kirjutage kuidas teie päev välja näeb, kas käib üks kõva koristamine hommikust õhtuni, kokkamine..mida?
kuuled ju siin et kodustel kodu läigib ja toidud ise tehtud..huvitab kohe kas koduste hulgas mõnda siiruviirulist laisklooma ka pole?
p.s. olen ise selline laiskloom kodune..
kui mina koduseks jääks, nagu mees soovib, siis mina oleks ka laiskloom.
mulle küll meeldiks olla kodune, palju oma aega, kõike kodus teed endale, oma rõõmuks, aega on ju teha. aga ma ei suuda vabaneda sellest lemmiklooma mõttest. ma pole ju nii usin juba loomu poolest. olen mugav. ei viitsi end koguega rakkes hiuda ja et elamine oleks korras. aga no mis kasu minust siis on? süüa tahan, raha tahan, lõbustusi tahan, aga teha eriti midagi kodus ei viitsi. olen lihtsalt ilus?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]kirjutage kuidas teie päev välja näeb, kas käib üks kõva koristamine hommikust õhtuni, kokkamine..mida?
kuuled ju siin et kodustel kodu läigib ja toidud ise tehtud..huvitab kohe kas koduste hulgas mõnda siiruviirulist laisklooma ka pole?
p.s. olen ise selline laiskloom kodune..[/tsitaat]
jõhker ülestunnistus! Ei karda, et tuleb uus ja parem?
Kas töötavad inimesed töötavad 8 tundi lakkamatult? Mäletan omast töötamise ajast (mis polnudki väga ammu, kestis üsna mitu aastat ja oli päris hästi tasustatud), et reaalset töötegemist oli ehk pool aega. Ülejäänud aja tegin lihtsalt aega parajaks. Kuna ka niiviisi said kõik ülesanded tehtud ja ega neli tundi varem ära minna poleks ka saanud, siis oligi just paras sellise pooliku tempoga asju teha.
Nii et kodus olles teen ka mõnusas tempos asju.
Hommikul tõusen kell 7 koos teistega, sest nende sahmimine lihtsalt ajab üles.
Sööme, vaatan lapse üle, kas riided on puhtad ja ilmale vastavad. Kell 8.40 läheb ülejäänud pere minema.
Koristan köögi ja istun veel veidi kohvitassiga arvuti ees.
Siis panen pesu pesema või kastan lilli või teen praegu midagi õues, täna ntx rohisin natuke lillepeenart.
U 12 ajal hakkan lõunasööki tegema.
Pärast lõunat viin lapsed trenni ja toon pärast koju.
Vahepeal asjatan asju vastavalt vajadusele: tellin mingi meistrimehe, kui vaja. Suhtlen laste õpetajatega. Maksan arveid.
Paar korda nädalas käin turul ja poes. Teen seda tavaliselt laste trenni vahepeal. Sel ajal käin vahel ka kasutatud riiete poode tsekkimas, nt Humana uue kauba nädalatel, või vastupidi, siis kui kõik asjad on 1.50. Ostan sealt lastele dresse ja teksaseid.
Käin ise jooksmas, rattaga sõitmas ja talvel suusatamas.
Nädalas 3-6 tundi teen ka koduvälist tööd, st teen seda kodus, aga selle eest makstakse. Teenin niiviisi natuke üle miinimumpalga.
Õhtul aitan lastel õppida ja arutan mehega tema tööasju.
Tänu sellele, et ma tööl ei käi, olen rõõmus ja rahulik, mul on aega perele ja lastele. Lapsed on toidetud, sõidutatud ja ära kuulatud.
Sellise kodukana-elustiiliga ma vist läheks nädalaga hulluks. Mis siis, et kodu läigib ja pajad pliidil podisevad. See rutiin lihtsalt tapaks.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aa, söögist veel, et õhtuti teen rohkem syya, et mees järgmisel päeval kaasa võtta saaks ja nv teen paar potitäit lihtsaid suppe endale lõunal soojendamiseks.[/tsitaat]
Peab alles tainas olema, et sellist postitust miinustada, igati kiiduväärne ju.
