Esileht Koolilaps “Kodulähedust peavad eriti oluliseks just põhi- ja keskharidusega lapsevanemad”

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 73 )

Teema: “Kodulähedust peavad eriti oluliseks just põhi- ja keskharidusega lapsevanemad”

Postitas:

Tänases Päevalehes on väga kohane artikkel Soome kogemustest: http://epl.delfi.ee/news/eesti/soome-haridusuuring-eliitkoolidel-polegi-erilist-kasutegurit?id=80908045

Võrreldi eliitkooli pääsenuid ja napilt joone alla jäänuid, kelle sotsmaj ja perekondlik taust olid enam-vähem ühesugused, ja leiti, et “eliitkoolidel ei ole põhimõtteliselt mingit kasutegurit”. Ja seda keskkooli osas! Mida siis põhikooli osa kohta veel arvama peaks?

Mul tekkis vahepeal veidi provokatiivne mõte, et vähemalt osaliselt suruvad oma lapsi eliitkoolide esimestesse klassidesse ambitsioonikad vanemad, kelle lapsed on pigem keskpärased, lootuses neile paremat stardipositsiooni anda. Sest andekad lapsed saavad tahtmise ja töötamise korral soovitud kesk- ja ülikooli niikuinii.

Muidugi on ka teisi tegureid – nt mõni eliitkooli vilistlane tahab oma lapse tingimata nn oma kooli panna jne.

Disclaimer: nii mina kui ka mu mees oleme keskkooliastmes käinud nn eliitkoolis – mina läksin üsna tublist vallakoolist, tema keskpärasest linnakoolist.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 25.01 14:48; 26.01 22:46; 27.01 21:03; 28.01 11:51;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei ole nõus. Meil mehega mõlemal kõrgharidus (temal 4a baka, mul 4a baka pluss magister). Elame linna lähedal maal. Vallakoolini ja lähima linnakoolini on sama pikk maa; kuna mees käib linnas tööl, ei oleks olnud logistiliselt probleemi ka mõnda eliitkooli katseid teha. Aga põhimõtte pärast eelistame põhikoolina väiksemat kohalikku kooli. Niikuinii on eeskätt oluline see, et esimene klassijuhataja oleks tore. Küllap keskkooli minnes jõuavad lapsed katseid teha igale poole ja ma ei kahtle selles, et need hästi lähevad.

Ei ole olemas mingeid n aasta bakasid. Kraad on kraad. Kui on baka, siis on baka. Kui magistrikraad, siis magistrikraad. Kui doktorikraad, siis doktorikraad. nn 3 aasta bakat on 7 aastat võimalik teha, kui see sellel vunki juurde annaks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei ole nõus. Meil mehega mõlemal kõrgharidus (temal 4a baka, mul 4a baka pluss magister). Elame linna lähedal maal. Vallakoolini ja lähima linnakoolini on sama pikk maa; kuna mees käib linnas tööl, ei oleks olnud logistiliselt probleemi ka mõnda eliitkooli katseid teha. Aga põhimõtte pärast eelistame põhikoolina väiksemat kohalikku kooli. Niikuinii on eeskätt oluline see, et esimene klassijuhataja oleks tore. Küllap keskkooli minnes jõuavad lapsed katseid teha igale poole ja ma ei kahtle selles, et need hästi lähevad.

Ei ole olemas mingeid n aasta bakasid. Kraad on kraad. Kui on baka, siis on baka. Kui magistrikraad, siis magistrikraad. Kui doktorikraad, siis doktorikraad. nn 3 aasta bakat on 7 aastat võimalik teha, kui see sellel vunki juurde annaks.

no mul t 5-aastane diplomiõpe, mille kohta diplomil seisab baccalaureus artium:) Laps on 4 bussipeatuse kaugusel koolis, mitte kekslinnas, aga mitte ka kodu juures.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.01 14:24; 28.01 13:46;
To report this post you need to login first.
Postitas:

no mul t 5-aastane diplomiõpe, mille kohta diplomil seisab baccalaureus artium:)

Baccalaureus artium on bakalaureusekraad, järelikult polnud diplomiõpe, vaid bakalaureuseõpe.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 25.01 11:15; 25.01 11:38; 25.01 12:21; 25.01 14:12; 25.01 15:27; 26.01 14:27; 27.01 14:59;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ja kui nii ongi, MIS SIIS? Mida siis küll teha? Ja mida see muudab tema jaoks? Oi oi oi, teeme kastisüsteemi äkki, siis saavad ka nemad rahu.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei ole nõus. Meil mehega mõlemal kõrgharidus (temal 4a baka, mul 4a baka pluss magister). Elame linna lähedal maal. Vallakoolini ja lähima linnakoolini on sama pikk maa; kuna mees käib linnas tööl, ei oleks olnud logistiliselt probleemi ka mõnda eliitkooli katseid teha. Aga põhimõtte pärast eelistame põhikoolina väiksemat kohalikku kooli. Niikuinii on eeskätt oluline see, et esimene klassijuhataja oleks tore. Küllap keskkooli minnes jõuavad lapsed katseid teha igale poole ja ma ei kahtle selles, et need hästi lähevad.

Ei ole olemas mingeid n aasta bakasid. Kraad on kraad. Kui on baka, siis on baka. Kui magistrikraad, siis magistrikraad. Kui doktorikraad, siis doktorikraad. nn 3 aasta bakat on 7 aastat võimalik teha, kui see sellel vunki juurde annaks.

On küll vahe: on 3+2 magister (praegune) ja teadusmagister (M. Sc), mille sai 4+2 või 5+2 aastat õppides.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.01 22:03; 27.01 17:59;
To report this post you need to login first.

Tänases Päevalehes on väga kohane artikkel Soome kogemustest: http://epl.delfi.ee/news/eesti/soome-haridusuuring-eliitkoolidel-polegi-erilist-kasutegurit?id=80908045

Võrreldi eliitkooli pääsenuid ja napilt joone alla jäänuid, kelle sotsmaj ja perekondlik taust olid enam-vähem ühesugused, ja leiti, et “eliitkoolidel ei ole põhimõtteliselt mingit kasutegurit”. Ja seda keskkooli osas! Mida siis põhikooli osa kohta veel arvama peaks?

Mul tekkis vahepeal veidi provokatiivne mõte, et vähemalt osaliselt suruvad oma lapsi eliitkoolide esimestesse klassidesse ambitsioonikad vanemad, kelle lapsed on pigem keskpärased, lootuses neile paremat stardipositsiooni anda. Sest andekad lapsed saavad tahtmise ja töötamise korral soovitud kesk- ja ülikooli niikuinii.

Muidugi on ka teisi tegureid – nt mõni eliitkooli vilistlane tahab oma lapse tingimata nn oma kooli panna jne.

Disclaimer: nii mina kui ka mu mees oleme keskkooliastmes käinud nn eliitkoolis – mina läksin üsna tublist vallakoolist, tema keskpärasest linnakoolist.

