnisvara pole, mida lisatagatiseks panna?
Miks peaksid vanemad / vanavanemad oma kinnisvaraga riskima, jumal hoidku. 600eurose palgaga ei maksa mingit laenu tagasi.
Ja tallinnas on ka ühetoalisi minikortereid 35-40 000. Saab täitsa kv.ee vaadata
Vaatasin huvipärast. Need korterid on kas põhjalikku renoveerimist vajavad jaenamus neist asub ühiselamutüüpi majades. Alustuseks peaks uurima, mis kontingent neis majades üldse elab.
Räägin oma kogemuse – ostsin 2017 aastal 50 km2 korteri koos vanematega ja võtsin ainult neljandiku jagu kodulaenu swedist. Varasemalt olin mitu aastat säästnud ja phmt bronn ja sissemaksuraha olid enda omad. Olin siis juba elukaaslasega koos ja meile kahele elamine sobis super hästi, nüüd mõtlen et oleksin pidanud rohkem riskima ja võtma maksimaalse laenukohustuse ja ei peaks nüüd neljakesi pisikeses korteris istuma.
Räägin oma kogemuse – ostsin 2017 aastal 50 km2 korteri koos vanematega ja võtsin ainult neljandiku jagu kodulaenu swedist. Varasemalt olin mitu aastat säästnud ja phmt bronn ja sissemaksuraha olid enda omad. Olin siis juba elukaaslasega koos ja meile kahele elamine sobis super hästi, nüüd mõtlen et oleksin pidanud rohkem riskima ja võtma maksimaalse laenukohustuse ja ei peaks nüüd neljakesi pisikeses korteris istuma.
Kes sul selles tillukeses korteris passida käsib? Võid ka praegu osta suurema ja parema.
Vaatasin huvipärast. Need korterid on kas põhjalikku renoveerimist vajavad jaenamus neist asub ühiselamutüüpi majades. Alustuseks peaks uurima, mis kontingent neis majades üldse elab.
Nii on. Uus 19-20 m2 korter maksab 100-120 000.
Pankade nõudmised on tõesti erinevad, aga tegelikkuses realiseerivad pangad maksejõuetuse korral esmalt ikka põhitagatise ja kui selle väärtusest laenujäägi tasaarveldamiseks ei piisa, siis minnakse lisatagatise kallale.
See on sul valeteadmine. Kui vara on vaja sundrealiseerida, siis lähevad mõlemad varad korraga müüki. See vara, mis enne saab müüdud, selle arvelt kustutatakse laenujääk ja müügiga seotud kulud. Kui ühe vara müügist ei piisa, siis jätkatakse teise vara müügiga. Kui piisab, siis jääb teine vara alles.
Ehkki lepingus on öeldud, et üks on põhitagatis ja teine lisatagatis, siis pank käsitleb mõlemat vara siiski võrdse tagatisena.
Töötan laenuhaldurina.
Pankade nõudmised on tõesti erinevad, aga tegelikkuses realiseerivad pangad maksejõuetuse korral esmalt ikka põhitagatise ja kui selle väärtusest laenujäägi tasaarveldamiseks ei piisa, siis minnakse lisatagatise kallale.
See on sul valeteadmine. Kui vara on vaja sundrealiseerida, siis lähevad mõlemad varad korraga müüki. See vara, mis enne saab müüdud, selle arvelt kustutatakse laenujääk ja müügiga seotud kulud. Kui ühe vara müügist ei piisa, siis jätkatakse teise vara müügiga. Kui piisab, siis jääb teine vara alles.
Ehkki lepingus on öeldud, et üks on põhitagatis ja teine lisatagatis, siis pank käsitleb mõlemat vara siiski võrdse tagatisena.
Töötan laenuhaldurina.
Aga enne võlgu jäämist on võimalik ka võtta maksepuhkust ja ise müüa. See kui pank juba müüma hakkab on äärmus ja pole olukorraga tegeletud.
