Teema: Kodused emad ja laste jalust ära saatmine lasteaeda

#3661937:

#3661684:

Ausalt öeldes, ma põdesin enne lapse hoidu panekut samuti ja seda just selliste juttude pärast, nagu siit perekoolist lugeda saab. Ideaalsed emmed manitsevad, mis vanuses lapsed on liiga noored aeda minekuks, nimetavad vanema lapse aeda panijaid suutmatuteks ja saamatuteks ja töötavate emade eest lasteaiakohtade varastajateks.

Olin valmis pikaks harjutamise ajaks, sest lapsed ju üldse ei harju selle jubeda kohaga ja peabki kuude kaupa lapsega kaasas käima. Hea meelega jagan oma positiivset kogemust selliste juttude kõrvale.

Nüüd loen sellest teemast, et isegi 3+ last nagu ei oleks veel hea aeda panna (ja eriti hull, kui ta käib seal täisajaga 5p) – sest kui ema jääb ise teise lapsega koju, siis olevat see lapse hülgamine ja ei tohi mingil juhul lapsele sellist traumat tekitada. No ma ei tea… Ma usun küll, et on halvasti kohanevamaid lapsi – kellel see tuleb individuaalsest eripärast. Kelle puhul tõesti ongi nii, et nutavad, stressavad ja jäta parem koju/lase hästi lühikesi päevi käia. Aga kas lausa kõigi puhul peaks nii suhtuma, et pane viimasel võimalusel enne kooli, ainult osaajaga? Nagu öeldud, ma olen omameelest laste heaolu (mitte karjääri) keskselt mõtlev ema olnud oma viimase võimaluseni väljavõetud lapsepuhkustega, et lapsed saaks vähemalt 3a kodused olla. Aga nüüd siis selgub, et ma ei teadnud, et last ei tohi noorem lapsega kodusoleku ajal mingil juhul lasteaeda panna ja et kui käib täisajaga 5p järjest (mul mõlemad lapsed täisajaga käinud), on see ka nagu paras hoolimatuse ja hülgamise märk ????

Ma näen oma sõprade laste pealt, kui erinevad ikka lapsed on. Meil on päris mitu 2-3-aastast last seltskonnas, enamus käivad lasteaias, aga üks ei käi, sest ei saanud kohta. Ta pole sugugi kõige noorem neist lastest, aga on kõige arem. Kui teised lapsed jooksevad koos olles mööda maja ringi, mängivad teisel korrusel vanemate silma alt väljas, siis tema eelistab hoida oma vanemate lähedusse. Kui keegi tal mänguasja nina alt ära võtab, siis hakkab nutma. Ma usun, et tal olekski lasteaias praegu väga raske.

Mulle tundub, et nendel, kes siin teisi maha teevad, on kas endal lapsepõlvetrauma lasteaias käimisest või ongi nende enda lapsed sellised õrnakesed, kelle puhul on täiesti õigustatud neid kauem kodus hoida.

#3662292:

#3662146:

Ma näen oma sõprade laste pealt, kui erinevad ikka lapsed on. Meil on päris mitu 2-3-aastast last seltskonnas, enamus käivad lasteaias, aga üks ei käi, sest ei saanud kohta. Ta pole sugugi kõige noorem neist lastest, aga on kõige arem.

Kas on täiesti välistatud, et ta on arem just seetõttu, et pole lasteaias käinud? Mis on põhjus ja mis on tagajärg?

Ta oli ka enne seda arem võrreldes teiste lastega, kui teised veel lasteaias ei käinud. Seda ma ei saagi teada, kas ta muutuks lasteaias julgemaks, ma tahtsin ikkagi seda öelda, et pigem on tema see, kes võibki lasteaiast trauma saada.

Mina arvan, et ka töölkäivate emade puhul tuleks ikkagi kõigepealt välja selgitada, kas naine peab tingimata majanduslikel põhjustel tööl käima või teeb ta seda mõnel vähem mõjusal põhjusel; õppivate emade puhul tuleks välja selgitada, kas eralavalik on ikka praktiline ja ratsionaalne või õpib ema lihtsalt oma lõbuks jne. Alles siis saaks otsustada, kas nende naiste lastel on lubatud lasteaeda tulla. Selle ülesande  võiks enda peale võtta nt kägude lasteaia vastuvõtu komitee.