Üks asi on hariduse tase, teine jällegi keskkond, kus laps saab koolis käia ja need põhilised kujunemisaastad veeta. Minu pärast olgu koolimaja kasvõi akna taga, kuid ma ei taha teda panna nelja-viie paralleeliga mammutkooli, kus igas klassis on vähemalt üks õpilane, kes segab tundi või keda peab järgi aitama. Pigem käigu laps kodunt kaugemal koolis, aga peaasi, et ta saab keskenduda õppimisele ja koolis oldud aeg läheb õigesse kohta, mitte ei peaks kodus tunde õpiku taga veetma.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei ole nõus. Meil mehega mõlemal kõrgharidus (temal 4a baka, mul 4a baka pluss magister). Elame linna lähedal maal. Vallakoolini ja lähima linnakoolini on sama pikk maa; kuna mees käib linnas tööl, ei oleks olnud logistiliselt probleemi ka mõnda eliitkooli katseid teha. Aga põhimõtte pärast eelistame põhikoolina väiksemat kohalikku kooli. Niikuinii on eeskätt oluline see, et esimene klassijuhataja oleks tore. Küllap keskkooli minnes jõuavad lapsed katseid teha igale poole ja ma ei kahtle selles, et need hästi lähevad.

Ei ole olemas mingeid n aasta bakasid. Kraad on kraad. Kui on baka, siis on baka. Kui magistrikraad, siis magistrikraad. Kui doktorikraad, siis doktorikraad. nn 3 aasta bakat on 7 aastat võimalik teha, kui see sellel vunki juurde annaks.

On küll vahe: on 3+2 magister (praegune) ja teadusmagister (M. Sc), mille sai 4+2 või 5+2 aastat õppides.

Õppeasutuste antavate akadeemiliste kraadide nimetuste loetelu:

§3. Magistrikraad

(1) Magistriõppe lõpetajale antav akadeemiline kraad on magistrikraad.

(2) Magistrikraadide nimetused, ingliskeelsed vasted ja lühendid on:
1) haridusteaduse magister; Master of Arts in Education; MA;
2) kunstide magister; Master of Arts in Arts; MA;
3) humanitaarteaduse magister; Master of Arts in Humanities; MA;
4) sotsiaalteaduse magister; Master of Arts in Social Sciences; MA;
5) ärijuhtimise magister; Master in Business Administration; MBA;
6) loodusteaduse magister; Master of Science in Natural Sciences; MSc;
7) tehnikateaduse magister; Master of Science in Engineering; MSc;
8) põllumajandusteaduse magister; Master of Science in Agriculture; MSc;
9) terviseteaduse magister; Master of Science in Health Sciences; MSc;
10) usuteaduse magister; Master of Arts in Theology; MA;
11) õigusteaduse magister; Master of Arts in Law; MA.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei ole nõus. Meil mehega mõlemal kõrgharidus (temal 4a baka, mul 4a baka pluss magister). Elame linna lähedal maal. Vallakoolini ja lähima linnakoolini on sama pikk maa; kuna mees käib linnas tööl, ei oleks olnud logistiliselt probleemi ka mõnda eliitkooli katseid teha. Aga põhimõtte pärast eelistame põhikoolina väiksemat kohalikku kooli. Niikuinii on eeskätt oluline see, et esimene klassijuhataja oleks tore. Küllap keskkooli minnes jõuavad lapsed katseid teha igale poole ja ma ei kahtle selles, et need hästi lähevad.

Ei ole olemas mingeid n aasta bakasid. Kraad on kraad. Kui on baka, siis on baka. Kui magistrikraad, siis magistrikraad. Kui doktorikraad, siis doktorikraad. nn 3 aasta bakat on 7 aastat võimalik teha, kui see sellel vunki juurde annaks.

Vabariigi Valitsuse määrus nr 120, 06.06.2005 (https://www.riigiteataja.ee/akt/909041?leiaKehtiv):

§ 12. Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsiooni vastavus magistrikraadile

(1) Magistrikraadile vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab:
1) vähemalt 4-aastase nominaalkestusega ja enne 1. juunit 2002. a Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud bakalaureuseõppe õppekava läbimisel väljaantud bakalaureusekraadi tõendav diplom;

Teisisõnu nn vana baka on võrdsustatud magistrikraadiga.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 25.01 14:48; 26.01 22:46; 27.01 21:03; 28.01 11:51;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei ole nõus. Meil mehega mõlemal kõrgharidus (temal 4a baka, mul 4a baka pluss magister). Elame linna lähedal maal. Vallakoolini ja lähima linnakoolini on sama pikk maa; kuna mees käib linnas tööl, ei oleks olnud logistiliselt probleemi ka mõnda eliitkooli katseid teha. Aga põhimõtte pärast eelistame põhikoolina väiksemat kohalikku kooli. Niikuinii on eeskätt oluline see, et esimene klassijuhataja oleks tore. Küllap keskkooli minnes jõuavad lapsed katseid teha igale poole ja ma ei kahtle selles, et need hästi lähevad.

Ei ole olemas mingeid n aasta bakasid. Kraad on kraad. Kui on baka, siis on baka. Kui magistrikraad, siis magistrikraad. Kui doktorikraad, siis doktorikraad. nn 3 aasta bakat on 7 aastat võimalik teha, kui see sellel vunki juurde annaks.

Vabariigi Valitsuse määrus nr 120, 06.06.2005 (https://www.riigiteataja.ee/akt/909041?leiaKehtiv):

§ 12. Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsiooni vastavus magistrikraadile

(1) Magistrikraadile vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab:
1) vähemalt 4-aastase nominaalkestusega ja enne 1. juunit 2002. a Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud bakalaureuseõppe õppekava läbimisel väljaantud bakalaureusekraadi tõendav diplom;

Teisisõnu nn vana baka on võrdsustatud magistrikraadiga.

Vana bakaga otse doktoriõppesse minna ei saa.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei ole nõus. Meil mehega mõlemal kõrgharidus (temal 4a baka, mul 4a baka pluss magister). Elame linna lähedal maal. Vallakoolini ja lähima linnakoolini on sama pikk maa; kuna mees käib linnas tööl, ei oleks olnud logistiliselt probleemi ka mõnda eliitkooli katseid teha. Aga põhimõtte pärast eelistame põhikoolina väiksemat kohalikku kooli. Niikuinii on eeskätt oluline see, et esimene klassijuhataja oleks tore. Küllap keskkooli minnes jõuavad lapsed katseid teha igale poole ja ma ei kahtle selles, et need hästi lähevad.

Ei ole olemas mingeid n aasta bakasid. Kraad on kraad. Kui on baka, siis on baka. Kui magistrikraad, siis magistrikraad. Kui doktorikraad, siis doktorikraad. nn 3 aasta bakat on 7 aastat võimalik teha, kui see sellel vunki juurde annaks.

