#4109222:

Konsulteeri Rajaleidjaga, millist varianti nemad pakuvad. Aga kardetavasti lõpeb kooliaasta enne ära, kui lahendus saabub.

lisan ka veel (meil siis see 11. klassis arstitõendiga õppepuhkus), et kool pakkus meile mitu korda võimalust teha kõik asjad järgi ja ütles, et lapse klassi lõpukuupäev on 31. august ja võtakski kohe selle suuna ning ka veel seda, et las läheb 1 aasta halvemate tulemustega, peaasi, et kolmedega välja veaks 31. augustiks. Tegu oli siis eelnevalt korraliku õpilasega, kellel polnud niisama puudumisi ja hinded sellised keskmised, puudulikke polnud. öeldi ka, et kui 1-2 ainet natuke hilisemaks jäävad, nt septembrisse, et siis ka veel saavad vastu tulla. tegu korraliku tasemega kooliga Tallinnas.

#4109440:

Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord

Vastu võetud 28.02.2018 nr 6

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 23 lõike 2 alusel.

§ 1. Koduõppe korraldamise alused

(1) Koduõppena mõistetakse väljaspool kooliruume korraldatavat õpet. Koduõpet rakendatakse:

1) kui õpilase terviseseisund ei võimalda tal kooli päevakavas ettenähtud õppes osaleda (edaspidi koduõpe tervislikel põhjustel) või

2) kui vanem soovib põhiharidust omandava õpilase õppetööd iseseisvalt korraldada (edaspidi koduõpe vanema taotlusel).

(2) Õpilasele, kelle terviseseisund ei võimalda tal osaleda kooli ruumides toimuvas õppetöös, loob õpilase elukohajärgne valla- või linnavalitsus võimalused põhi- või üldkeskhariduse omandamiseks väljaspool kooli (kodus, päevakeskuses vms) õppides.

(3) Põhiharidust omandav õpilane, kellele vanem soovib iseseisvalt korraldada oma lapse õppetööd, vabastatakse vanema taotluse alusel kooli päevakava ja õppekorralduse kohasest õppe- ja kasvatustegevusest.

(4) Haiglaõppena mõistetakse haiglaravil viibiva põhi- või üldkeskharidust omandava õpilase õpet.

§ 2. Tervislikel põhjustel koduõppe rakendamine

(1) Koduõpet tervislikel põhjustel rakendatakse õpilasele, kellel on raske funktsioonihäire, haigus või puue või kelle tervislik seisund võib selle põhjustada ning kelle õppetöö läbiviimiseks erivajadustest tulenevalt puuduvad koolis võimalused ja tingimused. Koduõpet tervislikel põhjustel rakendab kool vanema taotlusel ja koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.

(2) Kooliväline nõustamismeeskond võib koduõppe rakendamist soovitada kuni kolmeks aastaks, mille järel vaadatakse üle koduõppe pikendamise vajadus. Minimaalne koduõppe kestus on kaks õppeveerandit.

(3) Otsuse õpilasele tervislikel põhjustel koduõppe rakendamise kohta teeb kooli direktor käskkirjaga.

§ 3. Tervislikel põhjustel rakendatava koduõppe korraldamine

(1) Koduõpet tervislikel põhjustel korraldab kool, mille nimekirja õpilane on kantud.

(2) Tervislikel põhjustel koduõppel õppivale õpilasele koostab kool koostöös vanemaga tema võimeid ja erivajadusi arvestava individuaalse õppekava, lähtudes raviarsti või eriarsti ja koolivälise nõustamismeeskonna soovitustest ning temale kohaldatavas riiklikus õppekavas sätestatud kohustuslikest ainetest.

(3) Gümnaasiumiastmel tervislikel põhjustel koduõppel oleval õpilasel võib vähendada õppekoormust kuni kaheksa kursuse võrra iga arvestusliku koduõppel viibitud õppeaasta kohta.

(4) Tervislikel põhjustel koduõppel õppivale õpilasele viiakse kooli poolt juhendatud õpet läbi vähemalt kaheksa õppetunni ulatuses nädalas.

§ 4. Tervislikel põhjustel koduõppel õppiva õpilase hindamine

(1) Tervislikel põhjustel koduõppel õppiva õpilase hindamise korraldus määratakse individuaalses õppekavas, arvestades seejuures riiklikus õppekavas hindamisele sätestatud nõudeid.

