Võrrelda auto ostu maja ostuga….? No sa paistad tõesti väga finantstark ja majanduslik mõtlev olema. Jutt on ju täiesti erinevates hinnaklassidest asjadest.
Siinsete kommentaaride järgi peaks just maja kohe välja ostma. Arvestades hindamist, lepingutasu ja makstavaid intresse võiks nende eest vähemalt uue A6-e osta.
Mina ostsin ka uue auto salongist kohe, oma vahenditega välja. Auto hind oli 22 000 eurot.
Ma kahjuks ei saaks nii odavalt autot mis mu pere vajadusi kataks. Mul 3 last ja vaja aeg-ajalt üht-teist vedada. Seega 4-6 aasta vanuse auto liisimine on ajakohane. Sissemakse olen teinud tavaliselt suurema kui 10%.
Hetkel mul 4 aastat vana pereauto mille ostuhind oli umbes pool tema maksumusest uuena 4 aastat enne. Seega suht rahakotivaenulik on üldse uhiuut autot osta.
See pol küll mingi eriline kokkuhoiukoht.
Mul on ka palju lapsi. Ei saa aru, kuidas see auto hinnaga seotud on? Mul on täiesti tavaline sedaan, mitte mingi väike punn. Mahuvad nii lapsed peale kui ka pakiruumi mahuvad kõik vajalikud asjad. Tõsi, vankreid ja turvatoole ei ole meil vaja mahutada, aga kotid kompsud jmt mahuvad ilusti.
Imelik arusaam, et auto hind määrab selle, et kõik vajadused oleks kaetud.
Siinsete kommentaaride järgi peaks just maja kohe välja ostma. Arvestades hindamist, lepingutasu ja makstavaid intresse võiks nende eest vähemalt uue A6-e osta.
Ju saad aru, millest jutt käib ja lihtsalt norid. Maja kallis ost ja enamus inimesi seda muul moel osta ei saagi kui laenu abil.
Kui 20 000 eurot võid taskust võtta, siis 200 000 eurot ei võta. Loogiline, et sel juhul oled sunnitud laenu võtma. Paratamatus! Ehkki, kui mul oleks see raha olemas, siis ilmselt ostaksin ka maja oma vahenditega välja.
Kõik tervislik ja väherasvane on tegelikult pigem kallis,
See, et väherasvane piim või kohupiim või viimseni rasvast puhastatud kalkuni rinnaliha on kuidagi kasulikum kui korralik täispiim, õli, taluvõi, pekiservaga karbonaad- see on rumal legend. Sööge omati kõht korralikku naturaalset kraami täis, koos mõnusasti või või õliga hautatud juurviljadega, liikuge ja tuju parem ja tervis ka.
See helesinine lahja piim, mida ka kondimurdjaks kutsutakse, ei ole ei maitsev ega kasulik. Sama jogurtitega. Võtavad rasva jogurtist välja, peavad sinna ju igasugust muud kraami (suhkrut, tärklist, kunstlikke magustajaid jne) juurde panema, et see maitsetu kraam kellegi kõrist alla üldse läheks.
Kokku ei hoia reiside ja auto pealt.
Aga kui sa reisil käid, kas siis ikka suudad restoranipiinad üle elada või ostad toidu kohalikust supermarketist? Pakid hommikusöögilauast kotikesega kaasa?
Mis sul viga on? Kui mulle tundub igav restoranis istuda ja molutada, siis miks sa pead mind solvama? Võin reisil olles käia restoranis, pubis, kohvikus, mäkis, hessis ja osta ka supermarketitoitu. Mis sellest siis on? Hommikusöögilauas kotikesi ei täida.
Esialgu tundus huvitav teema aga…
Aga kui sa reisil käid, kas siis ikka suudad restoranipiinad üle elada või ostad toidu kohalikust supermarketist? Pakid hommikusöögilauast kotikesega kaasa?
Mis sul viga on? Kui mulle tundub igav restoranis istuda ja molutada, siis miks sa pead mind solvama? Võin reisil olles käia restoranis, pubis, kohvikus, mäkis, hessis ja osta ka supermarketitoitu. Mis sellest siis on? Hommikusöögilauas kotikesi ei täida.