Vabariigi Valitsuse määrus nr 120, 06.06.2005 (https://www.riigiteataja.ee/akt/909041?leiaKehtiv):

§ 12. Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsiooni vastavus magistrikraadile

(1) Magistrikraadile vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab:
1) vähemalt 4-aastase nominaalkestusega ja enne 1. juunit 2002. a Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud bakalaureuseõppe õppekava läbimisel väljaantud bakalaureusekraadi tõendav diplom;

Teisisõnu nn vana baka on võrdsustatud magistrikraadiga.

Vana bakaga otse doktoriõppesse minna ei saa.

Vana bakaga saidki otse doktorisse. Mina läksin nii.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei ole nõus. Meil mehega mõlemal kõrgharidus (temal 4a baka, mul 4a baka pluss magister). Elame linna lähedal maal. Vallakoolini ja lähima linnakoolini on sama pikk maa; kuna mees käib linnas tööl, ei oleks olnud logistiliselt probleemi ka mõnda eliitkooli katseid teha. Aga põhimõtte pärast eelistame põhikoolina väiksemat kohalikku kooli. Niikuinii on eeskätt oluline see, et esimene klassijuhataja oleks tore. Küllap keskkooli minnes jõuavad lapsed katseid teha igale poole ja ma ei kahtle selles, et need hästi lähevad.

Ei ole olemas mingeid n aasta bakasid. Kraad on kraad. Kui on baka, siis on baka. Kui magistrikraad, siis magistrikraad. Kui doktorikraad, siis doktorikraad. nn 3 aasta bakat on 7 aastat võimalik teha, kui see sellel vunki juurde annaks.

Vabariigi Valitsuse määrus nr 120, 06.06.2005 (https://www.riigiteataja.ee/akt/909041?leiaKehtiv):

§ 12. Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsiooni vastavus magistrikraadile

(1) Magistrikraadile vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab:
1) vähemalt 4-aastase nominaalkestusega ja enne 1. juunit 2002. a Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud bakalaureuseõppe õppekava läbimisel väljaantud bakalaureusekraadi tõendav diplom;

Teisisõnu nn vana baka on võrdsustatud magistrikraadiga.

Vana bakaga otse doktoriõppesse minna ei saa.

Vale.
Esimene ettejuhtuv selleteemaline link: https://humanitaarteadused.ut.ee/et/doktoriope

“Doktoriõppesse on oodatud õppima magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooniga isikud.
Magistrikraadile vastavaks loetakse:

vähemalt 4-aastase nominaalkestusega (enne 1. juunit 2002. a Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud) bakalaureuseõppe õppekava läbimisel väljaantud bakalaureusekraadi tõendav diplom;” jne.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 25.01 14:48; 26.01 22:46; 27.01 21:03; 28.01 11:51;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei ole nõus. Meil mehega mõlemal kõrgharidus (temal 4a baka, mul 4a baka pluss magister). Elame linna lähedal maal. Vallakoolini ja lähima linnakoolini on sama pikk maa; kuna mees käib linnas tööl, ei oleks olnud logistiliselt probleemi ka mõnda eliitkooli katseid teha. Aga põhimõtte pärast eelistame põhikoolina väiksemat kohalikku kooli. Niikuinii on eeskätt oluline see, et esimene klassijuhataja oleks tore. Küllap keskkooli minnes jõuavad lapsed katseid teha igale poole ja ma ei kahtle selles, et need hästi lähevad.

Ei ole olemas mingeid n aasta bakasid. Kraad on kraad. Kui on baka, siis on baka. Kui magistrikraad, siis magistrikraad. Kui doktorikraad, siis doktorikraad. nn 3 aasta bakat on 7 aastat võimalik teha, kui see sellel vunki juurde annaks.

Vabariigi Valitsuse määrus nr 120, 06.06.2005 (https://www.riigiteataja.ee/akt/909041?leiaKehtiv):

§ 12. Eesti Vabariigis omandatud kvalifikatsiooni vastavus magistrikraadile

(1) Magistrikraadile vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab:
1) vähemalt 4-aastase nominaalkestusega ja enne 1. juunit 2002. a Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud bakalaureuseõppe õppekava läbimisel väljaantud bakalaureusekraadi tõendav diplom;

Teisisõnu nn vana baka on võrdsustatud magistrikraadiga.

Vana bakaga otse doktoriõppesse minna ei saa.

Vale.
Esimene ettejuhtuv selleteemaline link: https://humanitaarteadused.ut.ee/et/doktoriope

“Doktoriõppesse on oodatud õppima magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooniga isikud.
Magistrikraadile vastavaks loetakse:

vähemalt 4-aastase nominaalkestusega (enne 1. juunit 2002. a Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud) bakalaureuseõppe õppekava läbimisel väljaantud bakalaureusekraadi tõendav diplom;” jne.

sellisel juhul olen ma oma 5-a diplomiõppega siiski magister ju, mitte baka.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.01 14:24; 28.01 13:46;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina ka pean kooli kodulähedust eriti oluliseks. Mul on doktorikraad. Tõsi, minu palgatase ilmselt on tõesti pigem põhi- ja keskharidusega inimeste oma (riigiasutus).
Ise käisin ka nn piirkonnakoolis, mille tase oli nagu ta oli. Seal ei olnud ka eriti meeldiv õpikeskkond – vot selles osas loodan küll, et tänapäeva koolid on oluliselt paremad. Tegelikult loodan ka, et mina lapsevanemana saan probleemide korral kaasa rääkida ja asju parandada.
Esialgu olen küll koolieeliku lapsevanem, aga koolivalik on tehtud: piirkonnakool. Õnneks on sellel ka päris hea maine.
Valiku taga on sellised kaalutlused: lapse ja enda mugavus (autoga mingil juhul ei tahaks last kooli viia), eliitkoolide küsitav kasutegur, soov last pigem sotsiaalselt arendada. Lugemisoskuse ja muu sellisega pole laps ka väga silma paistnud, nii et loodetavasti tal tundides igav ei hakka. Kui mingis tunnis peaks hakkama, siis ma loodan, et ka piirkonnakool saab talle korraldada midagi eriprogrammi laadset (õpetaja annab lisaülesandeid). Kõige suurema probleemina nimetatakse seda, kui klassi satub õpilane, kes tegelikult vajaks tugiisikut, ja selle puudumisel on kogu klassi õpitegevus häiritud. Sellisel puhul loodan ka, et koolikollektiiviga koostöös suudame positiivse lahenduse leida.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 31.01 09:56; 02.02 10:28; 19.02 10:02; 19.02 11:27;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina olen doktorikraadiga, aga panin ka lapse kodulähedasse väikesesse kuid üsna tegusasse kooli. Minu jaoks on tähtis pigem n.ö sära õpetaja silmis, ehk siis tema soov ja võime huvi äratada. Mingi asja selgeks õpetamine minu lastele ei ole raske, küll on aga keerulne tõsise huvi tekitamine. Samas ma olen juba omaenda peregi põhjal üsna veendunud, et tegelikult sõltub koolist ikka väga vähe. Meie peres on peaaegu kõik pereliikmed doktorikraadiga ja mõni meist lõpetanud pisikese maakooli, mõni tavalise linna piirkonnakooli, mõned ei saanud eliitkooli sisse, mõned said. Aga kui sulle on geneetikaga antud head akadeemilised võimed, siis jõuad sa ülikooli täpselt sama hästi nii kusagilt metsaküla koolist kui ka eliitkoolist. Need, kelle puhul võib väikest mõju kooli valik omada, on keskpäraste võimetega lapsed. Samas rohkem isegi sõltub see sellest, kas klassi satuvad kokku meeldivad inimesed või mitte. Kui koolis on suhtepingete tõttu raske käia, siis kipuvad õpitulemused sellest kannatama. Minul sattusid eliitkooli klassi väga konfliktsed inimesed, samas koolis oli ka väga mõnusaid ja kokkuhoidvaid klasse.