[small]Teresa kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sellise kodukana-elustiiliga ma vist läheks nädalaga hulluks. Mis siis, et kodu läigib ja pajad pliidil podisevad. See rutiin lihtsalt tapaks.[/tsitaat]
Ega kodune ei tähenda koju aheldatud inimest. Lihtsalt töölkäimise asemel saab kõike väga omas tempos teha ja jõuan/saan käia ka väljaspool kodu (trennis, turul, poodides, väiksemad ja suuremad reisid jne) palju rohkem ning ise aega planeerides. Kui ma tööl käisin, siis oli samuti nagu ühel eespool vastajal- pool aega päevast oli sisukat tööaega ja pool aega niisama kohvitamist, uimerdamist, pläkutamist, aga sellegi poolest olin ma 11 kuud 9-17ni kontorisse aheldatud, kui lõunapaus välja arvata. Praegu võtan lapsed ühes ja minek kuhu iganes 🙂 Rutiini küll ei paista kuskilt, see on ju kõik oma teha. Pigem oli rutiin tööl käia.
Ps. Kodu peaaegu läigib, aga läikis ka siis, kui tööl käisin, aga siis oli see muu nö hea aja arvelt.
Mina läheks töörutiiniga lolliks. Ma olen \”poole kohaga kodune\”, st käin ülikoolis (kuigi päevaõppes, siis olen suutnud selle sisuliselt kaugõppeks muuta, enamik eksameid teen lektüüri peale ja iseõppides jne, keskmine hinne 4,11, kannatab küll :)), aga tööl ei käi. Mul on muidugi \”pisikesed\” tervislikud probleemid ka, nii et minu sissetulek on peamiselt töövõimetuspension + nipet-näpet, mis mõnikord teen. Üksvahe oli kudumishullus, siis vuhtisin salle ja kampsuneid teha ja sain kokku umbes 120 eurot kasumit maha müües 😀 See oli siis ca 2 kuu nokitsemise tulemus. Aga elame minu korteris, nii et asi seegi, üüri ei pea maksma kellelegi ega pangalaenu.
Ärkan hommikul selle peale, et mees ärkab. Küsin uniselt, et kas ta sööb müsli või tahab midagi sooja. 1-2 korda nädalas tahab midagi sooja, siis venitan end kell 7 voodist välja ja sööme koos omletti või pannkooki. Kui ta \”sooja ei taha\”, siis magan kella 11ni rahulikult.
Ärkan. Joon kohvi, teen suitsu. Loen uudised üle. Vaatan oma koolitöid, et kus maal keegi on, õpin natuke, kirjutan mõnda esseed vms. Panen pesu pesema. Käin poes ja jalutamas ja raamatukogus. Loen veel netist asju ja uudiseid. Kui kell saab 16, siis on trenniaeg, vuhin tund aega trenni teha. Mitte ainult vormis olemiseks, vaid ka mu väga nõrk tervis nõuab füüsilist koormust, eriti selg ja jalad. Kui kell saab 17, viskan õhtusöögi tulele. 17.30 paiku laekub mees, sööme, poeme kaissu, ühendame teleka arvutiga ja vaatame filmi või midagi. Siis nokitseb igaüks omi asju, 23 paiku magama.
Erinevused: mõnikord ma käin koolis ikka kohal ka, 3-4 loengus nädalas ehk, mõnikord ei lähe üldse. Hakkama saan. Mõnikord ma leian mõne huvitava arvutimängu ja siis võib mees vabalt ise meile süüa teha. Mõnikord ei laeku mees kell 17.30, vaid kell 22.30 ja on rõõmsam kui muidu: töökaaslastega õllekas. 😀
Nädalavahetuseti käime loomaaias, pargis jalutamas, Hirvepargis kõhutamas õllepurgiga, teatris, kinos, restoranis.