Minagi käin samuti reisidel sellistes “molutamise” restoranides väga harva. Palju põnevamad on kohalikud pubid jm väiksed söögikohad saab nii šõud kui ka tavaelu näha. Palju käime turgudel ja alati maitseme ka tänavatoitu. Nii mõnelgi reisil oleme tänavatoitu õhtuks kaasa ostnud, vahel on ikka nii ägedad maitsed.
Kokku ei hoia reiside ja auto pealt.
Aga kui sa reisil käid, kas siis ikka suudad restoranipiinad üle elada või ostad toidu kohalikust supermarketist? Pakid hommikusöögilauast kotikesega kaasa?
Mis sul viga on? Kui mulle tundub igav restoranis istuda ja molutada, siis miks sa pead mind solvama? Võin reisil olles käia restoranis, pubis, kohvikus, mäkis, hessis ja osta ka supermarketitoitu. Mis sellest siis on? Hommikusöögilauas kotikesi ei täida.
Ma pole üldsegi see, kes sind tsiteeris ja keda sina, aga jäin ka mõtlema, et mis mõttes on restoranis istumine igav. Sinna ju tavaliselt ei mida üksi, vaid oma sõbrannaga, keda pole ammu näinud või oma kallimaga… Kuidas siis saab igav olla? Aeg oleks ju igati täidetud?
Kui mulle tundub igav restoranis istuda ja molutada, siis miks sa pead mind solvama?
Mulle jälle tundub, et sa solvad oma molutamise jutuga esiteks kõiki restorane ja teiseks kõiki neid, kellele meeldib restoranis käia, kes mõistavad rõõmu tunda oma kaaslastest, kellega restorani minnakse ja kes oskavad hinnata ka kahe roa vahelist hingetõmbeaega, kelle jaoks söömine ei ole kiiruga enda tankimine, vaid midagi, mille jaoks võttagi rahulikult näiteks terve õhtupoolik vabaks või midagi, mille nimel näiteks reisida teise riiki.
Solvu kui tahad, aga püüa aru saada sellest, et kui nimetad restoranis käimist igavaks molutamiseks, siis see jätab sinust endast teisi solvava inimese mulje. Ja võimalik, et sa ei ole iial sattunudki meeldivasse restorani, kus kogemus algab juba uksel. Mulle on õnneks seda rõõmu osaks saanud elu jooksul päris palju ja ma soovin, et see meeldiv kogemus ka sind üles leiaks. Ega ei peagi ju iga päev kuskil restoranis söömas käima, aga kui juba lähed, siis püüa ikka sellest rõõmu tunda, võta aeg maha, lõõgastu. Ära ole oma argipäeva krambis kinni.
Solvu kui tahad, aga püüa aru saada sellest, et kui nimetad restoranis käimist igavaks molutamiseks, siis see jätab sinust endast teisi solvava inimese mulje. Ja võimalik, et sa ei ole iial sattunudki meeldivasse restorani, kus kogemus algab juba uksel. Mulle on õnneks seda rõõmu osaks saanud elu jooksul päris palju ja ma soovin, et see meeldiv kogemus ka sind üles leiaks. Ega ei peagi ju iga päev kuskil restoranis söömas käima, aga kui juba lähed, siis püüa ikka sellest rõõmu tunda, võta aeg maha, lõõgastu. Ära ole oma argipäeva krambis kinni.
Ära agiteeri ja ela enda elu, mitte minu oma. On see sulle vastuvõetav ettepanek?
Solvu kui tahad, aga püüa aru saada sellest, et kui nimetad restoranis käimist igavaks molutamiseks, siis see jätab sinust endast teisi solvava inimese mulje. Ja võimalik, et sa ei ole iial sattunudki meeldivasse restorani, kus kogemus algab juba uksel.
Ka minule tundub restoranis molutamine igav. Kui tahan päriselt süüa, siis restorani välistan kohe, sest ei viitsi toitu oodata ja seltskonna pärast otsiksin ka muid lahendusi.
Ka minule tundub restoranis molutamine igav. Kui tahan päriselt süüa, siis restorani välistan kohe, sest ei viitsi toitu oodata ja seltskonna pärast otsiksin ka muid lahendusi.
Reisidel on hoopis teine lugu: üritad ju valida sellise koha, kus toitu oodates saab nautida kohalikku atmosfääri ja kauneid vaateid ja. Oh, Korful Gouvias oli üks nurgatagune tavern, kus mehed tantsisid õhtuti tõrvikutega rahvatantse – mitte mingid palgalised esinejad, vaid kelnerid-kokad viskasid korraks põlled eest ja hakkasid tantsu vehkima.
mitte mingid palgalised esinejad, vaid kelnerid-kokad viskasid korraks põlled eest ja hakkasid tantsu vehkima.