Kui sa tunned, et sinu laps ei ole akadeemiliselt kõige võimekam, siis ongi normaalne, et kodulähedast kooli eelistatakse, sest see ei lao lapse õlule lisapingeid. Laps ei pea kohe oskama linnaliikluses seigelda, ei pea täiesti tundmatute inimeste seas algul suhtlust kartma. Inimesed kellel on endal 9 klassiline haridus omavad ka suurema tõenäosusega lapsi, kelle jaoks kooli astumine on raske ning sel juhul minu meelest on kodulähedane kool vägagi mõistlik valik. Ma arvan, et antud uuringu puhul põhjused-tagajärjed on võibolla natuke sassis. Kõrgharidusega vanemate lapsed keskmiselt ongi võimekamad (on muidugi küllalt ka erandeid) ja on täiesti arusaadav, et need vanemad ei pea niivõrd muretsema selle üle, et lapsele põhjustavad võõrad inimesed, uus elustiil ja kooli kauge asukoht kompleksselt suuremat stressi kui laps on suuteline taluma.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 31.01 09:56; 31.01 10:47; 31.01 14:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mu meelest on paar põhiargumete kodulähedase kooli valikul täiesti kajastamata. Enamus kodulähedase kooli pooldajaid ütleb otse välja, et nad ei soovi olla lapse taksojuhiks. Ehk mugavus. Nii lapse (saab sõpradega mängida ja hängida peale kooli ja ei pea nii palju õppima, omab rohkem vaba aega) kui ka vanemate oma mugavus (ei pea oma aega kulutama lapse transportimisele algklassides).
Teine argument on samuti mugavus – eliitkooli katsed nõuavad siiski enamuselt pisut õpetamist – laps peab soravalt lugema, arvutama ja nuputamisülesandeid lahendama, osades koolides on mäluülesandeid, mida enne kunagi nägemata laps ei oska neid kohe hoobilt lahendada jne. Suur hulk vanemaid lihtsalt ei viitsi seda teha (ei pea vajalikuks last rohkem õpetada).
Kuna selline lapse jälgimine, transportimine ja õpetamine-kontrollimine peaks jätkuma algkoolis mitu aastat, siis vanemad, kes ei viitsi seda aega leida, lähevad heameelega lihtsama vastupanu teed (või ei võimalda nende töö seda teha) ja panevad lapse kodulähedasse kooli.
Mis pole ju iseenesest halb, sest igaühel on omad eelistused ja valikud. Mis on aga halb sellejuures, on see halvustamine, süüdistamine ja sildistamine, justkui lapsi “sildistataks”, “drillitaks”, “võetaks ära nende lapsepõlv” jms. Kui ei viitsi oma lapse õpetamisega ja transportimisega tegeleda, ära tegele. Aga ära süüdista teisi, kes viitsivad.
Sama käib ju koduste emade kohta. Küll on nad “mehe rahakotil liugu laskvad”, “ambitsioonitud”, “tööturul saamatud” ja mis kõik veel. Tegelikult on mitmed sellised emad oma karjääri ohvriks toonud laste heaolule, sest lapsi võib küll kasvatada nii, et mõlemad vanemad näevad neid ainult õhtul voodis, aga kas see peaks olema kohustuslik ja normaalne? Õnneks sellest asjast on nüüd hakatud juba rääkima, et kodus lapsi kasvatav ema panustab ühiskonna heaolusse ka rahaliselt rohkem kui tööd rabav lastetu inimene.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 31.01 10:25; 01.02 09:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ilmselt vähem haritud inimesed valivad kooli ainult ÜHE kriteeriumi järgi (nt kooli prestiizh, asukoht ilus koolimaja, kena koolivorm), haritumad vaagivad asja terviklikumalt vastavalt oma analüüsi- ja sünteesi- võimele,

Me mehega oleme mõlemad magistrid.
Kool lastele sai valitud ÜHE kriteeriumi järgi – 500m kodust jala minna. Ju siis jäi meil puudu “analüüsi- ja sünteesimivõimest”.
O.K. kõige vanema poja puhul oli valiku tegemisel oluline ka see, et ta oli kooli minnes 6-aastane.
Nn eliitkooli katsetele ei viinud ühtegi last, spetsiaalselt ettevalmistusi ei teinud ühegi lapsega, kodukooli katsed tegid edukalt olemasolevate oskuste põhjal.
Kuigi jah, see kõige vanem oleks tõenäoliselt eliitkooli katsed ka edukalt läbinud – tema matemaatiline võimekus avaldus väga varakult (5-aastaselt majandas tuhandetega, korrutas ja jagas, ise tundis reaalvaldkonna vastu huvi jne), kooli minnes luges vabalt ning kirjutas üldiselt kirjavigadeta ja tal oli väga lai silmaring. A no vot, vanust oli vähevõitu, et saata teda bussiga seiklema ja ma ise ei olnud valmis teda vedama.
Läks Reaalkooli omal soovil 7. klassist. Ka ilma mingi eelneva ettevalmistuseta, lihtsalt oma olemasolevate teadmiste põhjal.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mu meelest on paar põhiargumete kodulähedase kooli valikul täiesti kajastamata. Enamus kodulähedase kooli pooldajaid ütleb otse välja, et nad ei soovi olla lapse taksojuhiks. Ehk mugavus. Nii lapse (saab sõpradega mängida ja hängida peale kooli ja ei pea nii palju õppima, omab rohkem vaba aega) kui ka vanemate oma mugavus (ei pea oma aega kulutama lapse transportimisele algklassides).
Teine argument on samuti mugavus – eliitkooli katsed nõuavad siiski enamuselt pisut õpetamist – laps peab soravalt lugema, arvutama ja nuputamisülesandeid lahendama, osades koolides on mäluülesandeid, mida enne kunagi nägemata laps ei oska neid kohe hoobilt lahendada jne. Suur hulk vanemaid lihtsalt ei viitsi seda teha (ei pea vajalikuks last rohkem õpetada).
Kuna selline lapse jälgimine, transportimine ja õpetamine-kontrollimine peaks jätkuma algkoolis mitu aastat, siis vanemad, kes ei viitsi seda aega leida, lähevad heameelega lihtsama vastupanu teed (või ei võimalda nende töö seda teha) ja panevad lapse kodulähedasse kooli.
Mis pole ju iseenesest halb, sest igaühel on omad eelistused ja valikud. Mis on aga halb sellejuures, on see halvustamine, süüdistamine ja sildistamine, justkui lapsi “sildistataks”, “drillitaks”, “võetaks ära nende lapsepõlv” jms. Kui ei viitsi oma lapse õpetamisega ja transportimisega tegeleda, ära tegele. Aga ära süüdista teisi, kes viitsivad.
Sama käib ju koduste emade kohta. Küll on nad “mehe rahakotil liugu laskvad”, “ambitsioonitud”, “tööturul saamatud” ja mis kõik veel. Tegelikult on mitmed sellised emad oma karjääri ohvriks toonud laste heaolule, sest lapsi võib küll kasvatada nii, et mõlemad vanemad näevad neid ainult õhtul voodis, aga kas see peaks olema kohustuslik ja normaalne? Õnneks sellest asjast on nüüd hakatud juba rääkima, et kodus lapsi kasvatav ema panustab ühiskonna heaolusse ka rahaliselt rohkem kui tööd rabav lastetu inimene.