#3662314:

Ma arvan, et iga pere teeb ise oma otsused ja närvi minna kellegi teise pärast on naeruväärne.

Kui laps on lasteaiaealine ja kohta ei ole, siis läheb erahoidu. Ja vanemal on õigus nõuda, et ei diskrimineeritaks- vald peab hüvitama erahoiu nii, et vanema omaosalus ei sõltu enam sellest, kas laps on erahoius või mitte, vaid peaks maksma sama palju kui sama vanade laste eest KOV aias makstakse. Näiteks Saue vallas on olukord sellest sügisest lahendatud nii, et kuni 3-aastaseks saamiseni (st okt seisuga), on nii KOV hoius kui erahoius vanema omaosalus sama suur. Kõik soodustused rakenduvad, kui laps on okt seisuga 3 täis – nii on lahendatud ebavõrdsuse probleem, kui ühed ei saa kohta ja teised saavad. Sisuliselt meie pere seisukohalt see tähendab, et kui mu (veel sündimata) noorim laps läheb aeda, siis esimesel aastal KOV aias (meil kohalikus saavad juba okt seisuga 2 a koha) maksan tema eest rohkem kui ma täna maksan kahe lapse eest kokku ???? Ja siis teisel aastal ei pea enam üldse maksma, sest rakenduvad kõik soodustused, sh 3-lapselise pere kohatasu vabastus…. Aga samas saan ka aru, sest kui mu vanim laps läks erahoidu, siis jälle tundsin teistpidi ebavõrdust

Küsimus ei ole seega tegelikult kohtade olemasolus, vaid, et hüvitise/soodustuste süsteem on ehk diskrimneeriv.

Tallinnas on teeninduspiirkonnaks terve linn ja terve linna peale kokku ei tohiks tegelikult kohtade puudust olla, kes tahab, saaks kuskile Tallinna lasteaeda ikka koha. Küsimus on pigem selles, et vabad kohad on teistes linnaosades kui kodu ja töö või siis ei sobi lasteaed mõnel muul põhjusel. Ning kui sa võtad selle ebasobiva koha vastu, siis sa ei saa enam edasi järjekorras olla.

Päris huvitav, mismoodi see kohtade jagamine siis toimuma hakkab, kui see kavandatav eelnõu läbi läheb, siis ei saagi enam ise kohta valida ju.

#3662370:

Mina arvan, et ka töölkäivate emade puhul tuleks ikkagi kõigepealt välja selgitada, kas naine peab tingimata majanduslikel põhjustel tööl käima või teeb ta seda mõnel vähem mõjusal põhjusel; õppivate emade puhul tuleks välja selgitada, kas eralavalik on ikka praktiline ja ratsionaalne või õpib ema lihtsalt oma lõbuks jne. Alles siis saaks otsustada, kas nende naiste lastel on lubatud lasteaeda tulla. Selle ülesande võiks enda peale võtta nt kägude lasteaia vastuvõtu komitee.

Ma saan aru, et see on provokatsioon, aga… Miks ema peab uurima… Isa tööd võiks ikka ka studeerida. Miks ta ebaoluline on? 😀

#3663010:

#3662370:

Mina arvan, et ka töölkäivate emade puhul tuleks ikkagi kõigepealt välja selgitada, kas naine peab tingimata majanduslikel põhjustel tööl käima või teeb ta seda mõnel vähem mõjusal põhjusel; õppivate emade puhul tuleks välja selgitada, kas eralavalik on ikka praktiline ja ratsionaalne või õpib ema lihtsalt oma lõbuks jne. Alles siis saaks otsustada, kas nende naiste lastel on lubatud lasteaeda tulla. Selle ülesande võiks enda peale võtta nt kägude lasteaia vastuvõtu komitee.

Ma saan aru, et see on provokatsioon, aga… Miks ema peab uurima… Isa tööd võiks ikka ka studeerida. Miks ta ebaoluline on? ????

Ikka-ikka! Välja tuleks selgitada meeste amet, haridusaste, terve pere tervislik ja vaimne seisund, tööjaotus kodus, armukeste olemasolu ja veel palju-palju muud. Armsad komiteesse kandideerivad käod, oma tööd tuleb ikkagi korralikult teha!

#3660892:

Hm, mis probleem sul on? 3.4 aastane tahab juba ka seltskonda ja sõpru, rohkem tegelemist, seega, kui peres on beebi, siis ei ole emal selleks enam nii palju aega. Oled beebiga kodus olnud? See on ikka tõeline puhkus!