Väikses renoveerimata korteri puhul arvesta, et pank tahab näha lisaks sissemaksele ka remondiraha. No arvesta, et 40000€ korteri korral pool peaks juba endal olemas olema (10000 € remondiraha).
Aga enne võlgu jäämist on võimalik ka võtta maksepuhkust ja ise müüa. See kui pank juba müüma hakkab on äärmus ja pole olukorraga tegeletud.
Jutt käis ju sellest, kui pank realiseerib vara. Ehk siis sundmüügist. Seal ei hakka pank kindlasti mingit valikut tegema, et põhitagatis enne… Ja reeglina läheb vara siis kiirmüüki, ehk siis mõnevõrra madalama turuhinnaga, kui varaomanik ise müües saaks.
Enne sundmüüki antakse laenuvõtjale alati võimalus ise oma vara müüa. Ja selle hinnaga, nagu ta ostja leiab. Sundmüüki läheb vara alles siis, kui laenuvõtja on maksejõuetu, kuid ei otsi ise lahendusi, ei tee koostööd, keeldub ise oma vara müümast…
Makseraskuses laenuvõtjale pakub pank alati erinevaid lahendusi – maksepuhkus, laenuperioodi pikendamine jne.
Aga enne võlgu jäämist on võimalik ka võtta maksepuhkust ja ise müüa. See kui pank juba müüma hakkab on äärmus ja pole olukorraga tegeletud.
Jutt käis ju sellest, kui pank realiseerib vara. Ehk siis sundmüügist. Seal ei hakka pank kindlasti mingit valikut tegema, et põhitagatis enne… Ja reeglina läheb vara siis kiirmüüki, ehk siis mõnevõrra madalama turuhinnaga, kui varaomanik ise müües saaks.
Enne sundmüüki antakse laenuvõtjale alati võimalus ise oma vara müüa. Ja selle hinnaga, nagu ta ostja leiab. Sundmüüki läheb vara alles siis, kui laenuvõtja on maksejõuetu, kuid ei otsi ise lahendusi, ei tee koostööd, keeldub ise oma vara müümast…
Makseraskuses laenuvõtjale pakub pank alati erinevaid lahendusi – maksepuhkus, laenuperioodi pikendamine jne.
Jah, aga selle jaoks, et pank hakkaks vara realiseerima tähendabki see täielikku koostöö puudumist pangaga ja lahenduste mitteleidmist. Normaalse töötava täiskasvanu puhul on see väike võimalus, et peaks kartma sundmüüki panga poolt ehk enne seda on võimalik väga mitmeid samme teha, et seda ära hoida. Kui tõesti on juba lugu nii kehv, et on hirm, et pank peaks müüma hakkama siis ise müües saab alati suurema summa kui pank, st pank ei jää paremat pakkumist ootama vmt ja võib müüa tunduvalt alla turuhinna jne. Ehk pank võib müüa vara, tagatise ja siis võib veel võlgki õhku jääda.
Vähegi võimalik on siis laenu puhul tasubki teha nt laenumaksekindlustus, elukindlustus (õnnetusjuhtumi puhul), kodukindlustus on enamasti nagunii kohustuslik, et igasugu riske vähendada.
Aga enne võlgu jäämist on võimalik ka võtta maksepuhkust ja ise müüa. See kui pank juba müüma hakkab on äärmus ja pole olukorraga tegeletud.
Jutt käis ju sellest, kui pank realiseerib vara. Ehk siis sundmüügist. Seal ei hakka pank kindlasti mingit valikut tegema, et põhitagatis enne… Ja reeglina läheb vara siis kiirmüüki, ehk siis mõnevõrra madalama turuhinnaga, kui varaomanik ise müües saaks.
Enne sundmüüki antakse laenuvõtjale alati võimalus ise oma vara müüa. Ja selle hinnaga, nagu ta ostja leiab. Sundmüüki läheb vara alles siis, kui laenuvõtja on maksejõuetu, kuid ei otsi ise lahendusi, ei tee koostööd, keeldub ise oma vara müümast…
Makseraskuses laenuvõtjale pakub pank alati erinevaid lahendusi – maksepuhkus, laenuperioodi pikendamine jne.