Mõnes asjas võib sul õigus olla. Aga mina isiklikult leian, et lapsele autojuhiks olemine vähendab ema võimalusi olla ise isiksus omaenda hobide ja huvidega. Sest vastasel juhul just aja piiratuse tõttu saab sinu ainsaks hobiks laste transportimine, eriti kui sul on rohkem kui üks laps. Mina isiklikult leian, et kui ma ei pea lapsi transportima, saan ma vastupidi just järele jäänud aja kasutada tunduvalt mõttestatumaks tegevuseks, näiteks lastega ühiselt mingit minu ja nende vaimu arendava tegevuse tegemiseks. Tegu ei ole mitte mugavusega vaid aja ratsionaalse kasutusega. Mulle meeldib lastele oma vaateid, arvamusi ja oskuseid edasi anda, aga lihtsalt oma aega surnuks passida ja neid transportida, sellel ei näe ma küll mingit mõtet. Pigem lahendan ma selle keerulise logistikaskeemi, õpetan lapse iseseisvalt busse kasutama ja leian võimalused, kuidas lapsed ise saavad liikuda vajalikesse huviringidesse ja koolidesse.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 31.01 09:56; 31.01 10:47; 31.01 14:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

ei ole päri.
ka kõrgharidusega inimene võib kooli kodulähedust oluliseks pidada, aga tema maj. kindlustatus võimaldab tal nagunii valida kodu soovitud kooli lähedale.

See väide seab hüpoteesi, et kõrgharidusega inimesel on piiramatud võimalused. Aga ei ole ju nii, eg akõrgharidus tähenda automaatselt intelligentsust, head töökohta, kõrget palka jne. Isegi kui se ekõrgharitud inimene ongi väga intelligentne, siis tema majanduslikule võimekusele võivad seada piirid mitmed asjaolud: huvid – teda ei huvitagi kõrge sissetulekuga alad vaid eelistab püsida om ahuvialal, mis võibolal ei ole nii tulus, tervis – haritusest hoolimata ei võimalda tema (või pereliikme tervis/hooldusvajadus) teha nii intensiivselt tööd, nooremana tehtud valed valikud, aga ei tasu ka unustada üht väga olulist faktorit elus – õnn/ebaõnn. See viimane on võibolla isegi kõige tähtsam 😀

Minule (magistrikraadiga inimesele) on alati tundunud, et see eliitkoolide värk ongi migem harimatute matside teema. Ja siin ei pea ma harimatuse all silmas mitet hariduse puudumist vaid intelligentsust 😀 Kui laps on asjalik ja tarkjne, siis pole vahet, kus ta koolis käib. Ja samas vastupidi – ega eliitkool ei aita, kui lapsele ikka pole antud. Ja igast esimeses klassis viielisest ei saa tulevikus suur advokaat, arst või president 😀

Mina olen oma elukoha valinud selle järgi, et lastel oleks hea kasvada ja hea jala koolis käia. Kahjukskeskkooli meil külas küll pole, aga keskkoolivaliku teeb ta nagunii juba ise 🙂

Minuarust on lapse haridustees olulisem ikka see, mis toimub keskkoolis (st teismeeas, kas läheb halvale teele või mitte) ja peale keskkooli, mitte aga see, mis toimub 1. klassis.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 31.01 13:40; 31.01 13:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mu meelest on paar põhiargumete kodulähedase kooli valikul täiesti kajastamata. Enamus kodulähedase kooli pooldajaid ütleb otse välja, et nad ei soovi olla lapse taksojuhiks. Ehk mugavus. Nii lapse (saab sõpradega mängida ja hängida peale kooli ja ei pea nii palju õppima, omab rohkem vaba aega) kui ka vanemate oma mugavus (ei pea oma aega kulutama lapse transportimisele algklassides).
Teine argument on samuti mugavus – eliitkooli katsed nõuavad siiski enamuselt pisut õpetamist – laps peab soravalt lugema, arvutama ja nuputamisülesandeid lahendama, osades koolides on mäluülesandeid, mida enne kunagi nägemata laps ei oska neid kohe hoobilt lahendada jne. Suur hulk vanemaid lihtsalt ei viitsi seda teha (ei pea vajalikuks last rohkem õpetada).
Kuna selline lapse jälgimine, transportimine ja õpetamine-kontrollimine peaks jätkuma algkoolis mitu aastat, siis vanemad, kes ei viitsi seda aega leida, lähevad heameelega lihtsama vastupanu teed (või ei võimalda nende töö seda teha) ja panevad lapse kodulähedasse kooli.
Mis pole ju iseenesest halb, sest igaühel on omad eelistused ja valikud. Mis on aga halb sellejuures, on see halvustamine, süüdistamine ja sildistamine, justkui lapsi “sildistataks”, “drillitaks”, “võetaks ära nende lapsepõlv” jms. Kui ei viitsi oma lapse õpetamisega ja transportimisega tegeleda, ära tegele. Aga ära süüdista teisi, kes viitsivad.
Sama käib ju koduste emade kohta. Küll on nad “mehe rahakotil liugu laskvad”, “ambitsioonitud”, “tööturul saamatud” ja mis kõik veel. Tegelikult on mitmed sellised emad oma karjääri ohvriks toonud laste heaolule, sest lapsi võib küll kasvatada nii, et mõlemad vanemad näevad neid ainult õhtul voodis, aga kas see peaks olema kohustuslik ja normaalne? Õnneks sellest asjast on nüüd hakatud juba rääkima, et kodus lapsi kasvatav ema panustab ühiskonna heaolusse ka rahaliselt rohkem kui tööd rabav lastetu inimene.