*mõtleb*
Ma ei suudaks oma mehe moodi elada, et iga päev sama aeg üles, sama aeg tööle, rabele kaheksa tundi ja siis koju. Ma saan VALIDA mida ma teen. Tahan, tantsin mööda tuba ringi, tahan, lähen üksi kinno, tahan, pesen pesu, tahan, loen rõdul raamatut, tahan, teen 12 tundi reast kooliasju.
[small]Teresa kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sellise kodukana-elustiiliga ma vist läheks nädalaga hulluks. Mis siis, et kodu läigib ja pajad pliidil podisevad. See rutiin lihtsalt tapaks.[/tsitaat]
Mõtleisn sama neid postitusi lugedes, et issand kui hea, et ma kodune pole!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
kui tohib tagasihoidlikult küsida et mis kilimandzarosid te aga vallutate iga päev et rutiini pole.
kui tööl olin oli sama rutiin, tööle, poodi ja koju koristama.
olete vabakutselised näitlejad, kirjanikud või reporterid kanal2 järsku ??
[/tsitaat]
Ma tahaksin sama teada 😀
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
kui tohib tagasihoidlikult küsida et mis kilimandzarosid te aga vallutate iga päev et rutiini pole.
kui tööl olin oli sama rutiin, tööle, poodi ja koju koristama.
olete vabakutselised näitlejad, kirjanikud või reporterid kanal2 järsku ??
[/tsitaat]
Igapäevaselt erinevate inimestega suhtlemine, enda kasulikuks rakendamine ja panus ühiskonda, kolleegidega-sõpradega-tuttavatega ühised ettevõtmised, reisid jne. Minul ei jäänud ühegi loduse proua kommist silma, et nad kellegagi peale oma pere suhtleks-läbi käiks. Üks söök-koristamine ja sama jama päevast päeva. Kell 7 ärgata, et mehele omletti teha??? Oukeeiii….
Mida iganes. Mõttetu vaidlus.
Ma ei saa aru, millest te, kodused, elate? Ütlete, et ei taha rabada nagu oma mees kellast-kellani, selle asemel elate mehe kulul?
Loomulikult ei käi see nende kohta, kes üüri-või dividenditulust ära elavad.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma ei saa aru, millest te, kodused, elate? Ütlete, et ei taha rabada nagu oma mees kellast-kellani, selle asemel elate mehe kulul?
Loomulikult ei käi see nende kohta, kes üüri-või dividenditulust ära elavad.[/tsitaat]
Viis aastat elas mees minu kulul, kui sa selle väljendi juba teemasse tõid. Mulle selline elukorraldus sobis, majanduslikult saime ka hakkama. Nüüd olen lastega kodus ja mees tööl. Jube küll, et nüüd elan ma mehe kulul ja meile ka sedapidi sobib. Me ei näe ühtegi põhjust, miks mul oleks VAJA tööl käia, kui ma seda just ise ei tahaks.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Igapäevaselt erinevate inimestega suhtlemine, enda kasulikuks rakendamine ja panus ühiskonda, kolleegidega-sõpradega-tuttavatega ühised ettevõtmised, reisid jne. Minul ei jäänud ühegi loduse proua kommist silma, et nad kellegagi peale oma pere suhtleks-läbi käiks. Üks söök-koristamine ja sama jama päevast päeva. Kell 7 ärgata, et mehele omletti teha??? Oukeeiii….
Mida iganes. Mõttetu vaidlus.[/tsitaat]
Kui kolleegid välja jätta, siis miks kodusel inimesel on vähem võimalusi suhelda, reisida, ennast kasulikult rakendada, sõpradega ühiseid ettevõtmisi korraldada jne kui töölkäijatel? Mina arvan, et pigem just vastupidi.
Ps. Ma ärkan kell 10-11 paiku, mitte kunagi kell 07, kui ma just ise ei taha.
[tsitaat]Nädalas 3-6 tundi teen ka koduvälist tööd, st teen seda kodus, aga selle eest makstakse. Teenin niiviisi natuke üle miinimumpalga.
Õhtul aitan lastel õppida ja arutan mehega tema tööasju.