Jah, aga selle jaoks, et pank hakkaks vara realiseerima tähendabki see täielikku koostöö puudumist pangaga ja lahenduste mitteleidmist. Normaalse töötava täiskasvanu puhul on see väike võimalus, et peaks kartma sundmüüki panga poolt ehk enne seda on võimalik väga mitmeid samme teha, et seda ära hoida. Kui tõesti on juba lugu nii kehv, et on hirm, et pank peaks müüma hakkama siis ise müües saab alati suurema summa kui pank, st pank ei jää paremat pakkumist ootama vmt ja võib müüa tunduvalt alla turuhinna jne. Ehk pank võib müüa vara, tagatise ja siis võib veel võlgki õhku jääda.
Vähegi võimalik on siis laenu puhul tasubki teha nt laenumaksekindlustus, elukindlustus (õnnetusjuhtumi puhul), kodukindlustus on enamasti nagunii kohustuslik, et igasugu riske vähendada.
Jah, nii on, et kõigepealt saab inimene võimaluse ise oma vara müüa. Lisaks on veel teised lahendusi pakkuvad variandid laual. Seda kuniks laenuvõtja on ise koostööaldis.
Mina tsiteerisin konkreetselt kedagi, kes kirjutas: Pankade nõudmised on tõesti erinevad, aga tegelikkuses realiseerivad pangad maksejõuetuse korral esmalt ikka põhitagatise ja kui selle väärtusest laenujäägi tasaarveldamiseks ei piisa, siis minnakse lisatagatise kallale.
Ja see on täiesti valeinfo. Kui juba pank läheb juba ise “kallale” ja hakkab vara realiseerima, siis lähevad mõlemad varad korraga müüki.
Muide, neid laenuvõtjaid, kelle vara sundmüüakse on rohkem kui arvata võiks. On inimesi, kes ei tee üldse mingit koostööd ja keda ei huvita.
Jah, nii on, et kõigepealt saab inimene võimaluse ise oma vara müüa. Lisaks on veel teised lahendusi pakkuvad variandid laual. Seda kuniks laenuvõtja on ise koostööaldis. Mina tsiteerisin konkreetselt kedagi, kes kirjutas: Pankade nõudmised on tõesti erinevad, aga tegelikkuses realiseerivad pangad maksejõuetuse korral esmalt ikka põhitagatise ja kui selle väärtusest laenujäägi tasaarveldamiseks ei piisa, siis minnakse lisatagatise kallale. Ja see on täiesti valeinfo. Kui juba pank läheb juba ise “kallale” ja hakkab vara realiseerima, siis lähevad mõlemad varad korraga müüki. Muide, neid laenuvõtjaid, kelle vara sundmüüakse on rohkem kui arvata võiks. On inimesi, kes ei tee üldse mingit koostööd ja keda ei huvita.
Jah, ma sain aru, et ta tsiteerisid seda. See oli rohkem TA suunatud, et olles ise normaalne inimene ei pea sundmüüki ja tagatise sundmüüki kartma, vaid enne seda saab asju ka ilusasti lahendada. Palju jäetakse mulje, et nt et jäädakse pangale võlgu ja kohe hakatakse vara müüma – tegelikult nii ei ole. Tuleb lihtsalt pangaga suhelda ja kui tõesti selgub, et muud varianti pole siis võtta maksepuhkus ja ise müüa. Olenevalt kinnisvarast on ka variant siis enda kinnisvara laenumakse summaga nt välja üürida ja ise endale odavam elukoht otsida, kasvõi vanemate juurde kolida (sest ka sundmüügi korral tuleb kuskile kolida lõpuks).
Aga enne võlgu jäämist on võimalik ka võtta maksepuhkust ja ise müüa. See kui pank juba müüma hakkab on äärmus ja pole olukorraga tegeletud.
