Sellisele järeldusele jõudis koolivaliku uurija Sandra Haugas Õpetajate Lehes ilmunud artiklis “Miks eelistavad lapsevanemad eliitkoole?” Kas olete selle mõttega päri?
ei ole päri.
ka kõrgharidusega inimene võib kooli kodulähedust oluliseks pidada, aga tema maj. kindlustatus võimaldab tal nagunii valida kodu soovitud kooli lähedale.
ei ole päri.
ka kõrgharidusega inimene võib kooli kodulähedust oluliseks pidada, aga tema maj. kindlustatus võimaldab tal nagunii valida kodu soovitud kooli lähedale.
Nagu näiteks Tallinna Pirita Majandusgümnaasium? Khm.
Kägu kirjutas:
ei ole päri.
ka kõrgharidusega inimene võib kooli kodulähedust oluliseks pidada, aga tema maj. kindlustatus võimaldab tal nagunii valida kodu soovitud kooli lähedale.Nagu näiteks Tallinna Pirita Majandusgümnaasium? Khm.
ei, seda küll mitte 😛
ise kasvasin üles pirital (ja käisin sealt bussiga kesklinna kooli).
aga enne oma laste kooliealiseks saamist ostsime omale kodu südalinna ja saab kenasti jalgsi kooli minna.
Minul on kõrgharidus ja pean kodulähedust oluliseks. Aga kui koolis toimuksid mingid õudused, oleks nt mingi vägivaldne laps mu lapse klassis ja juhtkond üsna mökud selle probleemiga tegelemisel, tüüpiline on, et eiratakse seda, siis vahetaksin kooli. Terved närvid on veel olulisemad. Eliitkool on selles mõttes turvalisem valik, aga need ju nagunii eelistavadki nüüd mu teada n-ö kodulähedust ja ega igaüks sinna ikkagi ei pääse ka.
Mina arvan, et see ei ole niipidi, et madalama haridusega inimesed VALIVAD kooli koduläheduse järgi. Et nad vaagivad kaua kõiki variante ja peavad parimaks seda kooli, mis asub lähedel, sest kodulähedus on olulisim.
Mina arvan, et neile ei olegi nii jube oluline, millises koolis laps kãib, ja seetõttu on piirkonnakool ainus valik, kui ei hakata lastega katsetel käima või eralooli arveid maksma. Seega on kodulãhedus tagajärg, mitte põhjus.
Ilmselt vähem haritud inimesed valivad kooli ainult ÜHE kriteeriumi järgi (nt kooli prestiizh, asukoht ilus koolimaja, kena koolivorm), haritumad vaagivad asja terviklikumalt vastavalt oma analüüsi- ja sünteesi- võimele,
Ei usu, et see päris õige on, ilmselt oli uuringu valim liiga väike, et selliseid järeldusi teha.
Meil on peres vanem laps sügisel kooli minemas, tema rühma vanemad, kellega koolivalikust rääkinud olen, eelistavad kodulähedast kooli (Tallinnas). Tegemist on kõrgharidusega inimestega. Kodulähedase kooli kasuks on nad aga otsustanud seetõttu, et pere vanema lapsega on nad selle lapse kuhugi kaugemale kooli viimise tralli läbi teinud, järgmise lapsega tahavad teistmoodi. Ütlevad, et kui laps on nutikas, siis võib ta kooli vahetada ka nt pärast üheksandat klassi ja minna kuhugi katsetega kooli.
Enda lapse plaanin ka kodulähedasse kooli panna, selle tase on piisav, samuti saab laps siis turvaliselt ise kooli ja tagasi, ei pea teda kuhugi eraldi viima ega pea ta kohe esimeses klassis ühistranspordiga sõitma hakkama. Sinna kooli lähevad ka mõned lapse lasteaiasõbrad, nii et tal on siis kohe olemas tuttavad lapsed. Selles koolis käib laps ka praegu eelkoolis, nii et keskkond saab tuttav olema, nii et loodan selle võrra ka kooli alguse stressi vähendada. Minu jaoks on oluline ka see, et laps saab koolipäeva jooksul hakkama, ilma et mina peaks tööpäevast olulise osa olema tema liikumiste koordinaator, peres on ka noorem laps, nii et kõike lastega seotut on üsnagi palju. Olen kõrgharidusega.
