Teema: Kodused emad ja laste jalust ära saatmine lasteaeda

Hm, mis probleem sul on? 3.4 aastane tahab juba ka seltskonda ja sõpru, rohkem tegelemist, seega, kui peres on beebi, siis ei ole emal selleks enam nii palju aega.  Oled beebiga kodus olnud? See on ikka tõeline puhkus!

Et kui mul on laps, kes käib lasteaias ja sünnib uus tita, siis minu suurem laps ei tohi enam lasteaias käia, sest ma jään ju koduseks? See on täielik hülgemöla, vabandage väljenduse eest. Lasteaed on eelkõige haridusasutus, mitte ettekääne, et laps “jalust ära saada”.

#3660917:

#3660892:

Hm, mis probleem sul on? 3.4 aastane tahab juba ka seltskonda ja sõpru, rohkem tegelemist, seega, kui peres on beebi, siis ei ole emal selleks enam nii palju aega. Oled beebiga kodus olnud? See on ikka tõeline puhkus!

Seltskonna jaoks on huviringid ja mänguväljakud, kus normaalne kodune vanem oma lapsega käib. Rühmatäis lapsi ei ole see seltskond, mida nii väike laps vajab, vaid tekitab hingelise trauma.

Kuhu ta siis selle beebi paneb selleks ajaks? Meie kliimat arvestades ja seda et lastaaias käiakse sept-mai – siis mänguväljakutel käimiseks jääb vähe aega ja võimalust.

Kas nendel lastel, kelle emad käivad tööl ja ei ole beebiga kodus, ei teki siis lasteaiast “hingelist traumat”, minu lapsed läksid lasteaeda 3,5 ja ei ole mingeid traumasid.

Ja mis see sind üldse torgib?

#3660921:

#3660907:

Et kui mul on laps, kes käib lasteaias ja sünnib uus tita, siis minu suurem laps ei tohi enam lasteaias käia, sest ma jään ju koduseks? See on täielik hülgemöla, vabandage väljenduse eest.

Lasteaed on mõeldud neile vanematele, kes ei saa päeval kodus olla, kuna nad käivad tööl. Mitte mugavatele koduperenaistele, kes saadavad lapse jalust ära, et endal kergem oleks.

Arvan sama. Kui lapse tegid, siis pead temaga ka tegelema. Lasteaed on just nimelt selleks, et vanem saaks tööl käia, mitte niisama lapsest puhata. Pole mõtet neid teha siis.

Mõttetu teema. Keda huvitab, mida sina arvad ja kuidas sinu arvates miski maailmas olema peaks. Asjad on nii nagu on. Provotseerid niisama.

#3660955:

#3660933:

Mõnes mõttes on see õige mõte aga samas ega see suurem laps ka ei arene kuhugi kui emme on pisibeebiga tegeleb ja ninnunännutab ning vanemale lapsele ei suuda piisavalt aega pühebdada tegevusteks ja eluõpinguteks.

Ja pikad päevad 20 omaealisega koos 2 kasvataja tähelepanu eest võitlemine arendab last palju eks?

Apsoluutselt. Potentsiaalne tippjuht. Kellele neid halle tossikesi kuskil toanurgas arvutiekraani taga ikka vaja.

Aga ausalt öeldes ei imesta millegi üle enam tänapäeval. Lapsed tehakse nii, et kui sünnivad, siis ka vaja ruttu vabadust neist. Sellest ka see pulbripiima andmine lastele, et noh, saaks ikka kellelegi teisele hoida anda. Lasteaeda ka ruttu ruttu selleks, et ise puhata saaks ja siis peitutakse mingisuguse sotsialiseerumise põhjuse taha?!
Lihtsalt seda kõike vaadates ei saa aru, mille jaoks neid lapsi tehakse, kui enda aega ei raatsita üldse pakkuda, vaid omaenese mina nii oluline.

