Laps Tallinnas kodulähedases koolis. Kool ülerahvastatud, kuid direktor ja õpetajad teevad väga head tööd. Lisaks õppetööle tegeletakse palju ka õppekava väliste teevustega. Tundub, et nii leiavad lapsed rakendust ja ei jää niisama passimiseks-kiusamiseks aega. Ei ole lihtne, kui lapsed on väga erineva taustaga ja võimetega, nii et väga hindan kooli personali. Tase paistab ka ok olevat. Oma laps algklassis, kuid olen kuulnud, et kellel taipu on, saab sellest põhikoolist ilusti sisse süvaõppe koolidesse.
Teema: “Kodulähedust peavad eriti oluliseks just põhi- ja keskharidusega lapsevanemad”
02.02.2018 16:36
To report this post you need to login first.
02.02.2018 16:41
Ma ei mõista seda pidevat jauramist, et igas koolis saab õppida ning vabalt teise keskasse üle minna. Meie kodulähedases koolis on õpetajaid puudu ja õpilasi üle. Alatasa jäetakse tunde ära. Mida sa õpid kui õpetajat pole? Füüsikat ma kodus õpetada ei oska, inglise keele grammatikat samuti mitte. Keemiast ei mäleta eriti midagi. Kindlasti ei saa igas koolis õppida või peab perel raha ning aega üle olema, et põhikooli õppekava kuskil kursustel juurde õppida. Kas põhikooli keemiatunde saab üldse kuskil lisaks võtta? Mida ta mul siis seal “koolis” passib kui võikski mööda tasulisi kursuseid käia?
Kas te hoolekogu poole olete pöördunud selles küsimuses?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 02.02 11:01; 02.02 12:20; 02.02 16:41; 02.02 23:49;
To report this post you need to login first.
02.02.2018 18:58
Mul tekkis vahepeal veidi provokatiivne mõte, et vähemalt osaliselt suruvad oma lapsi eliitkoolide esimestesse klassidesse ambitsioonikad vanemad, kelle lapsed on pigem keskpärased, lootuses neile paremat stardipositsiooni anda. Sest andekad lapsed saavad tahtmise ja töötamise korral soovitud kesk- ja ülikooli niikuinii.
Väga tublid vanemad siis, kes pikalt ette mõtlevad. Keskpärasest lapsest võib toetavas keskkonnas ja tööd tehes silmapaistev professionaal saada. Andekus on hariduse kontekstis ületähtsustatud, olulisem on siiski järjepidevus, töökus ja toetav keskkond nii kodus kui koolis. Silmapaistvate eeldustega paduandekaid on vähe, enamus on keskpäraste eeldustega ja nemad kas töötavad ennast soovitud tulemuseni või jäävadki keskpäraseks. Tugeva tasemega koolis on lihtsam ennast üles töötada, sest sealne keskkond soosib – nii lihtne see ongi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.02 18:58; 02.02 19:07;
To report this post you need to login first.
02.02.2018 19:07
Ma ei mõista seda pidevat jauramist, et igas koolis saab õppida ning vabalt teise keskasse üle minna. Meie kodulähedases koolis on õpetajaid puudu ja õpilasi üle. Alatasa jäetakse tunde ära. Mida sa õpid kui õpetajat pole? Füüsikat ma kodus õpetada ei oska, inglise keele grammatikat samuti mitte. Keemiast ei mäleta eriti midagi. Kindlasti ei saa igas koolis õppida või peab perel raha ning aega üle olema, et põhikooli õppekava kuskil kursustel juurde õppida. Kas põhikooli keemiatunde saab üldse kuskil lisaks võtta? Mida ta mul siis seal “koolis” passib kui võikski mööda tasulisi kursuseid käia?
Kas te hoolekogu poole olete pöördunud selles küsimuses?
Mis puutub siia hoolekogu? Teada on ju, et õpetajaid ei ole piisavalt ja silmapaistvaid õpetajaid
on hoopiski vähe. Tugevamad (mainekamad) koolid saavad omale õpetajaid valida, mõned neist koolidest saavad ka õpilasi valida – selge see, et nii see tase kujuneb.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.02 18:58; 02.02 19:07;
To report this post you need to login first.