Oleme mehega mõlemad insenerid, aga eelistame just kodulähedast kooli, kuhu laps saaks vajadusel ise mindud ja tuldud.
Töö tõttu reisime palju, raske oleks koguaeg autojuht lapsele olla, seega kui valida tavakool, kuhu laps saab ise või eliitkool, kuhu pean viima, valin igal juhul tavakooli, samas, kui koolid oleks sama kaugel, siis kaaluks ka pigem katseid, seega see uuring väga kahtlane.
Ei ole nõus. Meil mehega mõlemal kõrgharidus (temal 4a baka, mul 4a baka pluss magister). Elame linna lähedal maal. Vallakoolini ja lähima linnakoolini on sama pikk maa; kuna mees käib linnas tööl, ei oleks olnud logistiliselt probleemi ka mõnda eliitkooli katseid teha. Aga põhimõtte pärast eelistame põhikoolina väiksemat kohalikku kooli. Niikuinii on eeskätt oluline see, et esimene klassijuhataja oleks tore. Küllap keskkooli minnes jõuavad lapsed katseid teha igale poole ja ma ei kahtle selles, et need hästi lähevad.
Jah, üldjoontes tutvusringkonnas madalama haridusega ja sissetulekuga inimesed valivad oma mugavuse järgi ning kõrgema hariduse ning heal järjel olevate isikute puhul eelistatakse valida eelkõige tugevate näitajatega kool oma lapsele.
Tallinn on nii väike ja hea ühistransport igale poole, et ei näe mõtet joonlauaga määratud lähimas koolis küll käia. Kui lähim kool on tugev ja hea kool, siis muidugi on valik lihtsam.
Tallinn on nii väike
Et siis Lasnamäelt Raadiku tänavalt Pääskülla või nt Nõmme Põhikooli poleks probleemi käia? Mu meelest Tallinn on piisavalt suur ja ühistransport piisavalt nõme, mõnikord käib näiliselt üsna lähestikku asuvate kohtade vahelgi transport piisavalt kaootiliselt ja vajab nt ümberistumist, et asi piisavalt tüütu oleks, ja ma ei leia, et see,kui laps sõltub ainult vanemate autost, oleks parim lahendus, kui just tõesti keegi nt kodusena täpselt lapse järgi kõiki oma käike ei planeeriks. Eliitkoolid muidugi on kesklinnas. Rocca al Mare koolil on oma buss, see on hea lahendus, aga muidu loeb asukoht ikka ka. Lapsel, kellel on kool üle õue, on ikka palju mugavam koolis käia kui kellelgi, kes peab tund aega varem kodust väljuma, et kohale jõuda, ja kellel võib kahe transpordivahendi vahele pool tundi jääda ja see tund lõpeb just viis minutit liiga hilja, et varasema bussi/rongi peale jõuda.
Meile sai elukohavaliku puhul määravaks kodulähedase kooli olemasolu. Peame oluliseks, et laps vähemalt I ja II kooliastme saaks käia kodulähedases koolis ja seda just turvalisuse ning sõpruskonna pärast. Laps saab ise minna kooli ja tulla koolist, osaleda sealsetes ringides,trennides, olla sõpradega õues, võtta osa kooli ühisüritustest. Ise töötame linnas ja meil ei olnud mõtteski viia last linna katsetele. Mehega mõlemal kaks magistrikraadi (mainin seda ainult teemaalgataja pealkirja tõttu).
