Teema: Kodus ära kadunud asjad

Kolides leidsime et üks kahvel ja lusikas puudu. Kodus ainult täiskasvanud, niiet ei tea kuhu sai.

Mul olid võtmed aastaid kadunud. Teadsin kindlalt, et kodus kadusid, sest eelnevalt olin ukse lukust lahti keeranud. Kui kolima hakkasime ja telekat originaalkastiga transportimiseks vaja läks, tulid teleka kasti põhjast ka võtmed välja. Laps oli need sinna pistnud ja kast seisis aastaid keldris.
Jäädavalt on paar ehet ära haihtunud.

Mul ükskord kukkus sõrmus põrandale, vaipa pole, tühi põrand, hakkan otsima ja pole. Lihtsalt nagu tina tuhka kadus. Mitu päeva, isegi nädalat otsisin, tõstsin mööblit isegi. Pole.

Mul on kadunud nuge, kahvleid, lusikaid. Kahtlustan selles loomulikult meest, kes on hajameelselt need nt koos kartulikoorte vm-ga minema visanud. Tema muidugi eitab 😁 Samas, kui võtta arvesse, kuidas ta omi asju koguaeg kaotab, siis… Mul tõendeid pole, aga kahtlustused on tõsised.

Siis on kadunud ka üks minu lemmik hõberipats, mis meeldis ka mu väiksele lapsele nii väga, et see sai tema eest “kindlasse kohta ära pandud” – peale seda pole ehet aastaid näinud ega loodagi enam näha.

Mul läksid kõrvarõngad kaduma. Mäletan, et võtsin need enne magama jäämist kõrvast ja panin need veel üksteise külge kinni ja siis voodi servale (meil on sellised nahast laiad otsad, kuhu aegajalt panen kohvitassi, raamatu vm). Enam ei ole! Kõik on pahupidi pööratud, mööbelgi kohalt nihutatud. Kripeldab hullult sest need olid mu lemmikud ja ostuhind ka üle 1000€.

Teine kadumine on ka kummaline. Tellisin nõuetele vastavaid korduvkasutatavaid maske, tõin postipaki koju, võtsin maskid välja ja panin kamina peale. Keegi midagi ei tea, maske pole! Meil pole enam väikseid lapsi ka, et võiks prügikasti kahtlustada.

Auto võtmed on ka kadunud olnud. Aastaid. Pidid kodus olema sest auto on kodus. Kolimisega ka välja ei tulnud. Nüüd uus auto juba.

Otsimine on nii nõme, kui tuhlad kõik meeleheitlikult läbi ja ei ole. See nõutuse tunne on kummaline ja üldsegi mitte meeldiv.

Mul vanaema õpetas, et kui miski on väiksemal pinnal kadunud ja ei leia seda, otsi midagi muud. Näiteks meil on ravimite sahtel. Kui hakkad aspiriini otsima, tavaliselt ei leia. Siis panen sahtli vaikselt kinni, teen uuesti vaikselt lahti ja hakkan sealt no-spad otsima. No ei leia. Ainult aspiriin jääb kogu aeg näppu. Sama lugu näiteks, kui otsida riiulist mingit raamatut.

Päris maja ja korteri suurusel pinnal see ei tööta, aga ühe kapi, riiuli, sahtli või käekoti tasemel alati. Mul juba nii käe sees, et isegi ei otsi maja võtmeid kotist. Niikuinii ei leiaks, paar aastakümmet proovitud. Nüüd otsin alati salvrätte. Neid ei leia, aga võtmed tolgendavad alati kohe kõige peal.

kas teile ei tule tuttav ette, et leiate asja sealt, kust teda juba korra eelnevalt otsisite? asi on selles, et universum oma olemuselt on energiat-mateeriat säästev. see tähendab, et tegelikult objekte, mida hetkel mitte keegi ei jälgi ei eksisteerigi. objektid tekitatakse, siis kui ilmub keegi, kes neid vaadelda saab, samas see tekkimine on küll üsna momentaanne, kuid siiski kulub selleks mingi aeg ning seetõttu vahest mõned objektid jäävad universumi poolt tekitamata ja neid ei saa enam hiljem vaatluse ajal tekitada. see ongi põhjus miks asjad kaovad. näiteks avate ootamatult külmiku ukse ja ei suuda sealt leida juustu, mis kindlasti peab seal olema, kuid universum ei jõudnud seda sinna õigeaegselt taasluua. nüüd õige käitumine oleks külmiku uks sulgeda ja siis natukese aja pärast avada ja juust särab sealt rõõmsalt vastu, sest andsite universumile aega seda sinna tagasi luua. seega kui nt sõrmus kukub maha ja te seda sealt kohe ei leia, siis minge korraks teise tuppa ja tulge tagasi, sest tõenäosus sõrmust leida on siis ikka tunduvalt suurem kui kohe luubiga põrandat üle vaatama hakata.