Ja 24  3-4 aastast last ja 1 inimene peab jõudma 😀

Soomes saab kodune ema kasutada 4 tundi kolmel päeval lasteaiateenust, kuidas küll nemad hakkama saavad. Mujal maailmas on laps pere oma, meil riigi kasvatada.

#3665681:

Ja 24 3-4 aastast last ja 1 inimene peab jõudma ????

Pole mõtet võrrelda täiesti erinevaid asju. Kodusel emal on vaja veel kodus teha mitmeid erinevaid toimetusi. Õpetajad lähevad aga lasteaeda tööle, kus nende kohustuseks ongi lastega tegeleda, nad ei pea seal lisaks sellele veel süüa tegema, pesu pesema panema ja imikut kussutama. Muidugi ei ole rühmatäie mudilaste õpetamine ja kantseldsmine lihtne, aga see ongi õpetaja töö. Olen ise ka õpetaja, aga oma lapsega kodus meisterdamine, tähtede kirjutamine jms on hoopis midagi muud kui tööl sama asja tegemine 27 esimese klassi õpilasega. Sest õpetaja saabki keskenduda terve päeva õpetamisele, mitte ei pea jooksma ootamatult nutma puhkenud imikut lohutama või pliidil üle keenud kartuleid kurnama. Lisaks sellele vaidlevad enamus lapsed oma vanematega märksa rohkem kui õpetajaga.

3- aastane ja 7- aastane pole samuti võrreldavad 🙂 Kolmesega tähtede kirjutamine ?! Teemaalgataja rääkis just 3- aastastest. Kahjuks viibivad Eesti lapsed 10-11 -12 tundi lasteaias ja seda ka koduste emade lapsed. Kohati jääb mulje, et uus laps on sunniviisiliselt tehtud, kui ikka pole tahtmist ise last kasvatada, ei tohiks neid ka juurde muretseda.

Mul naabrinaisel 3 last- 8- aastane; 3- aastane (sai detsembris 3)  ja 9-kuune.  See kolmene on iga päev 10 tundi lasteaias, kes peaks tegelikult sõimes olema…. no ei ole normaalne. Ise veel uhkustab, et surusin ta ikka aiarühma, mis ta seal tittede juures ikka oleks teinud.

#3662939:

#3662411:

Minu lapsed pole lasteaias käinud ja kui nende kohta üldse midagi öelda, siis seda, et nad on suurepärased suhtlejad.

Ma ise olin samuti kodune laps ning 1. klassis valiti mind parimaks mängusõbraks ja parimaks ning kõige sõbralikumaks kaaslaseks.

Kõik, kes sotsialiseerumist peavad oluliseks – lugege palun Soome psühholoogiaprofessori raamatut sotsiaalsuse kohta. Autor on Liisa Keltikangas-Järvinen.

Autor kummutab seni üldiselt levinud seisukoha kollektiivi positiivsest mõjust mudilaste sotsiaalsete oskuste kujunemisele. Ta tõestab väga veenvalt, et koduste laste närvikava on edaspidisteks eluraskusteks hoopis karastunum, võrreldes lasteaias käinutega.

Raamat: https://www.rahvaraamat.ee/p/sotsiaalsus-ja-sotsiaalsed-oskused/38142/et?isbn=9789985028360

Olen 100% nõus teemaalgatajaga ning juhul kui pole vajadust, siis last saab ka muul moel sotsialiseerida – sõprade, huviringide ja selle kõige piisava doseerimisega – mitte nii, et laps on sunnitud pikkade päevade kaupa (Eestis muide on kõige pikemad lasteaiapäevad lastel!) võõraste seltskonda taluma. Selle asemel, et tema turvatunne ja kodusoojus teda arendaksid ja talle tugeva vundamendi annaksid.

See on kõik väga armas, kulla parim mängusõber, aga sa jätad tähelepanuta olulise momendi – kust peaks see materiaalne võimekus tulema emal mitte töötada kuni lapse kooliminekuni? Sa oled väga lühinägelik, kui arvad, et kuna sinul oli ehk majanduslikult võimalik oma last koolini kodus hoida (mees plekib kõik kinni?) või hoidis sind ennast lapsepõlves vanaema, siis väga paljude Eesti perede jaoks see ei ole võimalik. Paljude Eesti perede jaoks on töölkäimine ellujäämise küsimus (rahaliselt). Samuti ei lähe ju tänapäeval naised 50selt pensionile, et vanaemad lapsi hoida saaksid. 99% paneb oma lapse lasteaeda eks ikka selleks, et tööl käia ja elamiseks raha teenida, mitte seetõttu, et tahaks lapsest eemal olla.