(2) Kool seab õpilasele sisse päeviku, kuhu õpetajad märgivad õpingu toimumise kuupäeva, tundide arvu, sisu ja koduülesanded, hinded või sõnalised hinnangud.

(3) Õpilase kokkuvõtvad hinded kantakse klassipäevikusse.

Ilus seadus. Minu endine viieline visati gümnaasiumist välja. Ühtki eelmainitud toetust talle ei rakendatud. Klassijuhatajast õppejuht toonitas, et sellised õpilased nende koolis ei õpi.  Tegu oli üleöö tekkinud raske füüsilise haiguse ja sellega kaasneva depressiooniga. Loomulikult oli olemas raviarsti tõend. Suuremat abi ei olnud ka Rajaleidjast. Rajaleidja spetsialist pajatas oma isiklikust lapsest, kes samuti gümnaasiumist välja visati, et ikka juhtub, mis teha. Miks ma lapse eest rohkem ei võidelnud? Sest lapsel tekkisid enesetapumõtted.

Olen teemaalgataja. Paraku tuli laps jätta koduõppele siiski näiliselt “lapsevanema soovil”, kuna kool nõudis Rajaleidja otsust, aga Rajaleidjasse on kuudepikkused järjekorrad.

Ausalt öelda olen pettunud kogu selle bürokraatia pärast, mis päris kindlasti pole ei lapse ega vanemate huvides. Miks ei piisa lapse koduõppele jätmiseks tervislikel põhjustel arsti (kas või mitmest arstist koosneva komisjoni) kinnitusest?

Mida vägevat need võhivõõrad Rajaleidja tegelinskid ka teavad või mille poolest nood kuidagi paremad ja pädevamad on, kui päris arstid, kes konkreetset last hästi tunnevad ja teda ravivad?

Kangesti jääb sihuke mulje, et too Rajaleidja on topitud siia vahele vaid selleks, et oleks kuskile raha loopida ja et teha haige lapse ja ta vanemate elu veel raskemaks kui see niigi on. Kui poleks välja mõeldud toda veidrat rahamasinat ehk bürokraatiamoodustist nimega Rajaleidja, siis oleks mu laps saanud normaalselt õigete arstide komisjoni otsusega juba ammu ilusti koduõppele tervislikel põhjustel.

Õpetaja ei tule koju tasuta õpetama, koolil aga lisatasuks raha ei ole. Rajaleidja tõendiga on koolil õigus koolipidajalt lisaraha nõuda.

Kui on haigus, millest on võimalik terveneda, siis minu soovitus, jääda aastaks kursust kordama.

#4114314:

Kui Sa elad suures kohas, nt Tallinnas, siis mina soovitaks pisut süsteemi tundva inimesena pöörduda väiksema koha keskusesse (nt Haapsalu, Rapla). Vanasti sai seal kiiremini löögile.

Aitäh Sulle nõuande eest! Ehk tasuks tõesti seda proovida.

Aga mind hakkas huvitama, et tõesti, milles siis seisneb selle Rajaleidja eelis päris arsti (või arstide komisjoni) ees? Tutvuvad lapse digilooga, teevad koolile järelepärimise, võib-olla kuulavad üle lapse ja vanemad ja langetavad otsuse? Kuid täpselt sedasama saaks ju teha (ja ongi juba teinud!) ka arstid haiglas? Või eeldatakse, et arstid ei ole pädevad/erapooletud andma hinnangut, et see laps ei saa lähema pool aastat õppetöös statsionaarselt osaleda.

#4114680:

Rajaleidja otsus on koolipidajale kohustuslik, st ei direktor ega õpetaja ei saa hakata punnima ja vaidlema, et raha pole ja õpetajaid pole ja äkki laps saaks ikka ise koolis käia või äkki ikka lapsevanem õpetaks ise või palkaks omal kulul eraõpetaja. See on ju siinsamaski lõimes näha, kuidas kohe võtavad pedagoogid kaitseasendi, et nemad küll ei jõua ja ei saa ja kedagi ei ole et nemad küll ei hakka. Rajaleidja on Sinu tugi oma lapse haridusküsimuses. Ei saa aru sellest ka, et natuke järjekorras ootamist oleks eriline probleem – kui lapse kooliskäimist takistav ravi kestab aastaid, siis paar kuud ootamist erilist rolli ei mängi. Kui tervis lubab, ju siis saab seni, kui otsust ei ole, jõukohaselt tegeleda õpikute ja digivahendite abil nende jutustavate ainetega, mis väga suurt juhendamist ei vaja, küll need reaalaained hiljem järele aidatakse.

