Aga kujutage ette, kui pealkiri oleks – millega tegelevad mehed, kes ei käi tööl ega tee ka kodus palgatööd?
Siis ei kujutaks ükski täna koju jääda ihkav kodukana ette sellist olukorda, et tema rügab tööl käia ja mees lihtsalt on kodune pikemat aega. ???? Ma ei too näiteks siin olukorda, kus mees on nii rikas, et passiivne sissetulek kusagilt tiksub…
Ausalt, minul oleks igav elada inimesega, kes pühendub ainult kodule ja seda aastaid. Ma ses osas ei kujuta ette, et ka ise kodus olles ajumaht kasvaks, ikka pigem maailm kitseneb (kui just ei ole tegu rikaste inimestega, kes ei pea nii elades rahanumbreid lugema ja saavad end täiendada-arendada täies mahus).
Millega tegelevad naised, kes ei käi tööl, ega tee ka kodus palgatööd? Mul on plaan jääda koduseks, aga kardan et äkki see kui mingit otsest kohustust õlul pole, mõjub vaimselt halvasti. Lapsi ei pea enam kantseldama. Nende eest hoolitsemine tähendab peamiselt söögi tegemist vaid. Koristaks, teeks süüa, käiks poes, teeks aias töid, teeks sporti. Kas lahjaks ei jää selline elu?
See enamasti ei olegi päris sama. Sest on väga vähe mehi, kes kodus olles teeksid ära kõik selle sama, mida tavaline koduperenaine teeb kodusena. No ma mõtlen ikka nn vanakooli koduperenaist, mitte seda kehvemat tüüpi, kes pihve ja kalapuki soojendab, arvutis istub laste kõrvalt ja pesupesemist automaatmasinaga suureks tööks nimetab ja vaidleb sel teemal ka veel jne. Seega see võrdlus ei sobi.
Ja seda, et kõik, kes on kodused olnud või on, et need inimesed hakkavad üle tähtsustama olemilise asju ja igapäevaseid probleeme, alates seebikateemadest, kuni “isver, kartul kees katki” stiilis, siis vat ei usu, et kõik selliseks muutuvad.