Päris hull ju, kui päris tasuta peavad peale põhitöö veel turistidele tsirkust ka tegema.
mitte mingid palgalised esinejad, vaid kelnerid-kokad viskasid korraks põlled eest ja hakkasid tantsu vehkima.
Päris hull ju, kui päris tasuta peavad peale põhitöö veel turistidele tsirkust ka tegema.
Ole nüüd, selliseid asju tehakse väga paljudes kohtades. Ka tänaval restorani ees näiteks. See on üks ettekandjate töö osa. Loovad rõõmsa õhkkonna ja saavad rohkem kliente. Turistikates on söögikohtade vahel konkurents väga suur, igaüks üritab midagi välja mõelda, et põnevust pakkuda ja teistest erineda. Kuskil on elav muusika, kuskil žongleeriv baarmen, kuskil saabub mõni roog ooperiaariat laulva kokaga, kuskil tantsivad ettekandjad ja palju muud.
Ma tulin omast arust lugema KODUSTEST KOKKUHOIUNIPPIDEST.
Esialgu tundus huvitav teema aga…
Nõme, et alati pikema teema lõpus mõned kiusu-käod teema ära solgivad.
Kuskil on elav muusika, kuskil žongleeriv baarmen, kuskil saabub mõni roog ooperiaariat laulva kokaga, kuskil tantsivad ettekandjad ja palju muud.
väldin elu eest selliseid “kultuuriprogrammiga” kohti…
Ole nüüd, selliseid asju tehakse väga paljudes kohtades. Ka tänaval restorani ees näiteks. See on üks ettekandjate töö osa. Loovad rõõmsa õhkkonna ja saavad rohkem kliente. Turistikates on söögikohtade vahel konkurents väga suur, igaüks üritab midagi välja mõelda, et põnevust pakkuda ja teistest erineda. Kuskil on elav muusika, kuskil žongleeriv baarmen, kuskil saabub mõni roog ooperiaariat laulva kokaga, kuskil tantsivad ettekandjad ja palju muud.
Minul on nendest inimestest kahju, et peavad niimoodi lolli mängima. Olen selliseid kohti näinud jah, ei ole näha, et nendele inimestele see väga meeldiks. Palju toredamad on kohad, kus ongi palgatud tantsijad või lauljad, mitte ei koorita inimestelt sada nahka. Et oled siin ettekandja ja mine viska nüüd paar tantsu ka. Oled vist tähele pannud, et sellist asja harrastatakse vaesemates maades. Umbes sama, nagu üheksakümendatel öeldi kontoritöötajale, et õhtul korista siis koridor ka ära, ega me ei hakka eraldi koristajat ka veel palkama.
Imelik on jah see arvamus, et tervislikult toitumine on väga kallis. Minu arust võib kohati hoopis vastupidist öelda. Vorstikesed, krõpsud, limps on palju kallimad kui puuvili, köögivili, vesi…
Olen tähele pannud, et tervislik odav toit muutub kiiresti üksluiseks – kaua sa neid juurikaid erineval moel teed, maitse on ju sama. Tervislik huvitavam toit on juba kallim – mina nii rikas ei ole, et osta iga nädal päikesekuivatatud tomateid, hummust, pähkleid, kala, erilisema smuuti jaoks erinevat rohelist kraami. Tervislikust valmistehtud magustoidust ei hakka üldse rääkimagi. Kalast on eriti kahju – teeks perele rohkem kui rahakott peale hakkaks.
Olen tähele pannud, et tervislik odav toit muutub kiiresti üksluiseks – kaua sa neid juurikaid erineval moel teed, maitse on ju sama. Tervislik huvitavam toit on juba kallim – mina nii rikas ei ole, et osta iga nädal päikesekuivatatud tomateid, hummust, pähkleid, kala, erilisema smuuti jaoks erinevat rohelist kraami. Tervislikust valmistehtud magustoidust ei hakka üldse rääkimagi. Kalast on eriti kahju – teeks perele rohkem kui rahakott peale hakkaks.