Kuule, sa arvad, et need vanemad, kes eelistavad kodulähedust, teevad seda mugavuse pärast? EI, ma hoopis tahan, et mu laps õpiks ise jala kooli minema. Ka sinu laps võiks sinna eliitkooli jala minna, ühistranspordiga, õppid aise käima. Aga mida sina õpetad laspele? et kõikjale tuleb minna autoga. Muide, ma viin ka keskmist last praegu jala lasteaeda, kuigi võiksin autoga viia. Autoga oleks ju mugavam. Aga ma ei tee seda, sest ma tahan, et ta õpiks jala liikuma. Justnimelt sellega tegelevad vanemad, kes ie vii oma lapsi autoga kooli – õpetavad nad liikuma – niiliikluses osalemise mõttes kui ka füüsilise koormuse mõttes. Sina aga sõidudad lapse kooli aj sisi sõidutad auotga trenni ja niimoodi ukse eest ukse ette, et laps lõpuks ei õpigi ise olema.

Ja kui sa arvad, et kodulähedastesse koolidesse minnes ei oska lapsed lugeda ja arvutada 7aastaselt, siis sa eksid 😀 Näiteks maapiirkondades ei olegi mingeid eelkoole, kuhu mugavalt oma laps AUTOGA sõidutada, et ta õpiks seal lugema – niimoodi õpetadki oma last, eks?

Sa ise heidad ette sildistamist, ja samas nimetad siin teisi mugavateks 😀 Kas se eei ole sildistamine? vaatad oma mätta otsast, mütled, kui rask eelu sul on, et pead oma lapsi (omal vabal tahtel) sõidutama, jeerum, pidid oma lapse ISE lugema õpetama, se eoli tõesti pingutus, mida teised lapsevanemad ei tee jne 😀 Tule nüüd maa peale tagasi. Su laps ei saa seal eliitkoolis kuidagi targemaks kui tavakooli lapsed, küll aga muutub mugavaks teades, et emme sõidutab teda kõikjale.

Mingit sõidutamise argumenti sisse tuua, jeerum….Õpeta laps ühistransporti kasutama, kui nii suur ebamugavus on laspe kooliviimine 😀

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 31.01 13:40; 31.01 13:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Huvitav on see siin foorumis, et kui räägitakse mingi uuringu tulemustest – st *statistilisest* seosest, siis tuleb suur hulk kägusid, kes teatab, et see seos ei kehti, sest mul on teisiti (nt “minul on doktorikraad, aga pean kodulähedust oluliseks”). Saage nüüd aru, statistiline seos ei tähenda seda, et kõik põhi-ja keskharidusega lapsevanemad eelistavad kodulähedast kooli, aga mitte ükski kõrgharidusega vanematest seda ei eelistaks.

Usun, et paljud haritud vanemad tahaks oma lastele head kooli, mis oleks aga võimalikult kodule lähedal. Kui aga kahte korraga ei saa, st kodulähedane kool ei ole nende jaoks piisavalt hea või ei olegi kodu lähedal kooli – siis pannakse laps kodust kaugemale kooli. Madalama haridusega inimestel on tihti ka madalam sissetulek ja juba seetõttu valikuvariante vähem. Teiseks on nad ehk vähem kriitilised tavaliste piirkonnakoolide suhtes, sest nende nõudmised koolile ja sealt antava hariduse kvaliteedile on üldse madalamad. Aga see on ka statistiline seos, mitte üksühene 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Huvitav on see siin foorumis, et kui räägitakse mingi uuringu tulemustest – st *statistilisest* seosest, siis tuleb suur hulk kägusid, kes teatab, et see seos ei kehti, sest mul on teisiti (nt “minul on doktorikraad, aga pean kodulähedust oluliseks”). Saage nüüd aru, statistiline seos ei tähenda seda, et kõik põhi-ja keskharidusega lapsevanemad eelistavad kodulähedast kooli, aga mitte ükski kõrgharidusega vanematest seda ei eelistaks.

Usun, et paljud haritud vanemad tahaks oma lastele head kooli, mis oleks aga võimalikult kodule lähedal. Kui aga kahte korraga ei saa, st kodulähedane kool ei ole nende jaoks piisavalt hea või ei olegi kodu lähedal kooli – siis pannakse laps kodust kaugemale kooli. Madalama haridusega inimestel on tihti ka madalam sissetulek ja juba seetõttu valikuvariante vähem. Teiseks on nad ehk vähem kriitilised tavaliste piirkonnakoolide suhtes, sest nende nõudmised koolile ja sealt antava hariduse kvaliteedile on üldse madalamad. Aga see on ka statistiline seos, mitte üksühene ????

Tegelikult said sa mu jutust valesti aru, loomulikult selline seos eksisteerib, aga antud loost jääb mulje, et kodulähedase kooli valik on kuidagi halb. Vastava uuringu tulemused seda aga absoluutselt ei ütle ega saagi ütelda. Sest kui lapse jaoks on õppimine raske, siis ongi täiesti õige teha selline valik, et minimiseerida kõiki teisi stresse. Võimekamate laste vanemad lihtsalt saavad lubada tänu oma lapse omadustele igasugu mitmekesiseid valikukriteeriume. Just hiljuti ajakirjandusest läbi käinud uuringus (ei viitsi linki otsida) näidati, et tegelikult lõppkokkuvõttes kooli valik ei mõjuta lapse edukust harisustandril. Need on muud faktorid, mis mõjutavad. Nii, et neid valikuid võib olla nii ja naasuguseid, aga selle uuringu alusel ei saa öelda, et kodulähedase kooli valik on kuidagi halb.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 31.01 09:56; 31.01 10:47; 31.01 14:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tegelikult said sa mu jutust valesti aru, loomulikult selline seos eksisteerib, aga antud loost jääb mulje, et kodulähedase kooli valik on kuidagi halb.

Igasugune halvustamine on halb. Mulle on jäänud mulje, et halvustatakse just neid, kes oma lapse kaugemale kooli on pannud. Küll tuuakse argumente, et laps muutub saamatumaks, kui autoga viiakse, kui siis autoga ei viida, siis võetakse sellistelt lastelt lapsepõlv, sest vaba aega jääb vähe, ühesõnaga ikka teiste tehtud valik on halb. Miks igaüks ei võiks teha oma valikuid halvustamist kuulmata?
Lisaksin veel ühe aspekti – paljud vanemad valivad kooli hoopis enda töökoha lähedale – laps saab peale kooli tulla vanema töökohta, minnakse koos sööma ja saab rohkem aega koos veeta.
Meil on pikemat aega selline halvustamine just selliste vanemate suunas, kes tahavad oma lastega rohkem koos olla, neid kooli viia, neid õpetada. Justkui oleks see halb, parim on, kui 7-aastane laps päev läbi üksi on, ise läheb kooli, tuleb koolist ja vanemad õhtul laekuvad ja näevad enne magamaminekut heal juhul paar tundi ka oma lapsi. Siis kasvavat “iseseisvam” ja “lapsepõlvega” inimene. No ma ei tea, mujal maailmas on alla 13-aastase lapse üksi kojujätmine või iseseisvalt ilma saatjata koolisaatmine kuritegu. Meil on üksi kasvav laps iseseisev ja hoolitsetud ja valvatud laps “mömm” ja “drillitud”…

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 31.01 10:25; 01.02 09:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

100% nõus eelkõnelejaga.