Minu laps läks piirkonnakooli aga me elasime koolist 1,4km. Häda oli, et elab liiga kaugel. Teised elasid lähemal:) Nüüd on kool kodust 400m.
Katsetele ei viinud last, kuna ta ei ole ise kesklinnas seikleja tüüpi ja mina keset päeva taksot mängida ei saa ega taha. Mulle ja lapsele meeldib, et lapsel sõbrad elavad lähedal.
Olen kõrgharidusega ja veel lisaks, et kõrgharidus ei võrdu miljonär (et saaks osta kodu kuhu aga hing ihkab).
Selle väite lükkavad ümber Viimsi ja Pirita koolilaste vanemad, sest sealsetel elanikel on vähemalt pooltel kõrgharidus ja ometi käivad paljud lapsed kodulähedases koolis.
ilmeselt on tegu Tallinnat puudutava uuringuga. olen kõrgharidusega, elan n.ö. maakonnalinnas ja kooli valisin just väiksema, kodust ca 400 m kaugusel oleva – et lapsel on turvaline koolitee, samas koolis on juba naabrilastest sõbrad ees. Laps sai sealt peale põhikooli probleemideta sisse ka tugevasse gümnaasiumi.
Koolivalikul on väga palju tegureid tegelikult. Näiteks seegi, kust lapsevanem ise pärit on. Paljud on suurematesse linnadesse kolinud väiksemast kohast, kus see praegu kõrgharidusega lapsevanem on käinud võib-olla selle väiksema linna ainsas koolis, nii et kolides kasvõi Tallinnas või Tartusse, kus on katsetega koolid, oleks tegelikult huvitav teada, kas selline lapsevanem pigem tahab oma last katsetega kooli või eelistab kodulähedast.
Ise oleme mehega mõlemad Tallinnasse kolinud u 15 a tagasi, pärit aga just sellisest väikesest linnast, kus oligi üks kool, st kogu see Tallinna moodi koolide ümber sebimine on täiesti uus teema. Ilmselt on meil siis kõrgharidusest hoolimata nö väikelinna mentaliteet, mitte “valgekraede” oma, keda kooliuurija oma artiklis eliitkooli pürgijate vanematena välja toob. Iseenesest oleks ju väga huvitav, kui ka selle nurga alt lapsevanemaid kohta uuringus midagi selguks.
Mõlemad oleme kõrgharidusega, aga eelistame lastele kodulähedast kooli (põhjused tõin juba eespool oma esimeses kommentaaris) ja kui arutasime vanema lapse võimalikku kooli, siis ei osanud me Tallinna katsetega koolidest suurt midagi arvata, kuna isiklik kogemus nendega puudub, teame ainult teiste juttude järgi üht-teist. Peab tunnistama, et meie jaoks oli see katsetega kooli teema üsnagi külmaks jättev. Nii et jäime selle juurde, et alustada võiks laps ikka kodu lähedal, küll hiljem vanemana jõuab ka end mujal proovile panna, kui see valik pärast esimest või teist kooliastet peaks päevakorda tulema.
Üks põhjus näiteks, miks katsetega kooli eelistama ei kippunud, on ka see, et mitu tuttavat on just sellistes koolides õpetajad ja nende arvamus enda koolist ning sellest, kuidas tegelikult see aina kõrgemale ja kaugemale pürgimine väga paljudele lastele negatiivselt mõjub, sai samuti oluliseks.
Ma arvan, et see magistrant tegi oma uuringu Tallinnas ja suhteliselt väikese valimiga. Sotsiaalteaduslikud uuringud on tihti sellised, et loodusteadlased vangutavad pead, et nii väikese valimi pealt ei saa selliseid järeldusi usaldusväärselt teha. Ja magistrantidel pole ei eriti aega ega võimalusigi suuremamahulisi uuringuid korraldada.