Kas sinu arvates on tervislik toit ainult juurikad? Kui nii, siis olen sinuga nõus – ainult juurikatest koguaeg kombineerida on raske ja toiduvalik muutub kiiresti üksluiseks. Minu jaoks tähendab tervislik toit siiski laiemat toiduvalikut kui ainult köögiviljad. Liha ja kala saab toitudes kasutada nii, et sa ei pea rahakotti puuga selga võtma.
Täiesti suvaline näide. Näiteks üks mõnus, 5-liitrine pajatäis kalasuppi läheb kokku maksma vähem kui 5 eurot. Ülimaitsev, tervislik ja odav… Väike pere saab sealt söögikorra vähemalt kaheks päevaks.
Supid on üldse igavesti soodne, maitsev ja toitev söök. Just tegin suure poti hapukapsasuppi 600g lihaga (selle sööme võileival kõrvale) – pmt ainult kapsas, kruup ja vesi. 5 euro eest sööme kaks päeva.
Leian ka, et head mitte-taimetoitu saab teha väga vähese lihaga, suppides ja hautistes võib poole kasvõi seente, läätsede või ubadega asendada ja muidugi köögivilju ka rohkem panna.
Hummus? Kikerherned maksavad 70 senti purk, törts õli, küüslauguküüs, sidrunitilk ikka leidub? Ei pea ostma 3-eurost valmishummust.
“Huvitava” smuuti sisse ei pea panema ready-to-eat avokaadod ja goji marju. Külmutatud spinati pakk samuti alla euro, mustsõstrad kas aiast või u 5 smuuti jaoks jaguv pakk 1 euro ringis.
Bataat küll kartulist natuke kallim, soodukaga 1.50-2 eurot, aga sobib kenasti segamiseks kartuli ja muude juurikatega. Porgand vist kõige soodsam juurikas üldse.
Läätsed samuti 1,50-2 eurot pakk, aga muude koostisainetega koos saab sealt 4 sööjale vähemalt 2 suppi.
Tõsi, valikust “soodne”, “tervislik” ja “mugav/kiire” ei õnnestu enamasti üle kahe kätte saada.
Tõsi, valikust “soodne”, “tervislik” ja “mugav/kiire” ei õnnestu enamasti üle kahe kätte saada.
Ahiküte iseenesest ei ole “mugav/kiire”, aga selle kõrvalt söögi valmissaamine on küll: ports soodsaid ja tervislikke toiduaineid ahjupotti ja mugavalt – ja kui tegu pole kuivatatud kaunviljadega, siis ka üsna kiiresti – on toit valmis. Tegelikult minu jaoks ei ole kuigi ebamugav ka eelmisel päeval oad-herned likku panna.
Mina panen nõudepesumasina tööle kella kolmeks öösel, siis on kõige odavam elekter. Söögiarved on meie peres muidugi üle mõistuse. Kõik tervislik ja väherasvane on tegelikult pigem kallis, oma pere tervise arvelt ma ei kavatse kunagi koonerdada (vahel jääb silma paksukeste toidukorvi sisu, ikka sai, või, vorst, poolfabrikaadid jms jama). Meil on oma puurkaev, vesi 0 EUR. Tulede osas ma vist nii kokkuhoidlik ei ole. Mulle meeldib, kui põlevad hubased kohtvalgustid erinevates kohtades. Olen elanud äia-ämma majas, kus oli valikus ainult pimedus või kontorivalgus lagipähe.
Laiemalt mõeldes sorteerin pakendeid, pappi ja taarat lootuses, et ehk RagnSells mu prügikotte kohe üldprügisse ei kalla.
Veidi tobe mõelda paksukeste toidukorvi vaadates kui inimene ei suudagi rahaliselt muud lubada endale.
Veel tobedam on, et see kniksmariihen ei saanud teemast aru, aga jutt hakkas kohe jooksma.
Kustkohast vahepeal vett saad?
/…/kakate renoveerimise ajal?
Me ei lase pumpa nii kaugele, et see talvel otsa saab.
Aga jah, küsimus, et kustkohast saavad elektrilise süvaveepumbaga maainjimesed vett elektrikatkestuse ajal, on asjakohane. Vastan.
