Esileht Koolilaps Koduõpe ja pettused

Näitan 27 postitust - vahemik 91 kuni 117 (kokku 117 )

Teema: Koduõpe ja pettused

Postitas:

Ühe aineõpetaja tunnid jäid mitu nädalat tegemata, kuna õpetaja koduses korteris tekkisid wifiga probleemid.

Vabandust, aga kas kool ei peaks tagama õpetajatele töövahendid ehk siis organiseerima (kui õpetaja sellega ise hakkama ei saa) neile kasvõi koju korraliku internetiühenduse? See on õppekorralduse viga, kui ei tagata.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

kirjandus, IX klass. Kirjuta mõttearendus mõnele järgmisele teemale :
– Homme võib tähendada hilinemist… Iga rohukõrs on nipsakas nööpnõel.
– Viimane aeg oleks vastu võtta maitsekaitse seadus. Ega muidu salakalastusele kunstikoobastes piiri ei pane.
-jne

Mul ka üheksandik kodus, aga ilmselt nad õpivad mingi muu õpiku järgi või nende õpetaja ei valinud selle mõttearenduse kirjutamist või kirjutas ta selle minu teadmata valmis. Ma tegelikult ei tea, mida ta õpib, aeg-ajalt viskan pilgu e-kooli, seal on enamasti viied, sekka ka mõni neli. Mingit 5. või 6.klassi kirjandit tal kunagi lugesin, see oli minu jaoks täis üllatavaid mõttearendusi, oletan et ta saaks võib-olla maitsekaitse seadusega ka hakkama.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina ei saa midagi teha, et laps absoluutselt ei ole võimeline vene keelt õppima. Ja ma isegi ei tea, mis saab, kui ta kooli läheb sügisest. Talle ei ole ükski sõna pähe jäänud. Midagi ta koolis käies veel õppis, aga hetkega olid need peast läinud. Ta ei oska ka kõige kergemaid sõnu. Me võime korrata, ma võin pea peal seista jne, aga selgeks midagi ei saa.

Minul on ka vahel vene keele osas jõuetu tunne. Aga ikka ei tee lapse eest ära, sest väga vaikselt, tasapisi siiski korrates ja korrates need sõnad meelde jäävad. Mina lasen lapsel kaasutada sõnaraamatut ja google-translate. Kuna venekeelset lauset nende järgi on väga raske moodustada, sii kontrollin alati üle, aga see, et ta ise otsib sõnu, ikkagi vaikselt harjutab teda selle keelega. Et ta meeleheitesse ei vajuks ja tegemata ei jätaks istungi kõrval ja pakun moraalset tuge. Ei tee ette ära. Sõnad lasen koos hääldusega välja kirjutada ja siiski pähe õppida. Jah, see võtab väga-väga palju aega, aga kuidas muidu siis keelt selgeks saada. Midagi on Eestis vene keele õpetamise metoodikaga valesti ka, sest miskipärast ei saa lapsed tunnis justkui mitte midagi selgeks. Ja see ei ole mitte ainult minu laste probleem.

+9
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 27.05 10:34; 02.06 11:18; 02.06 14:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina ei saa midagi teha, et laps absoluutselt ei ole võimeline vene keelt õppima. Ja ma isegi ei tea, mis saab, kui ta kooli läheb sügisest. Talle ei ole ükski sõna pähe jäänud. Midagi ta koolis käies veel õppis, aga hetkega olid need peast läinud. Ta ei oska ka kõige kergemaid sõnu. Me võime korrata, ma võin pea peal seista jne, aga selgeks midagi ei saa.

Minul on ka vahel vene keele osas jõuetu tunne. Aga ikka ei tee lapse eest ära, sest väga vaikselt, tasapisi siiski korrates ja korrates need sõnad meelde jäävad. Mina lasen lapsel kaasutada sõnaraamatut ja google-translate. Kuna venekeelset lauset nende järgi on väga raske moodustada, sii kontrollin alati üle, aga see, et ta ise otsib sõnu, ikkagi vaikselt harjutab teda selle keelega. Et ta meeleheitesse ei vajuks ja tegemata ei jätaks istungi kõrval ja pakun moraalset tuge. Ei tee ette ära. Sõnad lasen koos hääldusega välja kirjutada ja siiski pähe õppida. Jah, see võtab väga-väga palju aega, aga kuidas muidu siis keelt selgeks saada. Midagi on Eestis vene keele õpetamise metoodikaga valesti ka, sest miskipärast ei saa lapsed tunnis justkui mitte midagi selgeks. Ja see ei ole mitte ainult minu laste probleem.

Vene keelega on ikka tõeline häda, ausaltöeldes olen enda omal ka aidanud siin tõlkimisi ära teha. Ja olgem ausad, ta ei oska vene keelt (hoolimata sellest, et on 3 aastat seda õppinud) pm üldse. Jah, õpib ettenähtud sõnad pähe ning järgmisel päeval on need unustatud. Ja tal ei ole kehv mälu. On suutnud vene keelset teksti jutustamiseks nii pähe õppida, et ise ei saanud poolest jutust aru, aga ära vastas 5 eest.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vene keel ei saa selgeks, sest praktikat pole. Kui ikka igast kanalist, mis noored vaatavad, tuleks vene keelne tekst mitte inglise keelne, küll siis kõik oskaksid, nagu nad praegu oskavad inglise keelt.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

– Homme võib tähendada hilinemist… Iga rohukõrs on nipsakas nööpnõel.
– Viimane aeg oleks vastu võtta maitsekaitse seadus. Ega muidu salakalastusele kunstikoobastes piiri ei pane.