#3660888:

Esiteks võetakse ära koht nendelt lastelt, kelle vanematel pole võimalik koju jääda. Teiseks 3-aastane on minu hinnangul niigi liiga väike, et lasteaeda saata. Ka töölkäiva vanema laps võib sealt hingelise trauma saada

Oot, kui kõik 3-aastased hingelise trauma saavad lasteaiast, siis ei tohiks keegi kurb ola, et tema laps aeda ei saa, jääbki trauma tulemata (sinu loogika kohaselt).

Lasteaed on tõesti loodud ikka eelkõige lähtuvalt meie ühiskonna ülesehitusest: koolieelikud on liiga väikesed, et neid üksi koju jätta, aga vanematel on vaja tööle minna. See on paratamatus, mitte hädavajadus ja lapse arendamise oluline osa.

Olen teemaalgatajaga selles osas täiesti nõus, et ma ei ole kunagi mõistnud ega hakkagi mõistma vanemaid, kes on ise kodus, aga viivad lapse viis päeva nädalas varahommikul lasteaeda ja toovad õhtul viimaste hulgas ära. Endale võib selle muidugi ilusaks mõelda, aga lapsele pole selles mitte midagi toredat. Lasteaiakeskkond on lapsele täpselt sama väsitav nagu täiskasvanud inimesele täistööpäev kontoris. Kui mitte ühtegi põhjust pole teda pikka päeva seal hoida, sest ema või isa on samal ajal kodus, siis miks seda teha?

Õppetegevus toimub lasteaias enne lõunaund. Seega isegi viimasel lasteaia-aastal pole vajadust hoida last aias rohkem kui hommikupoolikul, mil toimub ettevalmistus kooliks.

Kindlasti aga on kolme-aastane juba lasteaiaküps. Pooleteiseaastane jah mitte, seda ütleb enamik südametunnistusega lasteaiaõpetajaid ka, et need pisikesed on ikka liiga emast-isast sõltuvad ja kui vähegi võimalik, võiks neid hoida kodus.

Oma lapsed panin lasteaeda, kui nad olid kolm saanud. Viis päeva nädalas hommikust õhtuni neid kunagi seal ei hoidnud, esimese aasta käisid ülepäeviti ja pool päeva korraga, järgnevad aastad e-n ja r olid kodus, viimasel aastal e-n pikk päev ja r poolik päev. Aga ma ka töötasin samal ajal, kui oleksin olnud kodune ema, oleks nad kindlasti oluliselt vähem aega lasteaias veetnud.

#3660927:

Suvepuhkuste ajal oli ainult koduste vanemate poolt küsimus, kus sellel aastal siis valverühm on, töötavad vanemad jagasid oma puhkuseid, et jumala eest ei peaks laps suvel aeda minema. Töötav vanem jookseb esimesel võimalusel töölt aeda, et laps kaasa võtta, koduste lastevanemate mureks oli igal aias toimunud koosolekul see, et kas ei saaks siis aed valverühma juurde teha, et ka 19-20 oleks lapsi võimalik aias hoida jne. Siis see tohutu kisa potiõppe teemadel (töötav vanem toimetas ise, kodused mammad olid veendunud, et potiõppe peab tegema aed) kuni kooliks ettevalmistumiseni (sest ega siis neid tähti-numbreid ja nendega toimetamist siis kodus kinnistama ei pea!). Jne. Lõputult.

Täpselt samad kogemused 😀

#3660976:

Lasteaed on tõesti loodud ikka eelkõige lähtuvalt meie ühiskonna ülesehitusest: koolieelikud on liiga väikesed, et neid üksi koju jätta, aga vanematel on vaja tööle minna. See on paratamatus, mitte hädavajadus ja lapse arendamise oluline osa.

Olen teemaalgatajaga selles osas täiesti nõus, et ma ei ole kunagi mõistnud ega hakkagi mõistma vanemaid, kes on ise kodus, aga viivad lapse viis päeva nädalas varahommikul lasteaeda ja toovad õhtul viimaste hulgas ära. Endale võib selle muidugi ilusaks mõelda, aga lapsele pole selles mitte midagi toredat. Lasteaiakeskkond on lapsele täpselt sama väsitav nagu täiskasvanud inimesele täistööpäev kontoris. Kui mitte ühtegi põhjust pole teda pikka päeva seal hoida, sest ema või isa on samal ajal kodus, siis miks seda teha?