Ma mõtlen ka alati, et kas inimesed on reaalselt arvutanud palju sääste on vaja niisama lapsega kodus olemiseks. Meie perel ei vähenenud ka kulud kuidagi peale lapse sündi, pigem suurenesid lapsele tehtavate kulutuste võrra. Eks sõltub ka pere kogukuludest, aga nt meie perel pidi olema peale VH lõppu 16000€ olemas, et edasi kodus olla ja kulusid katta. Pole nagu väike summa, nii et saan täiesti aru, et niisama kodus lapsega olemine ei ole kõigi perede jaoks võimalik.

Siin teemas on lasteaiast maalitud pilt kui kõige koledamast ja verdtarretama panevast kohast kus lapsed on pidevalt nõrkemiseni väsinud. Kas minu teadmata kasutatakse seal lapstööjõudu keda sunnitakse india laste moodi 4 aastaselt teksaseid õmblema või kraavi kaevama või pikki lõike Kalevipoja eeposest pähe õppima tundide kaupa ?

Millest see kurnatus ja väsimus ? Lastel on ju olemas lasteaias ka lõunauinak. Minu laps 3 aastaselt kodus lõunal ei maganud, lihtsalt ei jäänud magama ja kõik, õhtuks oli väsinud ja viril. Lasteaias hakkas teiste eeskujul ilusti lõunaajal magama ja peale seda on õhtuti kodus nagu väike duracelli jänku – energiat jääb ülegi ja tuju on hea.

pealegi lasteaias on õppinud õpetajad – ei oskaks mina voolimist, laulmist, kellamängu ja õige metoodikaga tähestikku õpetada, selleks ongi profesionaalid. Ja ausalt ma tõesti ei viitsi iga jumala päev voolida, saagid, paberit lõigata, tammetõrudest loomi meisterdada ja ringmänge mängida 8 h päevas ja peale kõike seda süüa teha, kodukontoris öösel tööd teha, sest päeval ju ei saa – peab lapsega tegelema. Jah, minu laps ei ole küll terve päeva aias, viin hommikusöögiks ja umbes 4 ajal toon ära.

#3669265:

Siin teemas on lasteaiast maalitud pilt kui kõige koledamast ja verdtarretama panevast kohast kus lapsed on pidevalt nõrkemiseni väsinud. Kas minu teadmata kasutatakse seal lapstööjõudu keda sunnitakse india laste moodi 4 aastaselt teksaseid õmblema või kraavi kaevama või pikki lõike Kalevipoja eeposest pähe õppima tundide kaupa ?

Millest see kurnatus ja väsimus ? Lastel on ju olemas lasteaias ka lõunauinak. Minu laps 3 aastaselt kodus lõunal ei maganud, lihtsalt ei jäänud magama ja kõik, õhtuks oli väsinud ja viril. Lasteaias hakkas teiste eeskujul ilusti lõunaajal magama ja peale seda on õhtuti kodus nagu väike duracelli jänku – energiat jääb ülegi ja tuju on hea.

pealegi lasteaias on õppinud õpetajad – ei oskaks mina voolimist, laulmist, kellamängu ja õige metoodikaga tähestikku õpetada, selleks ongi profesionaalid. Ja ausalt ma tõesti ei viitsi iga jumala päev voolida, saagid, paberit lõigata, tammetõrudest loomi meisterdada ja ringmänge mängida 8 h päevas ja peale kõike seda süüa teha, kodukontoris öösel tööd teha, sest päeval ju ei saa – peab lapsega tegelema. Jah, minu laps ei ole küll terve päeva aias, viin hommikusöögiks ja umbes 4 ajal toon ära.

Paariaastane ei vaja mingit voolimist ega ringmänge, vaid oma emaga koos igapäevatoimetuste tegemist, jalutamist ja vestlemist.

Kui Sa teed palgatööd, siis see teema pole ju sinust!