Homme võib tähendada hilinemist- sellest saaks midagi kirjutada küll. Viimane aeg oleks vastu võtta maitsekaitse seadus- raskem, aga midagi soiguda heast maitsest ja labasusest ehk annaks. Aga kas need teised pooled on ka selle arutluse pealkirja osad või? Sest need kõlavad, nagu keegi oleks hulluks läinud.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vene keel ei saa selgeks, sest praktikat pole. Kui ikka igast kanalist, mis noored vaatavad, tuleks vene keelne tekst mitte inglise keelne, küll siis kõik oskaksid, nagu nad praegu oskavad inglise keelt.

Natuke kahtlen. Mina kasvasin veel nõukogude ajal. Oskan vene keelt oma vanusegrupi eestlase kohta hästi, sest minu ema küüditati, kasvas Venemaal ja, üllatus-üllatus, parandas kodus mu koolitöid enne kui need õpetajale läksid, kirjutas päheõppimiseks jutte ette, pärast kontrolltöid parandas õpetajate parandamisvead ära jne. Vene keelt tuli toona igast torust ja õpe algas 2. klassis. Üldine reegel oli, et vene keele omandasid poisid sõjaväes ja tüdrukud ei omandanudki.

Mis praegust praktikat puudutab, siis ei saksa ega prantsuse keelt ei ole meil võimalik pidevalt kuulda. Aga õpitakse ja täiesti heade tulemustega, rootsi keelest rääkimata.

Ikkagi on probleem metoodikas. Kus nimelt, tont seda teab.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 25.05 16:52; 26.05 11:49; 26.05 12:46; 26.05 16:10; 27.05 15:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

eks ta peab siis järgmisel õppeaastal ka korralikult asjad selgeks õppima 🙂 Nii tekibki usaldus ja uskumine:)

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 27.05 16:44; 27.05 16:49; 27.05 17:06; 27.05 17:10; 28.05 10:56;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Huvitav, kui õpetaja saab 5 lauset, kus sees on mitu viga – mis ta peaks siis lapsele tagasisideks kirjutama? Ma ei teagi. Kui mina oleksin õpetaja ja peaksin kuskilt õhust haarama, et tõenäoliselt lapsevanem istus mitu tundi lapsega ja kirjutasid ümber ja ikka on vead sees, aga kuna ma tajun auraga, et nii see oli, siis panen viie? Vead on vead isegi siis, kui olete mitu korda ümber kirjutanud. Õpetaja rõõmuks … mnjah…

+1
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 27.05 16:44; 27.05 16:49; 27.05 17:06; 27.05 17:10; 28.05 10:56;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Üldiselt teeb laps ikka ise oma kodutööd. Aga on tõesti erandeid.

kirjandus, IX klass. Kirjuta mõttearendus mõnele järgmisele teemale :

– Homme võib tähendada hilinemist… Iga rohukõrs on nipsakas nööpnõel.

– Viimane aeg oleks vastu võtta maitsekaitse seadus. Ega muidu salakalastusele kunstikoobastes piiri ei pane.

-jne

Kes, ma küsin kes meisterdas valmis kirjanduse uue õppekava?

Väga lahe ju – mulle tundub. See on loovkirjutamise ülesanne. Sa võid kirjutada, mida soovid. Löö kasvÕI harilik pliiats suvalistesse kohtadesse raamatus või ajalehes, kirjuta välja saadud sõnad – a la koer, oksendama, taristu, lillepeenar. Ning kujutle, kuidas nendest sõnadest saab moodustada etteantud teemal mõne lause. Ette antud sõnad muudavad olukorra lihtsamaks, sest sul on nn pool tööd juba ette ära tehtud – sa ei pea justkui süžeed ise mõtlema, vaid ainult sõnad ritta tõstma ja mõned lisama.

Homne võib tähendada hilinemist, mõtles koer ning lontsis oma igapäevasele tiirule nuusutades isukalt lõhnavate lillepeenarde asemel hoopis teiste loomade murule jäetud sõnumeid. Mida nad sõid, kus olid käinud, mille sees püherdanud. Lõhnad, mis mõne teise oksendama ajaksid, viisid koera õndsasse infotaevasse. Oleks ta homme tulnud, oleksid need eilsed uudised või uute lõhnateadetege üle kirjutatud. Iga tuules kõikuv ja muutliku meelega rohukõrs oli kui nipsakas nööpnõel, millega tähtsa teatega kollane märkmepaber, iga hetk lendu tõusmas, looduslikku infotahvlisse hooletult kinni surutud. Koerale ei meeldinud hilineda.

Lihtne ju. Pole öeldud, mis laadi mõttearendus peab olema, noor inimene võib vabalt asja huumoriga lahendada. Ei pea üle mõtlema. Kui mina oleksin kirjnduse õpetaja, siis ma just nimelt innustaksin lapsi rohkem looma, prooviksin õpetada sõnadest ja tekstidest rõõmu tundma. See on nii väärtuslik oskus edaspidi, on sul siis vaja tulevasel tööpostil auditooriumile esineda või e-kirju kirjutada. Lõpukirjandite kirjutamisest ma ei räägigi. Lapsed, keda pole õpetatud sõnadega mängima ja loominguliselt ringi käima, kalduvad kirjandites mõttekordustesse vms.