Õppetegevus toimub lasteaias enne lõunaund. Seega isegi viimasel lasteaia-aastal pole vajadust hoida last aias rohkem kui hommikupoolikul, mil toimub ettevalmistus kooliks.

Kindlasti aga on kolme-aastane juba lasteaiaküps. Pooleteiseaastane jah mitte, seda ütleb enamik südametunnistusega lasteaiaõpetajaid ka, et need pisikesed on ikka liiga emast-isast sõltuvad ja kui vähegi võimalik, võiks neid hoida kodus.

Oma lapsed panin lasteaeda, kui nad olid kolm saanud. Viis päeva nädalas hommikust õhtuni neid kunagi seal ei hoidnud, esimese aasta käisid ülepäeviti ja pool päeva korraga, järgnevad aastad e-n ja r olid kodus, viimasel aastal e-n pikk päev ja r poolik päev. Aga ma ka töötasin samal ajal, kui oleksin olnud kodune ema, oleks nad kindlasti oluliselt vähem aega lasteaias veetnud.

Väga hästi kirjutatud.

#3660986:

<p style=”text-align: right;”>Mina olin see laps, keda lasteaeda ei pandud, sest ema oli noorematega niikuinii kodune.</p>

Arenesin muidu kenasti, oskasin neljaselt lugeda, oskasin ennast seltskonnas väga viisakalt ülal pidada jne. Aga mida ma kunagi ära ei õppinud oli teiste lastega suhtlemine, konfliktide lahendamine jne. Kooli minek oli seetõttu tõsine trauma, sest kuna sinnamaani olid inimesed minu ümber olnud kõik ilusad ja head, siis teiste laste julmus tuli mulle täieliku šokina. Sain peaaegu kohe kiusamise ohvriks ja ei osanud sellega üldse toime tulla. See omakorda purustas mu enesehinnangu, mille sain enamvähem korda alles ülikooli alguseks.

Omad lapsed panen seega kindlasti lasteaeda ka siis, kui selleks otseselt vajadust ei ole. Neil võib seal olla kohati raske, aga mida varem nad õpivad teistega koos toime tulema, seda parem.

Siin on vanemate tegemata töö ma ütleks.

#3660986:

<p style=”text-align: right;”>Mina olin see laps, keda lasteaeda ei pandud, sest ema oli noorematega niikuinii kodune.</p>

Arenesin muidu kenasti, oskasin neljaselt lugeda, oskasin ennast seltskonnas väga viisakalt ülal pidada jne. Aga mida ma kunagi ära ei õppinud oli teiste lastega suhtlemine, konfliktide lahendamine jne. Kooli minek oli seetõttu tõsine trauma, sest kuna sinnamaani olid inimesed minu ümber olnud kõik ilusad ja head, siis teiste laste julmus tuli mulle täieliku šokina. Sain peaaegu kohe kiusamise ohvriks ja ei osanud sellega üldse toime tulla. See omakorda purustas mu enesehinnangu, mille sain enamvähem korda alles ülikooli alguseks.

Omad lapsed panen seega kindlasti lasteaeda ka siis, kui selleks otseselt vajadust ei ole. Neil võib seal olla kohati raske, aga mida varem nad õpivad teistega koos toime tulema, seda parem.

Vaata, probleem on selles, et kodused emad hoiavad oma lapsi sageli maksimaalse võimaliku aja lasteaias. Muidugi võib lasteaias käia, aga miks peaks oma last hoidma seal hommikust õhtuni viis päeva nädalas, kui sa ise oled kodus? Sotsialiseerumiseks ei vaja laps lasteaiakeskkonda oma ellu viis päeva nädalas seitsmest hommikul seitsmeni õhtul.

Meie laste rühmas olid alati mõned sellised pered, kus laps laekus siis, kui aed avanes, ja lahkus viimasena, kui lasteaed õhtul kinni pandi. Mitte ühelgi korral polnud tegu lastega, kelle mõlemad vanemad oleksid käinud tööl.