Tänu sellele, et ma tööl ei käi, olen rõõmus ja rahulik, mul on aega perele ja lastele. Lapsed on toidetud, sõidutatud ja ära kuulatud. [/tsitaat]
Tahaks ka kolme tunniga miinimumpalka teenida. Jagad äkki, millega tegeled?
Kodune naine jääb lolliks, pole kellegagi suhelda, istub vaid arvutis ja nuhib nn. mehe järgi. Vat!
Mina ei tahaks kunagi päris kodune olla seetõttu, et mu eriala meeldib mulle vägavägaväga.
Ämmaemand siis.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
noh, sa teenid võõraid inimesi, kodused hoolitsevad oma pere eest. ookeeii jah.[/tsitaat]
Palka sulle ka makstakse selle eest või?
Noo.. Enamasti olen ikka väga virk ja tubli, panevad imeks mu sõbrannad ja vahest ka mees. Aga nüüdseks on tulnud peale väsimus…olen sest kodusest elust tüdinud. Mind ei rõõmusta enam see ka, kui põnevatele ideedele ma tulen, et on päevad ikka sisukateks muuta ja kuidagi kasulik ka olla. No ei taha enam midagi teha.. pesurestil on päevi kuivad pesud, pesukorvis üleeelmised puhtad pesud, kraanikausist on äravool umbes, nõusid ei saa ka pesta, ei viitsi õues hekki pügada ega pintslitki kätte võtta, et aidata mehel mängumaja lõpuni teha.
Lihtsalt nii tahaks leida tööd ja välja rutiinsest argipäevast. (Otsin tööd, mis poleks samuti liiga rutiinne, seepärast on sellele ka aega kulunud).
Ma olin 20, kui ülikooli kõrvalt tööle läksin. Tänaseks on mul tööstaazi 23 aastat. Ma ei tea, mis tunne on olla kodune (sest kui mu lapsed sündisid, siis emapalka ei olnud ja juba beebieas tuli meile koju hoidja). Küll aga tean mis tunne on see, et mitte kunagi keegi ei saa mind välja tõsta minu kodust (sest ma ei ole abielus ja varada kuuluvad mulle (nii de jure kui ka de facto)), keegi ei saa ütelda, et on mulle midagi andnud, keegi ei saa mulle kinga anda, sest mul on oma firma, keegi ei kahtle selles, et ma saan ülal peetud mehe ja seitse last.
Olen mõelnud, et tegeleikult võiksin täna lubada endale ka paar aastat kodus olemist, aga naljakal kombel lükkan seda aina edasi. Sest tööl on omamoodi lahe seltskond, kellega läbikäimine on midagi hoopis teistsugust, kui pere ja sõpradega.
Imetlen naisi, kes suudavad kodus olla. Toolkaimine on mulle alati tundunud kergem tee ja lihtsam valik. Seda muidugi juhul kui on ise valitud ja armastatud amet, mitte pealesurutud rahateenimise v6imalus.
Kui eelmine kord lapse k6rvalt toole laksin siis oli esimene reaktsioon et milline sanatoorium jarsku peale hakkas! Kontor versus kodu on kaks maailma ja kontor on minu hinnangul ikka absoluutne puhkus v6rreldes koduste askeldustega. Kontoris v6tad hommikul vaikselt kohvi, ajad kolleegidega taiskasvanute juttu, hakkad toole omas tempos ja nagu tuju on. K6ik sujub.
Kodus on tegevused mida ma ei suutnud nautima hakatagi. Ka ootused kodusele emale on teised – kuigi rasket, vahel fyysilist, vahel tylpimuseni rutiinset tood teevad need naised ikka k6vasti. Siin foorumus naen vaga palju seda, et kysitakse Mida Sa Seal Kodus Istud. No ei istu need naised ju. Mul kodus olles isiklikult ei jaanud aega enese peale yldse m6elda. Nii kui toole laksin oli nii j6uvarude kui ajavarude m6ttes piisavalt lahe selleks et jalle manikyyri teha ja ennast jalle ilusaks sattida. No ma ei tea, olen mingi imelik vist.