+4
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 27.05 16:44; 27.05 16:49; 27.05 17:06; 27.05 17:10; 28.05 10:56;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vene keel ei saa selgeks, sest praktikat pole. Kui ikka igast kanalist, mis noored vaatavad, tuleks vene keelne tekst mitte inglise keelne, küll siis kõik oskaksid, nagu nad praegu oskavad inglise keelt.

Natuke kahtlen. Mina kasvasin veel nõukogude ajal. Oskan vene keelt oma vanusegrupi eestlase kohta hästi, sest minu ema küüditati, kasvas Venemaal ja, üllatus-üllatus, parandas kodus mu koolitöid enne kui need õpetajale läksid, kirjutas päheõppimiseks jutte ette, pärast kontrolltöid parandas õpetajate parandamisvead ära jne. Vene keelt tuli toona igast torust ja õpe algas 2. klassis. Üldine reegel oli, et vene keele omandasid poisid sõjaväes ja tüdrukud ei omandanudki.

Mis praegust praktikat puudutab, siis ei saksa ega prantsuse keelt ei ole meil võimalik pidevalt kuulda. Aga õpitakse ja täiesti heade tulemustega, rootsi keelest rääkimata.

Ikkagi on probleem metoodikas. Kus nimelt, tont seda teab.

mina olen tüdruk ja omandasin, tänaval mängides puutusin kokku vene lastega. Alati hakkavad eesti lapsed purssima vene keelt, mitte vastupidi. Miks, ei tea.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 27.05 16:44; 27.05 16:49; 27.05 17:06; 27.05 17:10; 28.05 10:56;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Õpetajana võiksid tõesti olla pettunud, kui ikka paned lastele hindeid, mis sellest, et distantsõppe perioodil tuleb lapsi hinnata arvestatud-mittearvestatud skaalal.

Küllap sa hindasid varemgi õpilaste kodutöid. Mis takistas vanematel neid kodutöid siis laste eest teha?

Kuskil pole öeldud, et TULEB hinnata arvestatud ja mittearvesatud skaalal.
Distantsõppe perioodi jäid ka osades ainetes teha näiteks sellised tööd, mille tähtaeg oli teada alates septembrist. Seega mingeid udujutte teemal, et ei saa või tuleb või peab, ei maksa ajada, sest see on suur jura.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.05 07:24; 28.05 07:37; 29.05 08:27; 29.05 08:35;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Üldiselt teeb laps ikka ise oma kodutööd. Aga on tõesti erandeid.

kirjandus, IX klass. Kirjuta mõttearendus mõnele järgmisele teemale :

– Homme võib tähendada hilinemist… Iga rohukõrs on nipsakas nööpnõel.

– Viimane aeg oleks vastu võtta maitsekaitse seadus. Ega muidu salakalastusele kunstikoobastes piiri ei pane.

-jne

Kes, ma küsin kes meisterdas valmis kirjanduse uue õppekava?

Väga lahe ju – mulle tundub. See on loovkirjutamise ülesanne. Sa võid kirjutada, mida soovid. Löö kasvÕI harilik pliiats suvalistesse kohtadesse raamatus või ajalehes, kirjuta välja saadud sõnad – a la koer, oksendama, taristu, lillepeenar. Ning kujutle, kuidas nendest sõnadest saab moodustada etteantud teemal mõne lause. Ette antud sõnad muudavad olukorra lihtsamaks, sest sul on nn pool tööd juba ette ära tehtud – sa ei pea justkui süžeed ise mõtlema, vaid ainult sõnad ritta tõstma ja mõned lisama.

Homne võib tähendada hilinemist, mõtles koer ning lontsis oma igapäevasele tiirule nuusutades isukalt lõhnavate lillepeenarde asemel hoopis teiste loomade murule jäetud sõnumeid. Mida nad sõid, kus olid käinud, mille sees püherdanud. Lõhnad, mis mõne teise oksendama ajaksid, viisid koera õndsasse infotaevasse. Oleks ta homme tulnud, oleksid need eilsed uudised või uute lõhnateadetege üle kirjutatud. Iga tuules kõikuv ja muutliku meelega rohukõrs oli kui nipsakas nööpnõel, millega tähtsa teatega kollane märkmepaber, iga hetk lendu tõusmas, looduslikku infotahvlisse hooletult kinni surutud. Koerale ei meeldinud hilineda.

Lihtne ju. Pole öeldud, mis laadi mõttearendus peab olema, noor inimene võib vabalt asja huumoriga lahendada. Ei pea üle mõtlema. Kui mina oleksin kirjanduse õpetaja, siis ma just nimelt innustaksin lapsi rohkem looma, prooviksin õpetada sõnadest ja tekstidest rõõmu tundma. See on nii väärtuslik oskus edaspidi, on sul siis vaja tulevasel tööpostil auditooriumile esineda või e-kirju kirjutada. Lõpukirjandite kirjutamisest ma ei räägigi. Lapsed, keda pole õpetatud sõnadega mängima ja loominguliselt ringi käima, kalduvad kirjandites mõttekordustesse vms.