Juba see tobe väljend “eliitkool” näitab inimeste suhtumist. Tegelikult pole tegemistju mingi “eliidiga”, vaid lihtsalt tugevate, õpikallakuga koolidega.

Ja olen täiesti nõus, et oma mugavus tuuakse tihti ettepoole lapsele antava hariduse kvaliteedist – toon näite: paljudes kehva tasemga piirkonnakoolides jäetakse lõdva randmega tunde ära, neid ei asendata jne. Tulemuseks on suur auk lapse teadmistes ning kui vaadata juba algklasside tasemetööde tulemusi, võib nii mõndagi öelda. Varakult hakatakse kiusama ja narrima, õppimisest huvitatud lapsi peetake nohikuteks. Pidin tooli pealt maha kukkuma kui ühe sõbra lapse koolis tehtud pilte nägin – lapsed on nabasärkides ja vahetundides ainult ninapidi telefonides.

Ja kuigi olen ise tööl käiv ema, siis olen nõus ka sellega, et enamus vanemaid peab kahjuks normaalseks, et ta laps pika päeva kodulähedasest koolist koju tulnuna veedab üksinda. Vanemad saabuvad õhtul hilja ning laps oma vanemaid kahjuks ei näegi. Mina tunnustan küll koduseid emasid (ja samuti vanaemasid), kes oma lapsele soojust ja lähedust pakuvad. See on hindamatu väärtusega ning see enesekindel jutt lapse iseseisvusest on tithipeale õigustuseks oma mugavusele.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 25.01 15:09; 26.01 13:56; 01.02 09:54; 02.02 11:27; 04.02 21:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma lugesin nüüd ka selle artikli läbi.
Ilmselt oli inimestele tõesti antud küsimustik, kus nad pidid koolivaliku kriteeriumid pingeritta seadma vmt. Ja kõrgharidusega vastanute jaoks olid muud kriteeriumid olulisemad või sama olulised kui kodulähedus.
Mina sellisele ankeedile vastates ilmselt ka paneksin ühele pulgale koduläheduse, kooli hea taseme, sportimisvõimaluste olemasolu jne. Nagu öeldud, õnneks meie piirkonnakoolil on muud kriteeriumid ka head. Kui tegemist oleks sellise kooliga, kus 1. klassi õpilastele kunstitunnis kahtesid ja kolmesid pannakse, nagu ühes teemas praegu juttu olnud, siis valiksin küll pigem natuke kaugema kooli.
Artiklis oli minu jaoks huvitav ka see lõik: “Teised vanemad soovivad oma järeltulijaile pakkuda meeldivat arengukeskkonda „siin ja praegu”. Nad usuvad, et just eliitkoolides seatakse esikohale lapse igakülgne – sh emotsionaalne ja intellektuaalne – heaolu ja turvalisus. Nende vanemate jaoks on oluline hariduse omandamise protsess – et see oleks motiveeriv, arendaks nii mõtlemist, käitumist kui ka „olemist” ehk üleüldist makrokultuurilist tunnetust.”
No mina usun, et see protsess on ka meie piirkonnakoolis motiveeriv ja arendav. Ja kavatsen sellel silma peal hoida, et see tõesti nii oleks. Eliitkoolide vastased, muide, võivad uskuda, et just eliitkoolis puudub meeldiv arengukeskkond liigse tulemustele orienteerituse tõttu.
Siis väide, et “Eesti koolid annavad ühtlaselt head haridust ning seitsmeaastaseid lapsi ei ole võimalik lihtsalt ja tõhusalt vaimsete võimete alusel pingeritta panna” – teise punktiga olen täiesti nõus, esimesega vähem, kuigi usun, et vahe pole niivõrd koolis kui õpetajates – aga ka nn eliitkoolides võib olla õpetajaid, kes on pedagoogidena nõrgad, isegi kui nad on head ainetundjad.
Siis see, et “Koolikatsed suurendavad sotsiaalmajanduslikku kihistumist” – võimalik, et minu piirkonnakooli eelistuse taga on ka soov vähendada niisugust kihistumist. Ma tõesti olen klassiühiskonna põhimõtteline vastane, leian, et meil Eestis on väga meeldiv ilma klassivahedeta ühiskond, ja soovin, et see nii jääkski.
Ma saan aru, et siin teemas on mõned katsetega kooli eelistanud vanemad end puudutatuna tundnud, justnagu nende valikut halvustataks ja mõnitataks. Loodetavasti minu vastus ei süvenda seda arvamust. Ms olen kindel, et kui vanemad tahavad oma lapsele parimat ja selle nimel oma veendumuste kohaselt tegutsevad, on see ainult hea. Ja inimestel ongi erinevad veendumused.
Ise ma tahaksin oma mugavust ka pisut õigustada. Kodulähedase kooli eelistajana ei näe ma oma lapse kooliaega ette nii, et ta tuleb pärast tunde ise koju ja istub seal hilisõhtuni, kuni vanemad koju tulevad. Vaid võibolla läheb pikapäevarühma; 2-4 korda nädalas, vaatame, kuidas jaksu on, läheb trenni/huviringi; vahel võib tulla ka minu töökohta; või läheb lähedal elavate vanavanemate juurde. Kolmel tööpäevaõhtul tulen koju viiest ja siis meil on võimalik midagi koos ette võtta. Kahel õhtul on mul endal trenn, siis tegeleb lapsega teine vanem või vanavanemad. Ja tõesti on jube mugav, kui selle kõige juures ei kulu eriti aega logistikale.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 31.01 09:56; 02.02 10:28; 19.02 10:02; 19.02 11:27;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Juba see tobe väljend “eliitkool” näitab inimeste suhtumist. Tegelikult pole tegemistju mingi “eliidiga”, vaid lihtsalt tugevate, õpikallakuga koolidega.

Minu jaoks pole olemas jaburamat kirjeldust kooli kohta kui see “õpikallakuga”.
Koolid ongi ju õppimiseks, kuidas on üldse võimalik öelda, et mõni kool on õpikallakuga ja mõni mitte?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 02.02 11:01; 02.02 12:20; 02.02 16:41; 02.02 23:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Õpikallak tähendab, et õppimine on väärtustatud.

Tee silmad lahti ja vaata, mis toimub teatud piirkonnakoolides. Tundide maht on ebapiisav, õpetajaid puudu, osad lapsed käivad koolis mitte õppimas, vaid teisi kiusamas.