* kempsuvett tiigist (kui on jää, kulub veidi aega augu tegemiseks)
* söögivett salvkaevust 190 meetrit eemal või poest
* kui vett kohe üldse ei ole, käime tualetis välises kuivkäimlas. Seda hoiame, sest ka aiapidude ajal on osadel lihtsam minna puhtasse lähedalasuvasse kätepesuvõimalusega kuivkäimlasse, kui eemal olevasse majja WCsse.
Ega vesi ole jah maal tasuta, aga korterielu õuduste kõrval on see nagu lust ja lillepidu.
Ega vesi ole jah maal tasuta, aga korterielu õuduste kõrval on see nagu lust ja lillepidu.
No ma ei tea, eluaeg korterielanik olnud ja pole mingeid õudusi kogenud… Meil on maakodu ka, suvel seal ju tore – aga juba septembrist on õhtuti nii pime, et näiteks koeraga ei kannata peale seitset jalutama minna – eksid ära.
Linnas on korteris mõnus soe, pargid ja mereäär valgustatud, jaluta kasvõi keskööl.
Vahelduseks ka minu kokkuhoiunipid. Tegelikult isegi mitte nipid, vaid elustiil, mis on tingitud minu isiklikest kiiksudest, sest erilist vajadust kokkuhoiuks ei ole.
Väldin toiduraiskamist. Kõik jäägid, mis kohe kasutust ei leia, lähevad sügavkülma. Nt banaanid, mis käest hakkavad ära minema, järele jäänud riisi-, tatra-, makaroniports, lihakild jne. Sellistest jääkidest koosnevad enamus minu kodukontori lõunasöökidest. Nt eilne jäägisöök – pisike ports pastat, siis isetehtud tšatni, külmutatud POMI tomatipastakuubik, külmutatud eelnevalt praetud singijäägid, nätuke kärbatanud sibulapoolik. Sink, sibul, tomatipasta pannilt läbi, fritüüri (selle lisapannile) makaronid, tšatni, pannisegu, peale juustujääk. Üllatavalt maitsev oli. Ei olnud varem seda teinud.
Kui kodujuust hakkab käest ära minema või keefir vanaks jääma, siis on menüüs pannkoogid jms.
Poes võin vabalt ka allahinnatud toitu osta. Eriti hea on Prisma, kus peale kl 20:00 võib saada 60% odavamalt.
Mul on ka pisike aed ja väike kasvuhoone. Võimaluse korral kasvatan ise miskit. Hoidised teen ise, mahlad teen ise.
Nõukaaja lapsena parandan ka sokke, mitte ei viska augu tekkisisel ära. Samuti muid rõivaid. Minu täiskasvanud pojad toovad siiani mulle ka parandada pükse, millede hargivahed on läbi kulunud.
Pooldan taaskasutust ja korduvkasutust.
Ostan ise kasutatud asju ja samuti müün omi asju. Oma sajadega nii, et ennemalt, kui ära viskan või Uuskasutuskeskusesse viin, panen mõneks ajaks müüki. On üllatav, milliseid asju inimesed koguvad vms. Ehk siis on selgunud, et minu mõttes prügikastikaup ehk mille ma ära oleks visanud, on mulle hoopis tulu toonud.
Poes käin oma poekottidega.
Kasutan nn kollase kilekoti teenust, st sorteerin jäätmeid. Aianurgas on kompostikast. Seetõttu üldprügi tekib väga vähe. Prügikotte eraldi ostma ei pea, sest minu üldprügi jaoks kulub pisike õhuke puuviljakott (vahel harva neid tekib mõne ostuga kaasa) nädala-kahe vältel.
Kodumasinad A++ energiaklassist
jne
Ah jaa, järelmaksuga ei osta ma kunagi midagi. Mõtetu on põhihinnale juurde maksta, olgu selleks lepingutasu, intress vms. Ühtegi autot ei ole veel uuena ostnud, vaid alati ca 2-3 aasta vanuse ja alati olen kohe välja ostnud. Oma elus olen ostnud 5 autot. Möönan siiski, et oma elu 1. auto, mille ostsin 23-aastaselt, osas sai natuke skeemitatud, kuna raha tegelikult ei olnud – ostsin avariilise auto ja otsisin soodsa remondikoha. Sellega läks kokkuvõttes hästi – laenasin selle vennale ja juhtus, et autole sõideti niimoodi sisse, et läks mahakandmisele. Kindlustushüvitisena sain rohkem, kui olin ise selle soetamiseks kulutanud. Selle eest + veel osa lisaks, sain uuema ja parema auto.