Muuseas tegelikkuses ei kirjutata kirjanditesse mingeid alliksaarelikke sõnamänge sisse – need võib vabalt lugeda stiiliveaks. Kirjandil on väga konkreetsed nõuded ja piirid – sisu ja vormi ühtekuuluvus (lõigud, sissejuhatuse ja kokkuvõtte ühtsus, oskus arutleda), õigekiri jms.
Kirjanduses õpitakse autoreid, ajastuid, stiile, žanre, tekstiloomet. Hullamine igasuguse sõnakasutusega toimub loovkirjutamises.
Eesti keeles õpetatakse keelereegleid, sõnakasutust, korrektset ja ladusat lausestust.
Hea kirjutaja pole mitte see, kes suudab võimalikult palju kirjutada, vaid see, kes suudab kõige täpsema sõnaga asju üles tähendada.
Mida rohkem suudab kirjanduses õpetaja suunata lapsi iseseisavalt tekstide põhjal arutlema, seda enam avardub lapse mõtlemisoskus, võime näha teksti taha ja sisse, tajuda kirjutatu metaandmeid.
Jah, aeg-ajalt tulevad loomulikult sellised teemad nagu ” Mina kui leib või pigem siiski Koidula?”; “Kui ÕS oleks inimene, siis …”, aga need on pigem harvemini kui tihti.
/ pikk kogemus õpetajana, käe alt lendu läinud neli 9. klassi ja kaks 12. klassi, kõik lõpetasid heade tulemustega/

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.05 07:24; 28.05 07:37; 29.05 08:27; 29.05 08:35;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vene keel ei saa selgeks, sest praktikat pole. Kui ikka igast kanalist, mis noored vaatavad, tuleks vene keelne tekst mitte inglise keelne, küll siis kõik oskaksid, nagu nad praegu oskavad inglise keelt.

Natuke kahtlen. Mina kasvasin veel nõukogude ajal. Oskan vene keelt oma vanusegrupi eestlase kohta hästi, sest minu ema küüditati, kasvas Venemaal ja, üllatus-üllatus, parandas kodus mu koolitöid enne kui need õpetajale läksid, kirjutas päheõppimiseks jutte ette, pärast kontrolltöid parandas õpetajate parandamisvead ära jne. Vene keelt tuli toona igast torust ja õpe algas 2. klassis. Üldine reegel oli, et vene keele omandasid poisid sõjaväes ja tüdrukud ei omandanudki.

Mis praegust praktikat puudutab, siis ei saksa ega prantsuse keelt ei ole meil võimalik pidevalt kuulda. Aga õpitakse ja täiesti heade tulemustega, rootsi keelest rääkimata.

Ikkagi on probleem metoodikas. Kus nimelt, tont seda teab.

Mis loll jutt, et tüdrukud ei omandanud vene keelt. Hea õpetaja käe all sai terve klass vene keeles räägitud. Oma isiklik kogemus.
Need kes praegu neid muid keeli õpivad, on ise asjast huvitatud. Vene keelest enamik pole.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 26.05 08:47; 26.05 10:12; 28.05 08:12;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Üldiselt teeb laps ikka ise oma kodutööd. Aga on tõesti erandeid.

kirjandus, IX klass. Kirjuta mõttearendus mõnele järgmisele teemale :

– Homme võib tähendada hilinemist… Iga rohukõrs on nipsakas nööpnõel.

– Viimane aeg oleks vastu võtta maitsekaitse seadus. Ega muidu salakalastusele kunstikoobastes piiri ei pane.

-jne

Kes, ma küsin kes meisterdas valmis kirjanduse uue õppekava?

Väga lahe ju – mulle tundub. See on loovkirjutamise ülesanne. Sa võid kirjutada, mida soovid. Löö kasvÕI harilik pliiats suvalistesse kohtadesse raamatus või ajalehes, kirjuta välja saadud sõnad – a la koer, oksendama, taristu, lillepeenar. Ning kujutle, kuidas nendest sõnadest saab moodustada etteantud teemal mõne lause. Ette antud sõnad muudavad olukorra lihtsamaks, sest sul on nn pool tööd juba ette ära tehtud – sa ei pea justkui süžeed ise mõtlema, vaid ainult sõnad ritta tõstma ja mõned lisama.

Homne võib tähendada hilinemist, mõtles koer ning lontsis oma igapäevasele tiirule nuusutades isukalt lõhnavate lillepeenarde asemel hoopis teiste loomade murule jäetud sõnumeid. Mida nad sõid, kus olid käinud, mille sees püherdanud. Lõhnad, mis mõne teise oksendama ajaksid, viisid koera õndsasse infotaevasse. Oleks ta homme tulnud, oleksid need eilsed uudised või uute lõhnateadetege üle kirjutatud. Iga tuules kõikuv ja muutliku meelega rohukõrs oli kui nipsakas nööpnõel, millega tähtsa teatega kollane märkmepaber, iga hetk lendu tõusmas, looduslikku infotahvlisse hooletult kinni surutud. Koerale ei meeldinud hilineda.

Lihtne ju. Pole öeldud, mis laadi mõttearendus peab olema, noor inimene võib vabalt asja huumoriga lahendada. Ei pea üle mõtlema. Kui mina oleksin kirjanduse õpetaja, siis ma just nimelt innustaksin lapsi rohkem looma, prooviksin õpetada sõnadest ja tekstidest rõõmu tundma. See on nii väärtuslik oskus edaspidi, on sul siis vaja tulevasel tööpostil auditooriumile esineda või e-kirju kirjutada. Lõpukirjandite kirjutamisest ma ei räägigi. Lapsed, keda pole õpetatud sõnadega mängima ja loominguliselt ringi käima, kalduvad kirjandites mõttekordustesse vms.