Saan su jutu mõttest aru. Paraku tähendab üsna koolist puudumist mitu kuud (meie puhul siis 3 kuud) viimasel põhikooliaastal üpris korralikku mahajäämust õppetöös. Teiseks on siin kõikidel asjaosalistel selge, et noor vajab koduõpet, see oli koolipoolne ettepanek, millega vanematel ja lapsel tuli lihtsalt nõustuda. Kolmandaks, nagu siitki aru olen saanud, ei tähenda koduõpe tervislikel põhjustel tegelikkuses kaugeltki seda, et nüüd vanem pääseb eraõpetajate palkamisest ja kool teeb omalt poolt midagi enamat kui siis, mil koduõpe olnuks vanema soovil. Ehk siis, päris kindel on, et pedagoogid ei jõua ja ei hakka lapsele mingeid individuaaltunde tegema ka siis mitte, kui oleks Rajaleidja otsus. Umbes sellise sisuga juttu rääkis direktor meile kohe.

#4114680:

Arst i asi on diagnoosida ja ravida. Arsti asi ei ole tegeleda koolikorraldusega. Rajaleidja kohus on leida Sinu lapsel terviseseisundile vastav kõige sobivam viis, kuidas ta saaks kohustusliku koolihariduse omandada ja Rajaleidja otsus on koolipidajale kohustuslik, st ei direktor ega õpetaja ei saa hakata punnima ja vaidlema, et raha pole ja õpetajaid pole ja äkki laps saaks ikka ise koolis käia või äkki ikka lapsevanem õpetaks ise või palkaks omal kulul eraõpetaja. See on ju siinsamaski lõimes näha, kuidas kohe võtavad pedagoogid kaitseasendi, et nemad küll ei jõua ja ei saa ja kedagi ei ole et nemad küll ei hakka. Rajaleidja on Sinu tugi oma lapse haridusküsimuses. Ei saa aru sellest ka, et natuke järjekorras ootamist oleks eriline probleem – kui lapse kooliskäimist takistav ravi kestab aastaid, siis paar kuud ootamist erilist rolli ei mängi. Kui tervis lubab, ju siis saab seni, kui otsust ei ole, jõukohaselt tegeleda õpikute ja digivahendite abil nende jutustavate ainetega, mis väga suurt juhendamist ei vaja, küll need reaalaained hiljem järele aidatakse.

Siiski – ka õpetajal on aasta algul sõlmitud tööleping. Direktor ei saa ilma õpetaja nõusolekuta õpetaja töölepingut muuta ning näiteks nädalas kaks tundi koduõpet panna.

Mul näiteks 30 minutit tagasi lõppes tund. Nüüd istun koolis ning mul on  3 järelevastajat. Loodan, et umbes 16.30 on nemad omadega valmis. Siis vaatan tööd üle, hindan.

Kuidas saaks üldse eeldada, et ma olen nõus nüüd õhtul lisatööna kuhugi teise linnaotsa kellegi koju minema?  Kuivõrd kell on ikkagi üsna palju, siis lähen siit ikkagi lasteaeda lapsele järele ja päris kindlasti ei suuda meie kooli direktor mind veenda, et ma peaksin kellegi teise suutma organiseerida oma last lasteaiast ära tooma.

#4115381:

#4115370:

Kuidas saaks üldse eeldada, et ma olen nõus nüüd õhtul lisatööna kuhugi teise linnaotsa kellegi koju minema? Kuivõrd kell on ikkagi üsna palju, siis lähen siit ikkagi lasteaeda lapsele järele ja päris kindlasti ei suuda meie kooli direktor mind veenda, et ma peaksin kellegi teise suutma organiseerida oma last lasteaiast ära tooma.

Aga mitte keegi ei olegi ju üldse rääkinud lapse koju minemisest või kust sa seda välja loed? Pealegi on see laps suure osa ajast üldse haiglas, mitte koduski. Küsimus on selles, et see laps ei saa umbes poole aasta vältel käia koolitundides suures klassis kohal. Pigem variant, et laps tuleb ise välja ja siis saadakse nt üheks tunniks nädalas kokku kusagil vaiksemas kohas, kas või raamatukogus.