Õpikallak tähendab ka näiteks seda, et kui kool on lapse põhikooli lõpuks teiste koolidega võrreldes saanud keskmise tulemusena 20 punkti 100-st, siis ilmselgelt ei ole tegemist siin õpilaste süüga, vaid selline kool peaks ka vastutama oma töö ebapiisavate tulemuste eest.

Meil kahjuks hoitakse selliseid koole maksumaksja raha eest aastakümneid üleval. Õppimistulemused on nullilähedased. Õpilased lihtsalt raiskavad oma elu parimad aastad, mitte õppides vaid niisama koolimajas aega viites.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 25.01 15:09; 26.01 13:56; 01.02 09:54; 02.02 11:27; 04.02 21:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mu meelest on paar põhiargumete kodulähedase kooli valikul täiesti kajastamata. Enamus kodulähedase kooli pooldajaid ütleb otse välja, et nad ei soovi olla lapse taksojuhiks. Ehk mugavus. Nii lapse (saab sõpradega mängida ja hängida peale kooli ja ei pea nii palju õppima, omab rohkem vaba aega) kui ka vanemate oma mugavus (ei pea oma aega kulutama lapse transportimisele algklassides).
Teine argument on samuti mugavus – eliitkooli katsed nõuavad siiski enamuselt pisut õpetamist – laps peab soravalt lugema, arvutama ja nuputamisülesandeid lahendama, osades koolides on mäluülesandeid, mida enne kunagi nägemata laps ei oska neid kohe hoobilt lahendada jne. Suur hulk vanemaid lihtsalt ei viitsi seda teha (ei pea vajalikuks last rohkem õpetada).

Minu mõlemad kodulähedases maakoolis käivad lapsed oskasid enne kooliminekut lugeda, vanem õppis suisa 4-aastaselt lugema. Oskasid arvutada, vanem arvutas tuhandetes, noorem paarikümne piires ja siis näiteks 100+100 jne (noorem oli aasta noorem kooli minnes, sellest vahe). Lahendasime ka nuputamisülesandeid, mõlemad lapsed käisid lisaks juba enne kooli muusikakoolis. Tegelesin nende arendamise ja õpetamisega igapäevaselt, sest lasteaias nad ei käinud. Minu mugavus jah, töötasin kodus ja jube tüütu oleks olnud varakult üles ärgata ja lapsed lasteaeda vedada. Kooli osas jällegi meie kõigi mugavus, sest läheduselt järgmine kool oleks nõudnud laste igapäevast edasi-tagasi transportimist pea paarikümne kilomeetri kaugusele ja too pole ka mingi eliitkool.
Laste koolis on kõik õpetajad olemas ja piisava haridustasemega (olen seda jälginud), erivajadustega lastega tegeletakse ja klassis on rahulik õpikeskkond. Koolikiusamist on vähe ja sellega tegeletakse. Sugulase laps käis Tallinna eliitkoolis kõik 12 aastat ja tulemuseks oli üks väsinud keskpärane inimene. Andetu ta pole, sest vanemad on andekad, aga oma huvidega tegelemiseks suurepärase eliitkooli kõrvalt sellel aeglasemapoolsel lapsel lihtsalt ei olnud aega. Ka anded jäid arendamata. Ma ei ütle, et eliitkool halb on, aga kõigile eliitkool ei sobi ja kuna koolis on töö ikkagi tellija materjalist, siis keskpärasest andekat seal ei saa ja andekas saab hea hariduse ka keskmisest koolist (kui keskkond toetab õppimist, ehk märatsevaid ja lärmavaid erivajadustega lapsi klassis ei hoita).

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.01 21:19; 02.02 12:09;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Õpikallak tähendab, et õppimine on väärtustatud.

Tee silmad lahti ja vaata, mis toimub teatud piirkonnakoolides. Tundide maht on ebapiisav, õpetajaid puudu, osad lapsed käivad koolis mitte õppimas, vaid teisi kiusamas.

Õpikallak tähendab ka näiteks seda, et kui kool on lapse põhikooli lõpuks teiste koolidega võrreldes saanud keskmise tulemusena 20 punkti 100-st, siis ilmselgelt ei ole tegemist siin õpilaste süüga, vaid selline kool peaks ka vastutama oma töö ebapiisavate tulemuste eest.

Meil kahjuks hoitakse selliseid koole maksumaksja raha eest aastakümneid üleval. Õppimistulemused on nullilähedased. Õpilased lihtsalt raiskavad oma elu parimad aastad, mitte õppides vaid niisama koolimajas aega viites

No see sinu õpikallaku definitsioon ei tähenda mitte seda, et õppimine oleks ühes koolis rohkem väärtustatud kui teises, vaid seda, et ühel koolil on mingil põhjusel paremad tingimused kui teisel. Ja see on juba kivi koolipidaja ehk siis kohaliku omavalitsuse kapsaaeda. Kui ikka koolil on direktor, kes ei suuda leida vajaliku hulga õpetajaid ja kord on koolis käest ära, siis tuleb see direktor ka väljavahetada.
Seda, et osad lapsed käivad koolis kõige muu kui õppimisega tegelemas on ka täiestei normaalne nähe. Selliseid lapsi on alati olnud ja jääbki olema. Katsetega koolid lihtsalt endale selliseid lapsi ei võta, järelikult pole neil ka probleemi. Küll aga on meil põhiharidus kohustuslik ning mingi kool peab ka sellised lapsed vastu võtma – jälle peaks olema kohalik omavalitsus see, kes peaks tagama, et kool on võimeline selliste probleemsete lastega tegelema.

Mul on laps eliitkoolis (ehk siis “õpikallakuga” mõne käo jaoks) ja tavakoolis ja oma isikliku kogemuse põhjal julgen väita, et enamus lapsevanemaid väärtustavad õppimist mõlemas koolis. Ja laste väärtushinnangud saavad alguse teatavasti kodust.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 02.02 11:01; 02.02 12:20; 02.02 16:41; 02.02 23:49;
To report this post you need to login first.

Ma ei mõista seda pidevat jauramist, et igas koolis saab õppida ning vabalt teise keskasse üle minna. Meie kodulähedases koolis on õpetajaid puudu ja õpilasi üle. Alatasa jäetakse tunde ära. Mida sa õpid kui õpetajat pole? Füüsikat ma kodus õpetada ei oska, inglise keele grammatikat samuti mitte. Keemiast ei mäleta eriti midagi. Kindlasti ei saa igas koolis õppida või peab perel raha ning aega üle olema, et põhikooli õppekava kuskil kursustel juurde õppida. Kas põhikooli keemiatunde saab üldse kuskil lisaks võtta? Mida ta mul siis seal “koolis” passib kui võikski mööda tasulisi kursuseid käia?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 73 )


Esileht Koolilaps “Kodulähedust peavad eriti oluliseks just põhi- ja keskharidusega lapsevanemad”

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.