Muuseas tegelikkuses ei kirjutata kirjanditesse mingeid alliksaarelikke sõnamänge sisse – need võib vabalt lugeda stiiliveaks. Kirjandil on väga konkreetsed nõuded ja piirid – sisu ja vormi ühtekuuluvus (lõigud, sissejuhatuse ja kokkuvõtte ühtsus, oskus arutleda), õigekiri jms.

Kirjanduses õpitakse autoreid, ajastuid, stiile, žanre, tekstiloomet. Hullamine igasuguse sõnakasutusega toimub loovkirjutamises.

Eesti keeles õpetatakse keelereegleid, sõnakasutust, korrektset ja ladusat lausestust.

Hea kirjutaja pole mitte see, kes suudab võimalikult palju kirjutada, vaid see, kes suudab kõige täpsema sõnaga asju üles tähendada.

Mida rohkem suudab kirjanduses õpetaja suunata lapsi iseseisavalt tekstide põhjal arutlema, seda enam avardub lapse mõtlemisoskus, võime näha teksti taha ja sisse, tajuda kirjutatu metaandmeid.

Jah, aeg-ajalt tulevad loomulikult sellised teemad nagu ” Mina kui leib või pigem siiski Koidula?”; “Kui ÕS oleks inimene, siis …”, aga need on pigem harvemini kui tihti.

/ pikk kogemus õpetajana, käe alt lendu läinud neli 9. klassi ja kaks 12. klassi, kõik lõpetasid heade tulemustega/

Kas Sa tahad öelda, et loovkirjutamise ülesannetest pole mingit kasu? Et kui teed erinevaid kirjutamisharjutusi, ei oma see mingit mõju su kirjandikirjutamisoskusele või üleüledse eneseväljendusoskusele? 🙂 Samamoodi võib loovkirjutamise harjutuse järel teha kantseliidiharjutuse. Ka sellest on kasu. Et ärme tee mitmekesiseid harjutusi, mis teeksid tunnid eripärasemaks, vaid ikka kuivalt järame reegleid? Õpetajana ehk siis selgitad ka, mida see etteantud ülesnne peaks sel juhul tähendama? Ja kas alliksaarelik väljendamisoskus on midagi, mida lapsed ei peaks vähemasti proovima? Tunniteemana või kodutööna. :)Loomulikult ei ole kirjand ilukirjandus, kas tõesti on õpetajaid, kes lugesid minu kirjutatud koerajuttu ja pidasid seda nn proovikirjandiks, mitte kirjutamisharjutuseks!?
Minu lapsel oli kirjandusõpetaja ( ja estaõps samas isikus), kes küll ei pidanud kahjuks vastu tambile ja lahkus, aga tema tunnid olid põnevad. Ta integreeris oma tundidesse ka empaatiaõpet, näiteks. Psühholoogiat loetud kirjanduse põhjal. Lapsed arutlesid tunnis ja tegidki erinevaid harjutusi. Kahju, et lahkus. Nüüd on sedasorti õpetaja, kes ajab raamatust näpuga järge ja kui ma vaatan, kumma puhul laps reaalselt huviga tunnitöös osaleb ja midagi õpib, siis pole raske arvata. Õpetaja võiks ju ometi omada avarat pilti ja öelda lastele, et see harjutus kirjutage nii nagu torust tuleb, aga kirjandis järgime kindlat ülesehitust ja muud reeglistikku ja ärme lasku sõnamulinasse 🙂 Õpeta nagu oma last:)Heade tulemuste kõrval on oluline ka, kui hea meelega lapsed Sinu tundi tulevad. Ma ei kahtle nüüd, et nad ei tuleks, aga põhimõtteliselt tunnista, et kirjutamisharjutused tulevad kasuks nii õpilastele, aga ka täiskasvanutele. Need koolitused on inimesi täis ja käivad isegi need, kes iga päev paragrahve ritta laovad, sest rõõmu kirjutamisest peab ka tundma. Ja kuidas sa tunnetad Alliksaart, kui sa teda nn läbi oma pliiatsi ei lase? Miks me õpime luulet? Miks algklassides peab igaüks vähemasti proovima mingi lihtsa luuletuse kirjutada, kui gümnaasiumis eeldame, et kirjutamisharjutused on mõttetu möga, mis kirjandi puhul kuidagi kasuks ei tule!?

+2
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 27.05 16:44; 27.05 16:49; 27.05 17:06; 27.05 17:10; 28.05 10:56;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vene keel ei saa selgeks, sest praktikat pole. Kui ikka igast kanalist, mis noored vaatavad, tuleks vene keelne tekst mitte inglise keelne, küll siis kõik oskaksid, nagu nad praegu oskavad inglise keelt.

Natuke kahtlen. Mina kasvasin veel nõukogude ajal. Oskan vene keelt oma vanusegrupi eestlase kohta hästi, sest minu ema küüditati, kasvas Venemaal ja, üllatus-üllatus, parandas kodus mu koolitöid enne kui need õpetajale läksid, kirjutas päheõppimiseks jutte ette, pärast kontrolltöid parandas õpetajate parandamisvead ära jne. Vene keelt tuli toona igast torust ja õpe algas 2. klassis. Üldine reegel oli, et vene keele omandasid poisid sõjaväes ja tüdrukud ei omandanudki.