MILLAL saadakse kokku vaiksemas kohas? Kui õpetajal pole ühtki auku tunniplaanis nig töötab juba koormusega 1,5? Kui reaalselt on õpetaja klassi ees 32 tundi nädalas, siis millal on see aeg koduõpilase jaoks?

#4115370:

Kuidas saaks üldse eeldada, et ma olen nõus nüüd õhtul lisatööna kuhugi teise linnaotsa kellegi koju minema?  Kuivõrd kell on ikkagi üsna palju, siis lähen siit ikkagi lasteaeda lapsele järele ja päris kindlasti ei suuda meie kooli direktor mind veenda, et ma peaksin kellegi teise suutma organiseerida oma last lasteaiast ära tooma.

Keegi ei eeldagi seda. Sa ei ole maailmanaba. See õpetaja, kes käib last kodus õpetamas, ei pea üldse olema sina, kes talle seni matemaatikatunde (näiteks) andis. Ja kust sa võtad, et selle lapse juurde peab õhtul minema. Ka tervise tõttu kodus õppival lapsel  on õigus õppida normaalsetel päevastel kellaaegadel.

#4115497:

#4115427:

Miskipärast koolidele ei meeldi ,kui vanem ise Rajaleidja poole pöördub ja sealt siis koolile juhiseid tulema hakkab.

Muidugi ei meeldi. See sunnib neid ju mugavustsoonist välja tulema.

Koolid on meil jah, tõepoolest mugavustsoonis. Õpetajad töötavad meeletu ülekoormusega, klassides on erinevate erivajadustega ja muukeelsed lapsed jne…

#4115495:

#4115370:

Kuidas saaks üldse eeldada, et ma olen nõus nüüd õhtul lisatööna kuhugi teise linnaotsa kellegi koju minema? Kuivõrd kell on ikkagi üsna palju, siis lähen siit ikkagi lasteaeda lapsele järele ja päris kindlasti ei suuda meie kooli direktor mind veenda, et ma peaksin kellegi teise suutma organiseerida oma last lasteaiast ära tooma.

Keegi ei eeldagi seda. Sa ei ole maailmanaba. See õpetaja, kes käib last kodus õpetamas, ei pea üldse olema sina, kes talle seni matemaatikatunde (näiteks) andis. Ja kust sa võtad, et selle lapse juurde peab õhtul minema. Ka tervise tõttu kodus õppival lapsel on õigus õppida normaalsetel päevastel kellaaegadel.

Mina vastasin kommentaarile, milles öeldi, et “õpetaja ei saa hakata vastu punnima”.

Kui õpetajal juba on ülekoormus, siis on vägagi mõistetav ja inimlik, et ta hakkab vastu punnima. Miskipärast räägitakse aga sel juhul, et “õpetaja ei tule mugavustsoonist välja”.

Nõus, et koolipidaja peab leidma lahenduse. Aga õpetajat saab selleks sundida siiski vaid siis, kui ta töölepingu muutusega nõus on. On sügavalt igaühe enda asi, millise maksimaalse koormusega ta töötama on nõus. Milleks rääkida siin “pedagoogid võtavad kaitseasendi”…

Probleem on ju tegelikult selles, et meil ei jätku klasside ettegi reaalainete õpetajaid. Küll ka koolipidaja või direktor oleks nõus ja valmis oskaja inimese palkama, kui see oskaja inimene vaid olemas oleks

#4115659:

Probleem on ju tegelikult selles, et meil ei jätku klasside ettegi reaalainete õpetajaid. Küll ka koolipidaja või direktor oleks nõus ja valmis oskaja inimese palkama, kui see oskaja inimene vaid olemas oleks

Tundub, et see tööjõuprobleem on muutunud massiliseks juba enamikul elualadel. Ükskõik kuhu lähen, kõikjal ikka sama jutt “Meil pole töötajaid võtta”. Ehk nagu öeldakse – valitseb kinnisvaramaaklerite ja psühholoogide üleküllus, ent teised elualad on katmata.