Jutt käis ju sellest, kui pank realiseerib vara. Ehk siis sundmüügist. Seal ei hakka pank kindlasti mingit valikut tegema, et põhitagatis enne… Ja reeglina läheb vara siis kiirmüüki, ehk siis mõnevõrra madalama turuhinnaga, kui varaomanik ise müües saaks.
Enne sundmüüki antakse laenuvõtjale alati võimalus ise oma vara müüa. Ja selle hinnaga, nagu ta ostja leiab. Sundmüüki läheb vara alles siis, kui laenuvõtja on maksejõuetu, kuid ei otsi ise lahendusi, ei tee koostööd, keeldub ise oma vara müümast…
Makseraskuses laenuvõtjale pakub pank alati erinevaid lahendusi – maksepuhkus, laenuperioodi pikendamine jne.
Jah, aga selle jaoks, et pank hakkaks vara realiseerima tähendabki see täielikku koostöö puudumist pangaga ja lahenduste mitteleidmist. Normaalse töötava täiskasvanu puhul on see väike võimalus, et peaks kartma sundmüüki panga poolt ehk enne seda on võimalik väga mitmeid samme teha, et seda ära hoida. Kui tõesti on juba lugu nii kehv, et on hirm, et pank peaks müüma hakkama siis ise müües saab alati suurema summa kui pank, st pank ei jää paremat pakkumist ootama vmt ja võib müüa tunduvalt alla turuhinna jne. Ehk pank võib müüa vara, tagatise ja siis võib veel võlgki õhku jääda.
Vähegi võimalik on siis laenu puhul tasubki teha nt laenumaksekindlustus, elukindlustus (õnnetusjuhtumi puhul), kodukindlustus on enamasti nagunii kohustuslik, et igasugu riske vähendada.
Jah, nii on, et kõigepealt saab inimene võimaluse ise oma vara müüa. Lisaks on veel teised lahendusi pakkuvad variandid laual. Seda kuniks laenuvõtja on ise koostööaldis.
Mina tsiteerisin konkreetselt kedagi, kes kirjutas: Pankade nõudmised on tõesti erinevad, aga tegelikkuses realiseerivad pangad maksejõuetuse korral esmalt ikka põhitagatise ja kui selle väärtusest laenujäägi tasaarveldamiseks ei piisa, siis minnakse lisatagatise kallale.
Ja see on täiesti valeinfo. Kui juba pank läheb juba ise “kallale” ja hakkab vara realiseerima, siis lähevad mõlemad varad korraga müüki.
Muide, neid laenuvõtjaid, kelle vara sundmüüakse on rohkem kui arvata võiks. On inimesi, kes ei tee üldse mingit koostööd ja keda ei huvita.
Mina olen see vastaja, keda sa tsiteerisid. Huvitav teadmine minu jaoks tõesti, sest minul on seni ikka igal pool artiklites jms silma jäänud, kuidas pangad rõhutavad, et ühegi panga huvi ei ole jätta käendajaid ja lisatagatiste omanikke koduta, vaid eelkõige realiseeritakse võimalusel puuduolev laenusumma ikka põhitagatise arvelt.
Mina olen see vastaja, keda sa tsiteerisid. Huvitav teadmine minu jaoks tõesti, sest minul on seni ikka igal pool artiklites jms silma jäänud, kuidas pangad rõhutavad, et ühegi panga huvi ei ole jätta käendajaid ja lisatagatiste omanikke koduta, vaid eelkõige realiseeritakse võimalusel puuduolev laenusumma ikka põhitagatise arvelt.
Muidugi ei ole panga huvi jätta lisatagatise omanikke koduta. Sellepärast ei tahetagi liiga kergekäeliselt võtta lisatagatiseks vanematele kuuluvat vara. Eriti veel (eel)pensionäride vara. Kolmandatele isikutele kuuluvad varad ei tule õnneks nagunii tänapäeval enam kõne alla.