Mis praegust praktikat puudutab, siis ei saksa ega prantsuse keelt ei ole meil võimalik pidevalt kuulda. Aga õpitakse ja täiesti heade tulemustega, rootsi keelest rääkimata.

Ikkagi on probleem metoodikas. Kus nimelt, tont seda teab.

Ma ise ei saanud vene keelt selgeks isegi mitte 12 aastaga. Jah, meil algas vene keel lausa esimeses klassis. Ja lisaks sai seda ka ülikoolis õpitud. Tulemus null. Ema on Narvas sündinud ja räägib hästi vene keelt. Tema aitas mind palju ja ma ka õppisin jutukesi pähe. Mul oli vene keel pidevalt viis, aga rääkida ei osanud ühtegi lauset.
Aga nüüd poisiga koos õppides tundub kõik nii lihtne. Ei ole metoodikas asi. Asi on puhtalt selles, et vene keelt ei taha laps õppida ja ta ei saa üldse arugi, miks ta peab seda õppima. See oli minu ja abikaasa otsus, et vene keel on vajalik ja poiss hakkab seda õppima. Ta ise oleks pigem saksa keelt õppinud. Nüüd isegi kahetsen, et saksa keelt ei valinud. Äkki oleks lihtsam olnud. Tänapäeva vene keele õpikud ja töövihikud on väga head. Poiss õpib esimest aastat ja neli tundi nädalas oli vene keel. Ei ole midagi keerulist. Algus on ikka väga lihtsaks tehtud. Ainult, et mina saan vene keele tema kõrval täiesti selgeks, aga poiss ei saa. Sest ta ei taha, see on tüütu, raske ja mõttetu. Tal mõtted hoopis mujal. Kuidas saaks sõpradega arvutis mängida jne. Poisil pole isegi sellist tajugi, et hääldaks vene keeles sõnu õigesti vastavalt rõhule. Rõhud kõik ju peal, aga ikkagi paneb rõhu valesse kohta. Mina ütlen õigesti sõna ja tema ikka valesti ja järjepidevalt. Sõnu pähe ei õpi, sest pole nõus. Aga kuidas sa sunnid teda? Ütleb, et ei jää pähe ja kõik. Küsimuse peale, et kaua sa õppisid, siis vastatakse, et 10 min. Laps ei saa aru isegi, mis tähendab õppimine ja kui palju peab vaeva nägema, et midagi selgeks saada.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.05 10:20; 28.05 11:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mu keeltehuviline poiss võttis 3. klassis vabatahtlikult vene keele eratunde oma kooli õpetajalt. Õppis 6. kl õpiku järgi. Päris palju sai selgeks. Ilmselt on tal teistest kergem, kui see kunagi koolis programmi järgi hakkab olema. Temal puudub selle keele suhtes igasugune eelarvamus, pigem on see minul.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.05 13:56; 28.05 22:35;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kel lapsed vene keelega hädas on: youtube’s on palju vene keele õppevideosid, nii eesti kui inglise keele baasil. Las laps vaatab neid suvel ja kordab järgi. See on väga oluline, et ise järgi kordaks. Kui iga päev mõne lühikese õppevideo kaasa teha, ei peaks sügisel mingeid probleeme olema.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.05 16:26; 28.05 22:53;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sooviksin siin lisada, et tihti ei kirjuta lapsed üksteiselt maha, vaid teevad tööd hoopis grupis omavahel arutades, kuna ise vahest mõnda ülessanet ei oska. Sellise tesitelt abi küsimise käest ähvardatakse panna hindeks ühe. Ja see ei ole ainult hindelistel ülesannetel.

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu muidu tublid lapsed on praegusel perioodil kehvemaks muutunud. “Õpivad” poole ööni ja ikka on mingi X ehk tegemata või õigel ajal esitamata töö.

Ei õpiu laste eest, ise peavad oma asjad ära tegema. Teevadki kuidagi, kuid selle nimel, et oleks lihtsalt tehtud. Mis on väga kurb.

Võiks ju asja selgeks teha ja mujalt juurde vaadata, kuid tundub, et nad on sellest olukorrast väsinud, et lihtsalt ei jõua. On 5. ja 7. klass.

Ja selle õppimise märkimisega õpetajate poolt on isegi minul raskusi arusaamisega, mis peab olema kohe tehtud ja mis tehakse nö tunni ajal.

Võiks ju olla e-koolis iga asja juurde selgesõnaliselt kirjutatud, et kas TUNNITÖÖ või siis, et peab olema enne tundi esitatud (ehk kodutöö).

Kodutöö peab õpetaja panema ka kirja kodutööna.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.05 07:24; 28.05 07:37; 29.05 08:27; 29.05 08:35;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Üldiselt teeb laps ikka ise oma kodutööd. Aga on tõesti erandeid.

kirjandus, IX klass. Kirjuta mõttearendus mõnele järgmisele teemale :

– Homme võib tähendada hilinemist… Iga rohukõrs on nipsakas nööpnõel.

– Viimane aeg oleks vastu võtta maitsekaitse seadus. Ega muidu salakalastusele kunstikoobastes piiri ei pane.

-jne

Kes, ma küsin kes meisterdas valmis kirjanduse uue õppekava?