Kui ma elaks Tallinnas ja piirkonnakooliks oleks mingi eriti halva kuulsusega kool, mille sisekliima ka ise kohapeal uudistades või omadest kogemustest halb on, või on teada, et sinna satub erivajadustega (käitumine eelkõige) lapsi, aga tugipersonali on vähe või süsteem ei toimi, siis ma ka ei tahaks oma last sellisesse kooli panna. Aga ma ei ela Tallinnas ja kodulähedane kool tähendab siin, et vajadusel saab laps ise koolist koju. Mitte-kodulähedasest ei saaks, sest bussiliiklus pole just eriti tihe ja peatus kodust kaugel ka, jala 15 km laps ikka ise tulema ei hakka… Kodulähedus oli meie perele tõesti väga oluline, aga oluline oli ka kooli sisekliima. Mis õpetajatesse puutub, siis valdavalt on need kõik kas Tartus või Tallinnas ülikoolides hariduse saanud ja kui tulevane klassijuhataja kooliga tutvumisel normaalse mulje jätab, siis pole ausaltöeldes vahet kas on tegu väikse külakooli või Tallinna eliitkooliga. Kes võimekas on, õpib ikka hästi (kui klassi sisekliima võimaldab), kes ei ole võimekas, peab ikka rohkem pingutama.
*doktorikraadiga kägu
Sellisele järeldusele jõudis koolivaliku uurija Sandra Haugas Õpetajate Lehes ilmunud artiklis “Miks eelistavad lapsevanemad eliitkoole?” Kas olete selle mõttega päri?
hmm kui mu piirkonna kooli maine on sitt , siis jah ma ei eelista lähimat kooli.kui lähim kool oleks olnud eiitkool, siis mis seeleknäidanud? Teglikult on antud hetkel piirkonna kooli ja nn “eliitkooli” sama
pikk tee
ei ole päri.
ka kõrgharidusega inimene võib kooli kodulähedust oluliseks pidada, aga tema maj. kindlustatus võimaldab tal nagunii valida kodu soovitud kooli lähedale.Nagu näiteks Tallinna Pirita Majandusgümnaasium? Khm.
Kirjutatakse, et Pirita ka nüüd ju eliitkool.
Ma olen lausa pedagoogilise kõrgharidusega ja pean kodulähedust väga oluliseks aspektiks kooli valikul.
Selge kriteerium minu jaoks on koolis veedetud aeg ja õppekvaliteet, mitte joonlauaga mõõdetav kaugus kodust. Üldjuhul saab siiski igale poole kenasti liikuda ka ühistranspordiga. Kui laps suuremaks kasvab, siis ringid-trennid on võibolla samuti kodust eemal. Ega terve elu ei saa ka kodumaja ümber ainult keerelda. Sageli on kaugemal asuv kool logistiliselt isegi parem valik (vanemate töökoht lähedal, hea bussiühendus vms).
Selle väite lükkavad ümber Viimsi ja Pirita koolilaste vanemad, sest sealsetel elanikel on vähemalt pooltel kõrgharidus ja ometi käivad paljud lapsed kodulähedases koolis.
Viimsi kohta see väide jah kehtib, Merivälja puhul ka, aga Pirita kool on juba siin “Khm” tekitanud ja õigusega, Pirital ei ole head alg- ja keskastme kooli.
Põhi- ja keskharidusega inimestel on suurema tõenäosusega endal ranged tööajad ja pikad tööpäevad, mis tähendab et neil on vaja et eraeluline logistika toimiks sujuvalt ja laps saaks oma käigud ise käidud. Kõrgharidusega inimese puhul on suurema tõenäosusega paindlik kontoritöö või üldse puudub vajadus tööl käia ning seetõttu vähem tungiv vajadus võtta arvesse laste sõidutamise peale kuluvat aega ja vaeva.
Teadusmagistri kraadiga olen, pean oluliseks kodulähedust. Linnalähivallas elame. Lapsed käivad koolis jalgsi või rattaga, trennid-ringid on kõik samas majas.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