#3756387:

kas teile ei tule tuttav ette, et leiate asja sealt, kust teda juba korra eelnevalt otsisite? asi on selles, et universum oma olemuselt on energiat-mateeriat säästev. see tähendab, et tegelikult objekte, mida hetkel mitte keegi ei jälgi ei eksisteerigi. objektid tekitatakse, siis kui ilmub keegi, kes neid vaadelda saab, samas see tekkimine on küll üsna momentaanne, kuid siiski kulub selleks mingi aeg ning seetõttu vahest mõned objektid jäävad universumi poolt tekitamata ja neid ei saa enam hiljem vaatluse ajal tekitada. see ongi põhjus miks asjad kaovad. näiteks avate ootamatult külmiku ukse ja ei suuda sealt leida juustu, mis kindlasti peab seal olema, kuid universum ei jõudnud seda sinna õigeaegselt taasluua. nüüd õige käitumine oleks külmiku uks sulgeda ja siis natukese aja pärast avada ja juust särab sealt rõõmsalt vastu, sest andsite universumile aega seda sinna tagasi luua. seega kui nt sõrmus kukub maha ja te seda sealt kohe ei leia, siis minge korraks teise tuppa ja tulge tagasi, sest tõenäosus sõrmust leida on siis ikka tunduvalt suurem kui kohe luubiga põrandat üle vaatama hakata.

😀

Olete te märganud, et asjad kipuvad kaduma siis, kui mingi muu jama parajasti on. Mul nagu seadus, et kui on mingi jama, on mitu jama korraga ja asjad ka kaovad. Nt läheb veel samal ajal katki mõni kodumasin või jääb võti tuppa ja uks läheb sneprisse, postipakk saadetakse hoopis teise linna või hakkab ülemus tööl mingi täiesti müstilise asja pärast saagima…

#3756387:

kas teile ei tule tuttav ette, et leiate asja sealt, kust teda juba korra eelnevalt otsisite?

Murphy seadus: te leiate kadunud asja sealt, kust te kõige esimesena vaatasite, aga mitte esimesel korral, kui te vaatate 🙂

Heisenbergi määramatuse printsiip
Kõikide asjade asupaika ei saa samaaegselt teada.

Tuletus: Kui kadunud asi välja tuleb, kaob midagi muud.

O’Brieni tähelepanek
Kiireim viis midagi üles leida on hakata otsima midagi muud.

Maryanni seadus
Alati võite te leida seda, mida te ei otsi.

Otsimise seadus edasijõudnutele
Esimene koht, kust midagi otsida on viimane koht, kust te loodaksite seda leida.

Boobi seadus
Selle, mida te otsite, leiate te alati viimastest kohast, kuhu te vaatate. (Hea loogika muidugi, siis ju enam ei otsi edasi! 😀 )

Gilette’i kolimisseadus
See, mis läks kaduma esimese kolimise käigus, tuleb välja teise kolimise käigus.

Mul on üks leidmise lugu ka. Isa kaevas peenramaad ja kaotas ära oma abielusõrmuse. Otsisime küll, aga no mida sa sealt mulla seest enam leiad. Järgmine aasta, kui uuesti kaevas sama peenart, siis tuli sõrmus välja 🙂

Minu vannitoa kaltsuvaip neelab äralõigatud küüsi. Muidu lõikame kogu perega küüsi prügikasti kohal, kuid vahel põrkavad need prügikastist mööda. Ma näen kuhu küüs kukub ja kui korjama hakkan, siis neid ei ole. Katsun käega, libistan, patsutan, noo ei leia üles. Nii ta sinna vaiba peale (sisse) jääbki. Koristades klopin vaiba õues puhtaks ja loodan, et need müstilised küüned ka õue lähevad.

Rõve ma tean 🙂

hotelli uksekaart – tulin tuppa… ja pole enam. kõik asjad said läbi otsitud, kotid, taskud, prügikast, voodialused.  ei saa 100% olla ka kuskil mujal, kui hotellitoas või kuskil asjade vahel, sest tuppa ma ju sellega tulin. siiani pole igatahes enda asjade seast välja tulnud, mitu aastat möödas ka, ju ta kuskil seal toas pidi olema, aga KUS?!

Huvitaval kombel minu pesumasin sokke ei söö, kadunud isendid on välja ilmunud tekikoti või mõne muu suurema riideeseme seest. Ära on kadunud väga hea koorimisnuga, aga ju ma selle siis koos kartulikoortega prügiämbrisse pühkisin. Mehel kadus kunagi ära abielusõrmus. Otsisime segaseks, aga ei kuskil. Kevadel, kui rõdu koristasin, nägin, et miski läigib rõdu nurgas. Oligi sõrmus. Ilmselt oli olnud pesus koos pükstega (taskus) ja siis kuivama panemise ajal välja kukkunud. Elas ilusti talve üle, siis olid lumised talved ja ka rõdule tuiskas lund, eks seetõttu ei leidnudki.

Mul on tavaliselt nii, et kui miski on kadunud, istun ma sellel peal.

Kui see nii pole, siis kasutan Stephen Fry nippi: ütle otsitava eseme nime järjepidevalt ja on suurem tõenäosus see kiiremini üles leida.

Ma ei tea 😀 aga nagu töötaks