Väga lahe ju – mulle tundub. See on loovkirjutamise ülesanne. Sa võid kirjutada, mida soovid. Löö kasvÕI harilik pliiats suvalistesse kohtadesse raamatus või ajalehes, kirjuta välja saadud sõnad – a la koer, oksendama, taristu, lillepeenar. Ning kujutle, kuidas nendest sõnadest saab moodustada etteantud teemal mõne lause. Ette antud sõnad muudavad olukorra lihtsamaks, sest sul on nn pool tööd juba ette ära tehtud – sa ei pea justkui süžeed ise mõtlema, vaid ainult sõnad ritta tõstma ja mõned lisama.

Homne võib tähendada hilinemist, mõtles koer ning lontsis oma igapäevasele tiirule nuusutades isukalt lõhnavate lillepeenarde asemel hoopis teiste loomade murule jäetud sõnumeid. Mida nad sõid, kus olid käinud, mille sees püherdanud. Lõhnad, mis mõne teise oksendama ajaksid, viisid koera õndsasse infotaevasse. Oleks ta homme tulnud, oleksid need eilsed uudised või uute lõhnateadetege üle kirjutatud. Iga tuules kõikuv ja muutliku meelega rohukõrs oli kui nipsakas nööpnõel, millega tähtsa teatega kollane märkmepaber, iga hetk lendu tõusmas, looduslikku infotahvlisse hooletult kinni surutud. Koerale ei meeldinud hilineda.

Lihtne ju. Pole öeldud, mis laadi mõttearendus peab olema, noor inimene võib vabalt asja huumoriga lahendada. Ei pea üle mõtlema. Kui mina oleksin kirjanduse õpetaja, siis ma just nimelt innustaksin lapsi rohkem looma, prooviksin õpetada sõnadest ja tekstidest rõõmu tundma. See on nii väärtuslik oskus edaspidi, on sul siis vaja tulevasel tööpostil auditooriumile esineda või e-kirju kirjutada. Lõpukirjandite kirjutamisest ma ei räägigi. Lapsed, keda pole õpetatud sõnadega mängima ja loominguliselt ringi käima, kalduvad kirjandites mõttekordustesse vms.

Muuseas tegelikkuses ei kirjutata kirjanditesse mingeid alliksaarelikke sõnamänge sisse – need võib vabalt lugeda stiiliveaks. Kirjandil on väga konkreetsed nõuded ja piirid – sisu ja vormi ühtekuuluvus (lõigud, sissejuhatuse ja kokkuvõtte ühtsus, oskus arutleda), õigekiri jms.

Kirjanduses õpitakse autoreid, ajastuid, stiile, žanre, tekstiloomet. Hullamine igasuguse sõnakasutusega toimub loovkirjutamises.

Eesti keeles õpetatakse keelereegleid, sõnakasutust, korrektset ja ladusat lausestust.

Hea kirjutaja pole mitte see, kes suudab võimalikult palju kirjutada, vaid see, kes suudab kõige täpsema sõnaga asju üles tähendada.

Mida rohkem suudab kirjanduses õpetaja suunata lapsi iseseisavalt tekstide põhjal arutlema, seda enam avardub lapse mõtlemisoskus, võime näha teksti taha ja sisse, tajuda kirjutatu metaandmeid.

Jah, aeg-ajalt tulevad loomulikult sellised teemad nagu ” Mina kui leib või pigem siiski Koidula?”; “Kui ÕS oleks inimene, siis …”, aga need on pigem harvemini kui tihti.

/ pikk kogemus õpetajana, käe alt lendu läinud neli 9. klassi ja kaks 12. klassi, kõik lõpetasid heade tulemustega/

Kas Sa tahad öelda, et loovkirjutamise ülesannetest pole mingit kasu? Et kui teed erinevaid kirjutamisharjutusi, ei oma see mingit mõju su kirjandikirjutamisoskusele või üleüledse eneseväljendusoskusele? ???? Samamoodi võib loovkirjutamise harjutuse järel teha kantseliidiharjutuse. Ka sellest on kasu. Et ärme tee mitmekesiseid harjutusi, mis teeksid tunnid eripärasemaks, vaid ikka kuivalt järame reegleid? Õpetajana ehk siis selgitad ka, mida see etteantud ülesnne peaks sel juhul tähendama? Ja kas alliksaarelik väljendamisoskus on midagi, mida lapsed ei peaks vähemasti proovima? Tunniteemana või kodutööna. :)Loomulikult ei ole kirjand ilukirjandus, kas tõesti on õpetajaid, kes lugesid minu kirjutatud koerajuttu ja pidasid seda nn proovikirjandiks, mitte kirjutamisharjutuseks!?

Minu lapsel oli kirjandusõpetaja ( ja estaõps samas isikus), kes küll ei pidanud kahjuks vastu tambile ja lahkus, aga tema tunnid olid põnevad. Ta integreeris oma tundidesse ka empaatiaõpet, näiteks. Psühholoogiat loetud kirjanduse põhjal. Lapsed arutlesid tunnis ja tegidki erinevaid harjutusi. Kahju, et lahkus. Nüüd on sedasorti õpetaja, kes ajab raamatust näpuga järge ja kui ma vaatan, kumma puhul laps reaalselt huviga tunnitöös osaleb ja midagi õpib, siis pole raske arvata. Õpetaja võiks ju ometi omada avarat pilti ja öelda lastele, et see harjutus kirjutage nii nagu torust tuleb, aga kirjandis järgime kindlat ülesehitust ja muud reeglistikku ja ärme lasku sõnamulinasse ???? Õpeta nagu oma last:)Heade tulemuste kõrval on oluline ka, kui hea meelega lapsed Sinu tundi tulevad. Ma ei kahtle nüüd, et nad ei tuleks, aga põhimõtteliselt tunnista, et kirjutamisharjutused tulevad kasuks nii õpilastele, aga ka täiskasvanutele. Need koolitused on inimesi täis ja käivad isegi need, kes iga päev paragrahve ritta laovad, sest rõõmu kirjutamisest peab ka tundma. Ja kuidas sa tunnetad Alliksaart, kui sa teda nn läbi oma pliiatsi ei lase? Miks me õpime luulet? Miks algklassides peab igaüks vähemasti proovima mingi lihtsa luuletuse kirjutada, kui gümnaasiumis eeldame, et kirjutamisharjutused on mõttetu möga, mis kirjandi puhul kuidagi kasuks ei tule!?