Meie pere ka hoiab alati silma peal allahinnatud toitude riiulil – kui seal on midagi, millest võiks õhtusöögi valmistada, siis selle ka võtame – saab hästi kokku hoida ja vähendab ka üleüldist toidu raiskamist. Toidupoes käimegi selletõttu pigem sagedamini – kaua sellist kraami enam tarvitada ei saa.
Öeldakse küll, et kui käia poes korra nädalas, et siis saab kokku hoida – meil on küll pigem vastupidi, oleme proovinud. Mõtlen nädala menüü ja teen ostunimekirja, käin ostan selle laari ära kappi, aga nädala sees plaanid muutuvad – läheme nt külla mõnel päeval või jäi eelmisest päevast veel sööki järele ja pole mõtet uut toitu teha, päev kujunes pikemaks ja polnud enam aega pikalt vaaritada jne – nende päevade toit jääb siis kappi ootele ja lõpuks võibki halvaks minna ja viskan ära. Nii et eelistan käia poes pigem iga päev ja osta just täpselt seda mida vaja tänaseks -homseks.
Suur kokkuhoid on see, et peres on üks auto. Elame linnas ja mina loobusin oma autost juba mitu aastat tagasi – liiklen jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga. Ka abikaasa sõidab autoga nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik, kuid tal töö iseloom on liikuv ja alati autota ei saa aga võimalusel sõidab temagi oma elektritõukerattaga või jalgrattaga.
Riietega viimast moodi taga ei aja ja kannan samu riideid ja jalanõusid ikka üsna kaua. Üleriided ja jalanõud ostan endale kvaliteetsed ja on valikuvõimalust – ehk mul on näiteks mitmeid paare erinevaid talvesaapaid jne – ühtede kandmiskoormus on sellega väike ja peavad nii ikka väga kaua vastu – 5-10 aasta vanuseid üleriideid-jalanõusid on mul küll. Tavalised riided ostan pigem kasutatult või siis odavama otsa poodidest ja siis vaatan ka et oleks allahindlus. Kasvavate laste riietega sama – lasteaia ja kooli riided ikka odavatest poodidest allahindlusega või mingi hulk riideid saab ka sõpradelt ja samuti annan ise sõpradele enda laste riided edasi. Üleriided ja jalanõud vaatan ka lastele allahindlusega – ei ole tähtis et oleks viimase hooaja kõige popim mudel seljas – kui vett ja tuult peab siis käib ka täitsa no-name asi soodukaga.
Mina panen nõudepesumasina tööle kella kolmeks öösel, siis on kõige odavam elekter. Söögiarved on meie peres muidugi üle mõistuse. Kõik tervislik ja väherasvane on tegelikult pigem kallis, oma pere tervise arvelt ma ei kavatse kunagi koonerdada (vahel jääb silma paksukeste toidukorvi sisu, ikka sai, või, vorst, poolfabrikaadid jms jama). Meil on oma puurkaev, vesi 0 EUR. Tulede osas ma vist nii kokkuhoidlik ei ole. Mulle meeldib, kui põlevad hubased kohtvalgustid erinevates kohtades. Olen elanud äia-ämma majas, kus oli valikus ainult pimedus või kontorivalgus lagipähe.
Laiemalt mõeldes sorteerin pakendeid, pappi ja taarat lootuses, et ehk RagnSells mu prügikotte kohe üldprügisse ei kalla.
Veidi tobe mõelda paksukeste toidukorvi vaadates kui inimene ei suudagi rahaliselt muud lubada endale.
Loll vabandus – poolfabrikaate osta ei ole odavam kui ise nullist süüa teha.
(vahel jääb silma paksukeste toidukorvi sisu, ikka sai, või, vorst, poolfabrikaadid jms jama)
Kuna mina olen endine paksuke, vaatan nüüd paksukeste ja saledate toidukorvi sisu, kui järjekorras muud teha ei ole. Ja olen vaadanud, et ka saledate ostukorvi sisu pole sugugi kiita. Ei ole see kuidagi tervislikum. Valdavalt ostetaksegi ebatervislikku toitu. Kõige tervislikum toidukorvi sisu on pensionäridel olenemata kehakaalust. Teile vist jäävad silma ainult paksukese viinerid, aga saleada kartulikrõpsud ja maiustused on igati ok.