#4115801:

#4115659:

Nõus, et koolipidaja peab leidma lahenduse. Aga õpetajat saab selleks sundida siiski vaid siis, kui ta töölepingu muutusega nõus on. On sügavalt igaühe enda asi, millise maksimaalse koormusega ta töötama on nõus. Milleks rääkida siin “pedagoogid võtavad kaitseasendi”… Probleem on ju tegelikult selles, et meil ei jätku klasside ettegi reaalainete õpetajaid. Küll ka koolipidaja või direktor oleks nõus ja valmis oskaja inimese palkama, kui see oskaja inimene vaid olemas oleks

Probleem on selles, et probleem ei jõuagi koolipidajani, vaid peidetakse kooli poolt kalevi alla. Lapsevanem räägitakse surnuks, et niikuinii ei ole kedagi ja niikuinii ei saa ja survestatakse kirjutama avaldust vanema soovil koduõppele jäämiseks (seda on siin lõimes mitu lapsevanemat kinnitanud). Sellega on kogu vastutus lapsevanema õlgadele lükatud. Kirjutad, et on sügavalt igaühe enda asi, millise koormusega ta töötama on nõus. Väga õige. Kuidas see ülekoormus siis vägisi tuleb ? Lasete ka ennast direktoril “surnuks rääkida?”

Just – mingi piirini olen lasknud end surnuks rääkida – aga kuskilt läheb siiski ju piir ka.

#4116057:

Õpetajate põud on suuresti kaasava hariduse tõttu. Meie koolis on iga klassiastme juures 4-5 väikeklassi, igaühes mõni õpilane. Kokku neid panna ei saa, sest nende erivaajdused on erinevad. Sama naaberkoolides… Aga neil on ju õigus õppida kodulelähimas koolis! Erikoolide olemasolul saaks ressurrsse kõvasti kokku hoida, spetsialistid, keda ei jätku, saaksid koonduda neisse koolidesse.

Teine põhjus on see, et see kaasamine peletab õpetajad koolist, kuna tavaõpetajalt nõutakse eripedagoogi oskuseid.

Mul on mitu last erinevates koolides (Tallinnas), ja mitte üheski neist pole mitte mingeid väikeklasse ega üldse mingeid võimalusi anda pisut erilisematele lastele sobivamat õpet. See selleks.

Mina ise olen kehalise puudega ja lapsepõlves käisin vastavas erikoolis. Paraku see tähendas seda, et laps pidi lahkuma kodust oma pere juurest ja siirduma elama 200 kilomeetri kaugusele. Oma peret ja kodu tohtis näha ainult nädalavahetusel preemiana hea õppeedukuse ja käitumise eest. Kui olid saanud kehva hinde või teinud mingi koerustüki, siis oma ema näha ei tohtinudki. Jube koduigatsus oli kogu aeg peal, siiani tuleb sellest kurbus hinge. See on siis lapse vaade sellele, kui ei saa õppida koduses piirkonnakoolis. Eks pedagoogidel ole jälle oma vaade, muidugi.

#4116279:

#4116057:

Õpetajate põud on suuresti kaasava hariduse tõttu. Meie koolis on iga klassiastme juures 4-5 väikeklassi, igaühes mõni õpilane. Kokku neid panna ei saa, sest nende erivaajdused on erinevad. Sama naaberkoolides… Aga neil on ju õigus õppida kodulelähimas koolis! Erikoolide olemasolul saaks ressurrsse kõvasti kokku hoida, spetsialistid, keda ei jätku, saaksid koonduda neisse koolidesse.

Teine põhjus on see, et see kaasamine peletab õpetajad koolist, kuna tavaõpetajalt nõutakse eripedagoogi oskuseid.

Mul on mitu last erinevates koolides (Tallinnas), ja mitte üheski neist pole mitte mingeid väikeklasse ega üldse mingeid võimalusi anda pisut erilisematele lastele sobivamat õpet. See selleks.

Mina ise olen kehalise puudega ja lapsepõlves käisin vastavas erikoolis. Paraku see tähendas seda, et laps pidi lahkuma kodust oma pere juurest ja siirduma elama 200 kilomeetri kaugusele. Oma peret ja kodu tohtis näha ainult nädalavahetusel preemiana hea õppeedukuse ja käitumise eest. Kui olid saanud kehva hinde või teinud mingi koerustüki, siis oma ema näha ei tohtinudki. Jube koduigatsus oli kogu aeg peal, siiani tuleb sellest kurbus hinge. See on siis lapse vaade sellele, kui ei saa õppida koduses piirkonnakoolis. Eks pedagoogidel ole jälle oma vaade, muidugi.

Ma ei räägi 200km kaugusele sõitmisest, vaid sellest, et ühe OV piires võiksid erivajadusega õpilased koos õppida!

Füüsilise puude korral seda loomulikult vaja pole, kui ei kaasne õpiraskused või käitumisprobleemid.