Kõik inimesed, kel vähegi ettevõtmist on, leiavad tänapäeval Eestis oma lapsele lasteaiakoha. Ka erahoiu vahe makstakse ju koha puudusel kinni. Nii väikesele lapsele ongi lastehoid mõistlikum valik, mitte kohe lastesõim. Ise ma olen pidanud kuus aastat järjest palkama lisaks lasteaiatasu maksmisele lapsehoidjat, kuna lapsed olid lasteaias rohkem haiged kui terved. See, kas sa saad tööle minna sõltub ikka sinust enesest, mitte sellest, kas keegi võibolla sinu teadmata beebi kõrvalt depressiooni ravib, kaugõppes õpib vms. teeb ja seepärast oma lapse lasteaeda toob. Ei maksa pidevalt mõelda, miks midagi ei saa ja kes on süüdi. See on täiesti viljatu tegevus. Pigem leia lahendus ja ela ise oma elu edukaks ja õnnelikuks.

https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/92536797/soimeopetaja-emotsionaalne-kirjatukk-ma-lihtsalt-vahel-ei-saa-aru-nendest-ulikorgetest-ootustest-mis-meiesugustele-tadidele-on

Töötan eralasteaias ja näen, et lapsed vanuses 1 a. ja 5 kuud – 2 a. 5 kuud
ei ole valmis selliseks pealesunnitud seltsieluks.
Mul oli rühmas 2 – aastaseid kes pole saanud aasta jooksul ühtki vaba päeva,ka vanemate puhkuse ajal toodi lapsed aeda,valverühma.
Mul on siiralt kahju 2- aastasest, kes teeb lasteaias 10 – tunniseid tööpäevi,50 tundi nädalas.Kõige väiksemad kutsuvad õpetajaid ” emmeks “.

Huvitav, kui suurt rolli mängib lapse kohanemisel see, mitu vanemat last kodus juba ees teda väntsutanud on? Enda kogemus on küll, et esimesega oli kõige raskem.

Ma elan Soomes ja siin ei ole sellist emapalka kui Eestis. Laps läks lasteaeda kui oli 13 kuud vana. Rahaliselt oleks säästude pealt pikemalt ka kodus istumist välja venitanud aga ma tahtsin tööle tagasi minna. Usun, et olen oma lapsele hea ema muidu aga ma tõesti pole kodusistuja tüüpi. Siin on muidugi palju tavalisem see, et üheaastaselt lasteaiaga alustatakse, keegi ei ohi ega vaata viltu. Harjumine võttis paar kuud ja praeguseks käib seal hea meelega. Kui on pikemalt kodus haige olnud, siis hakkab kilkama kui lasteaia hoonet näeb. Praegu on ta 20 kuud vana ja ütleb kodus lasteaiakaaslaste nimesid.  Mu laps ei tundu eriline ekstravert või suhtleja olema aga lasteaeda läheb ja sealt tuleb alati rõõmsalt.

Teine laps sünnib siis kui mu laps saab kaheaastaseks ja plaan on, et ta jätkab lasteaias käimist. Seda mitmel põhjusel. Esiteks kuna ta on nüüd harjunud seal käima, oleks see karuteene talle ta sealt jälle aastaks ära võtta. Beebi tulekuga muutub koduses elus palju, lasteaed pakub seda vana rutiini. Teiseks on minu teine laps mulle sama tähtis kui esimene ja ma tunnen, et ka tema väärib ema jäägitut tähelepanu, kasvõi mõned tunnid päevas. Kui kaheaastane kõrval on, käib kõik nagunii tema kava ja soovide järgi. Nii saan ka beebiga kuskil laulmas-võimlemas käia. Lisaks sellele arstil ja kärutamas. Ujumas hakkame käima kogu perega koos nädalavahetustel (kui koroonaolukord ikka paraneb). Kolmas põhjus on natuke isekas ka, kui olen ise täiesti magamata ja beebi pidevalt rinnal, siis ma tõesti ei jaksaks kaheaastasega midagi asjalikku kogu aeg teha.

Lasteaias käib laps 9-16 ja asenduslasteaeda teda ei pane ka praegu kui mõlemad mehega tööl käime (oleme kodukontoris hetkel). Kui mu laps on väsinud või õnnetu, siis teeme talle nagunii lasteaiast puhkepäeva. Mul on kõrge palk ja makse maksan palju, ei tunne ennast küll kuidagi süüdi, et lapse emapuhkuse ajal lasteaeda panna kavatsen.