02.02.2018 23:49
Mis puutub siia hoolekogu? Teada on ju, et õpetajaid ei ole piisavalt ja silmapaistvaid õpetajaid
on hoopiski vähe. Tugevamad (mainekamad) koolid saavad omale õpetajaid valida, mõned neist koolidest saavad ka õpilasi valida – selge see, et nii see tase kujuneb.
Rääkisid end sisse. Probleem on, et õpetajaid ei jätku, mitte see, et mõned koolid poleks “õppimiskallakuga”.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 02.02 11:01; 02.02 12:20; 02.02 16:41; 02.02 23:49;
To report this post you need to login first.
03.02.2018 06:23
Ma ei mõista seda pidevat jauramist, et igas koolis saab õppida ning vabalt teise keskasse üle minna. Meie kodulähedases koolis on õpetajaid puudu ja õpilasi üle. Alatasa jäetakse tunde ära. Mida sa õpid kui õpetajat pole? Füüsikat ma kodus õpetada ei oska, inglise keele grammatikat samuti mitte. K
See on tõsi, et igas kodulähedases koolis ei saa õppida. Kui ikka õpetajaid ei ole, siis seda ainet õppida ei saagi. Või kui õpetaja on ebaadekvaatne, nt ei valda piisavalt ainet, õpetades seetõttu valesti (võib juhtuda, kui sobivate kandidaatide puudumise tõttu on kool oma lati alla lasknud). Muidugi oleneb siis palju ka juhtkonnast- kui varmad ja aktiivsed nad selliste probleemide lahendamisel on. Küll aga muudab ka kooli asukoht palju, linnadest kaugel ja kehva ühendusega paikades, kus veel ka koolis endas õpilasi vähevõitu (nii et iga õpetaja täiskoormust ei saaks), on inimeste leidmine kindlasti suurem väljakutse kui suuremates koolides ja linnades.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 25.01 12:19; 25.01 15:20; 03.02 06:23;
To report this post you need to login first.
04.02.2018 02:53
Elan Eesti ühes suuremas linnas, mitte Tallinn, ja oh õudu kooli kõrval. Kuidas see uuring nüüd siis tehtud on, kas kõik kõrgharitud pealinnlased viivad eliitkooli oma lapsed, mis siis et normaalne kool asub kohe kõrval. Arvan et kallutatud uuring.
Vanem tütar käis eliitkoolis ja nooremat küll ma enam sinna ei lase. Üks väga jube koht, kui sa rikkur pole sõidetakse sinust üle. Samas kuulsuste võsukesed võivad kõike teha ja silm pigistatakse kinni.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 04.02 02:53; 04.02 22:15;
To report this post you need to login first.
04.02.2018 21:16
Võiksid ikka küll viia. Muidu kirjutab ka pärast samamoodi vigaselt. Pealinlased – eks, mitte pealinnlased!
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 25.01 15:09; 26.01 13:56; 01.02 09:54; 02.02 11:27; 04.02 21:16;
To report this post you need to login first.
04.02.2018 22:15
Võiksid ikka küll viia. Muidu kirjutab ka pärast samamoodi vigaselt. Pealinlased – eks, mitte pealinnlased!
Hakkab pihta, see et mul magister on ei tähenda automaatselt et eesti keelega kõik korras. Olen Jõhvist ja ainuke aine mille vaevalt 3 sain on eesti keel, hea et sellegi sain.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 04.02 02:53; 04.02 22:15;
To report this post you need to login first.
17.02.2018 10:42
Elame väikelinnas ja olen kõrgharidusega, kuid eelistasin vähemalt algklassideks lapsele kodulähedast kooli. Oli ka võimalus panna laps kooli, mis on kodust ~20km eemal ja kuhu tulnuks tal sõita 35-40 minutit bussiga, kuid leidsin, et kahe majapikkuse kaugusel on märksa mugavam käia ja kuna ka algklassiõpetajad on kodu lähedal tugevad, siis ei näe probleemi. Hetkel on lapsel siht selge: tahab minna 4. klassis Pärnusse SHG katsetele. Ta on sellest rääkinud ka oma õpetajatele ja nad on selles osas väga toetavad ning annavad talle spetsiaalselt lisaülesandeid, et tal oleks ka eliit-erakoolis samasugune eduelamus nagu hetkel kodu kõrval piirkonnakoolis.
To report this post you need to login first.