Aga täiesti kindlasti on vale teadmine, et vara realiseerimist alustatakse põhitagatisest. Vara on erineva likviidsusega, ja juhuslikult võib just põhitagatis olla väiksema likviidsusega. Oletame, et põhitagatis on maapiirkonnas asuv korter, kus kinnisvaraturg on väheaktiivne. Lisatagatiseks aga heas piirkonnas, heas seisukorras kinnisvara, mis läheb kiiresti müügiks. Laenuvõtja on jäänud võlgu. On võlas juba mitu kuud. (Sundmüügile hakatakse mõtlema siis, kui võlgnevuses ollakse (tahtlikult) juba kolm kuud.) Laenuvõtja tasumisest huvitatud ei ole. Pank ei hakka ainult seda ebalikviidset põhitagatis müüma. Selle müük võib võtta veel mitu kuud. Samal ajal võlg aina kasvab. See on panga jaoks kahjulik ja laenuvõtja jaoks kahjulik.
Laenujääk ja muud nõuded kaetakse selle vara müügist, mille saab kiiremini maha müüa. Mõlemad tagatised on võrdsed tagatised, kui realiseerimiseks läheb. Ja nii on see kõikides pankades. Mitte ühegi panga huvi ei ole vara sundrealiseerida. Ja mitte ühegi panga huvi ei ole, et hapuks läinud laenu lõpetamine jääks venima.
Sundmüügile hakatakse mõtlema siis, kui võlgnevuses ollakse (tahtlikult) juba kolm kuud.)
Arvestades panglaenu pikkust, siis on ju täiesti võimalik, et elus tuleb ette olukordi, kus kolme kuu jooksul ei saada kas haiguse, töökaotuse vms tõttu laenu tasuda. Seega ma soovitaksin sugulastel 3x enne mõelda, kui anda oma korter või maja lisatagaiseks. Eriti kui laenaja palk on 600 eurot kuus.
Arvestades panglaenu pikkust, siis on ju täiesti võimalik, et elus tuleb ette olukordi, kus kolme kuu jooksul ei saada kas haiguse, töökaotuse vms tõttu laenu tasuda.
Selle jaoks on olemas ju maksepuhkus. Ja kui seda on vaja, siis inimene seda ka saab. Mõnel juhul aitab ka laenuperioodi pikendamine.
Seega ma soovitaksin sugulastel 3x enne mõelda, kui anda oma korter või maja lisatagaiseks. Eriti kui laenaja palk on 600 eurot kuus.
See on väga õige soovitus. Ja mitte ainult lisatagatise andja ei peaks mõtlema, kas tahab oma vara “panti” panna, vaid ka laenuvõtja ise peab hoolega mõtlema, kas on õige kaasata oma laenulepingusse teiste inimeste vara.
Sundmüügile hakatakse mõtlema siis, kui võlgnevuses ollakse (tahtlikult) juba kolm kuud.)
Arvestades panglaenu pikkust, siis on ju täiesti võimalik, et elus tuleb ette olukordi, kus kolme kuu jooksul ei saada kas haiguse, töökaotuse vms tõttu laenu tasuda. Seega ma soovitaksin sugulastel 3x enne mõelda, kui anda oma korter või maja lisatagaiseks. Eriti kui laenaja palk on 600 eurot kuus.
Nagu öeldud selle jaoks on maksepuhkus ja laenukindlustus. Ning kui tulebki ette olukord, kus on näha, et haigus kestab pikemalt ja jääbki sissetulek puuduma – väiksemaks siis tulebki kas elupind müüki panna või näiteks välja üürida ja ise mujale kolida. Lahendusi on palju, panga eesmärk on siiski laenuintressidelt on kasum saada – inimese välja tõstmine ja müük ei ole panga eesmärk. Lisaks viib sellisesse olukorda lihtsalt ignorantsus oma kohustuste suhtes ja probleemidega mitte tegelemine ja pea liiva alla peitmine või eiramine.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Kodulaen