Ma pakun välja, miks õpetaja lahkus – ta ei taganud tunnis distsipliini 😉
Ma võin sulle muretult öelda, et minu tundides on olemas kord, põnevus, loovad ülesanded kui ka õigekiri (mis ei seisne mitte reeglite taga ajamises, vaid õigesti kirjutamises).
Ei saa põhiaines unustada programmi täitmist, sest siis ei jõua lapsevanemate kiunu ära kuulata, et miks pole tehtud seda, teist või kolmandat (eriti armastavad targutada turundusassistendid ja iluteenistujad).

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.05 07:24; 28.05 07:37; 29.05 08:27; 29.05 08:35;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sooviksin siin lisada, et tihti ei kirjuta lapsed üksteiselt maha, vaid teevad tööd hoopis grupis omavahel arutades, kuna ise vahest mõnda ülessanet ei oska. Sellise tesitelt abi küsimise käest ähvardatakse panna hindeks ühe. Ja see ei ole ainult hindelistel ülesannetel.

Sel juhul on tegu rühmatööga, iseiseisvat tööd ei saa teha teistega arutades.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt 23.05 20:58; 24.05 10:33; 24.05 10:37; 24.05 10:55; 24.05 10:59; 25.05 09:27; 25.05 09:29; 25.05 09:33; 25.05 17:52; 25.05 17:56; 26.05 07:55; 26.05 09:56; 26.05 09:57; 26.05 10:30; 26.05 11:57; 29.05 14:37;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu üheksanda klassi lapsel läksid hinded alla, pidevalt tekkisid esitamata tööde eest x-id. Õnneks aastahinded tulevad ikka neljad viied, aga näha on, et laps on väsinud, tüdinud, stressis ja ainus mõte on saaks see juba läbi. Koolikatsed samuti ebaõnnestusid täielikult. Silm ei sära, mott on maas. Kahju lapsest.

Vene keeles oli meil eraõpetaja distantsõppe ajal. Sellest oli tohutult kasu.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sooviksin siin lisada, et tihti ei kirjuta lapsed üksteiselt maha, vaid teevad tööd hoopis grupis omavahel arutades, kuna ise vahest mõnda ülessanet ei oska. Sellise tesitelt abi küsimise käest ähvardatakse panna hindeks ühe. Ja see ei ole ainult hindelistel ülesannetel.

Õpetaja tunneb ära, kas lastel on ühise arutamise tõttu sarnased mõtted või sõna-sõnalt sama tekst, trükivead kaasa arvatud.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 24.05 18:55; 25.05 21:33; 26.05 14:23; 26.05 14:30; 29.05 19:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sooviksin siin lisada, et tihti ei kirjuta lapsed üksteiselt maha, vaid teevad tööd hoopis grupis omavahel arutades, kuna ise vahest mõnda ülessanet ei oska. Sellise tesitelt abi küsimise käest ähvardatakse panna hindeks ühe. Ja see ei ole ainult hindelistel ülesannetel.

Õpetaja tunneb ära, kas lastel on ühise arutamise tõttu sarnased mõtted või sõna-sõnalt sama tekst, trükivead kaasa arvatud.

Oo, ma “armastan” sellised trükivigu nagu “3+2+1-5+1=6”, ehk et isegi nii palju ei mõtle kaasa, et aru saaks, et see katkendlik miinus originaalis oli tegelikult lohakalt kirjutatud võrdusmärk.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.05 22:56; 29.05 21:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vene keel ei saa selgeks, sest praktikat pole. Kui ikka igast kanalist, mis noored vaatavad, tuleks vene keelne tekst mitte inglise keelne, küll siis kõik oskaksid, nagu nad praegu oskavad inglise keelt.

Muuseas, see pole tingimata nii, mina ise elasin Vremja ajal, aga vene keelt ei osanud ikka. Igapäevavestlustes vaja ei olnud.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 27.05 10:34; 02.06 11:18; 02.06 14:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vene keelest enamik pole.

No minul ei ole kunagi sellist suhtumist olnud, et vene keelt vaja ei ole, mulle on alati Venema metsikud mägismaad ja taigad väga kutsuvad olnud, ka lapsena. Aga siiski omandasin vene keele palju viletsamal tasemel, kui ükskõik millise tunduvalt lühemalt õpitud keele (õppinud olen 5-te erinevat võõrkeelt).

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 27.05 10:34; 02.06 11:18; 02.06 14:06;
To report this post you need to login first.
Näitan 27 postitust - vahemik 91 kuni 117 (kokku 117 )


Esileht Koolilaps Koduõpe ja pettused