17.02.2018 16:59
Sellest artiklist jääb mulje, nagu keskharidusega inimesed on mingid kollid ja lollid, kes panevad oma edutud ja andetud lapsed kodulähedasse kooli. Samuti jäetakse mulje, et põhi- ja keskharidusega lapsevanemad on halvad lapsevanemad, et nad ei pürgi eliidi hulka.
Ma tunnen päris paljusid keskharidusega inimesi, kellest mitmed on tippfirmade juhid ja paljud elus hästi hakkama saavad inimesi, ei ole väiksem haridus neid takistanud hästi töötamast ja nad on fantastilised inimesed. Mul on oma ettevõttes inimesi, kel on koolid pooleli jäänud, kui mina jään tihti kinni raamatutarkusse, siis nemad aitavad palju edasi reaalsete olukordadega. Enamasti on nad suurepärased meeskonnamängijad, täpsusest ja korrektsusest rääkimata. Mul on just värske kogemus käsil, kus remonti tegevad ehitusmehed on nii head suhtlejad, et ma kavatsen ühel päeval neile lausa öelda, et nad teevad oma suhtlemisoskusega mind kadedaks. Mina ei ole hea suhtleja, ma olen palju lugenud ja ligi 20 aastat õppinud, kuid ma ei ole neile ligilähedane. Nemad teevad hästi tööd, neil on pikk järjekord ja nad on head suhtlejad. Miks peaksid olema nemad oma põhi-ja keskharidusega olema halvemad inimesed, kui kõrgharidusega inimesed? Miks on nende lapsed halvemad neist lastest, kes õpivad eliitkoolides?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.01 19:09; 17.02 16:59;
To report this post you need to login first.
19.02.2018 10:02
Sellest artiklist jääb mulje, nagu keskharidusega inimesed on mingid kollid ja lollid, kes panevad oma edutud ja andetud lapsed kodulähedasse kooli. Samuti jäetakse mulje, et põhi- ja keskharidusega lapsevanemad on halvad lapsevanemad, et nad ei pürgi eliidi hulka.
Mulle ei jäänud sellist muljet. Esiteks, muidugi iga selline kvantitatiivne uuring on üldistus. Aga artiklis ikkagi analüüsiti neid tulemusi üpris objektiivselt. Võibolla jah jäi seal väheseks kõrgharitud eliitkoolivastaste vaatenurgast, kes kardavad, et just eliitkoolis ei ole elutervet õpikeskkonda. Aga muidu olid ju järeldused sellised, et koolivalikul tahetakse lapsele parimat. Väiksema haridusega lapsevanemate meelest sagedamini see parim on mugav ja lühike koolitee, kõrgema haridusega lapsevanemate meelest garantii, et laps saab tulevikus samuti kõrghariduse. Eliidi hulka mittepürgimist ei ole artiklis kuidagi halvustatud, vastupidi, artikkel on üsna neutraalses, kirjeldavas toonis.
Kvantitatiivsete uuringute puhul alati annab parema tulemuse, kui küsitletuid on rohkem. Ma ei mäleta, kas artiklis oli mainitud, mitu ankeeti laekus. Kindlasti oleks tulemus mitmekülgsem ja tõesem, kui saaks teada eri paikkondade inimeste arvamust; kui ka kõrgharitud jaotataks teaduskraadiga ja teaduskraadita inimesteks; jne, jne.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 31.01 09:56; 02.02 10:28; 19.02 10:02; 19.02 11:27;
To report this post you need to login first.
19.02.2018 11:27
Tahtsin veel lisada: võibolla peaks selles analüüsis arvesse võtma ka seda, et osa kõrgharidusega lapsevanemaid ei pea eliitkooli ainsaks võimaluseks, et laps samuti kõrghariduse (st edukaks) saaks. St tuleks eristada ikkagi motiive: eelistan kodulähedust, sest mu laps ei saaks eliitkoolis hakkama, sest mul ei ole võimalik teda seal õppimises toetada, sest tulevikus läheb ta nagunii kutsekasse. Või: sest kodulähedases koolis on tal mugav koolitee, lasteaiasõbrad oma klassis, vähem pinget ja stressi, soovi korral on ta nagunii võimeline edasi õppima minema, ja ma ei taha, et ta hakkaks ennast kuidagi “eliidi” hulka kuuluvaks lugema.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 31.01 09:56; 02.02 10:28; 19.02 10:02; 19.02 11:27;
To report this post you need to login first.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