Keegi mainis 6igesti, et umbes 50% ajast on produktiivne, muu aeg too juures kulub niisama nautimisele.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Olen mõelnud, et tegeleikult võiksin täna lubada endale ka paar aastat kodus olemist, aga naljakal kombel lükkan seda aina edasi. Sest tööl on omamoodi lahe seltskond, kellega läbikäimine on midagi hoopis teistsugust, kui pere ja sõpradega.
[/tsitaat]
Jah, ka mina olen selle peale m6elnud aga ma kardan et kaotaksin koju jaades liiga palju. Kust need edu-elamused siis tulema peaksid…??? Kui omad firmat, siis soovitan arendada keegi oma paremaks kaeks nii et v6id rahus vaid 3 paeva tool kaia ja ka pikki puhkuseid v6tta. Kui oled tyyp kes yldse suudab delegeerida muidugi.
Ma olin lapsega kodune 2 aastat ja ma lihtsalt laisklesin,lükkasin koguaeg toimetused homse varna.
Pidin poole kohaga tööle minema(liinitööline)
Ka siis ei viitsinud midagi teha.
Arvan,et see oli stressist,sest see töö ei istunud mulle.
Nüüdseks käin täiskohaga uues koha tööl(töö meeldib) ja jaksan kõike teha.
Õnnelik naine jaksab käia tööl,koristada ja õppida,kui elu korras.
Päikest!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Viis aastat elas mees minu kulul, kui sa selle väljendi juba teemasse tõid. Mulle selline elukorraldus sobis, majanduslikult saime ka hakkama. Nüüd olen lastega kodus ja mees tööl. Jube küll, et nüüd elan ma mehe kulul ja meile ka sedapidi sobib. Me ei näe ühtegi põhjust, miks mul oleks VAJA tööl käia, kui ma seda just ise ei tahaks. [/tsitaat]
Millest sa oma isiklikud materiaalsed vajadused katad? Näiteks riided, kosmeetika, trenn, sõpradega väljas käimine? Mees annab raha või sul mingit isiklikke huve polegi?
Kodune elu põhimõtteliselt meeldis mulle väga. Nautisin vabadust, olin ise oma aja peremees, ei pidanud tülikat ülemust taluma ega kellegi käskudele alluma, polnud probleeme enda vabaks tegemisega, kui vaja argipäeval kuskil ametiasutuses või arsti juures käia, ka spontaansed kohvijoomised sõbrannadega olid võimalikud, trennis sai käia vabalt valitud ajal jne jne
Miinused — ebastabiilne sissetulek vabakutselisena ja sellest tingitud vähene turvatunne. Oht on ka liialt libiseda manana- mentaliteeti (kuhugi pole kiiret, tegeledki ainult meedlivate asjdega ja lükkad tüütumad edasi). Sellest mõttes on ka kodusel inimesel mõtet oma päev kindlalt struktureerida ja omale selgeid eesmärke võtta.
Kui mehe palgast elada, siis on ilmselt ka alati olemas oht seoses majandusliku turvalisusega — kui mehe sissetulek (või mees ise) mingil põhjusel ära langeb, mis siis?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Millest sa oma isiklikud materiaalsed vajadused katad? Näiteks riided, kosmeetika, trenn, sõpradega väljas käimine? Mees annab raha või sul mingit isiklikke huve polegi?[/tsitaat]
Meil on suhte algusest peale olnud ühine rahakott, isegi ühine konto on. Mingi aeg panustasime sinna mõlemad, mingi aeg mina üksinda ja praegu on periood, kus vaid mees. Sellega siis mõlemad kogu aeg arveldamegi. Meil on suhteliselt võrdsed ja mõistlikud väljaminekud, mitte nii, et üks kulutab hobile suure summa ja teine elagu oma sissetuleku piires. Mul on ka väike isiklik sissetulek oma ettevõttest, aga see on tõesti väike ca 100¤ kuus. Plaan on seda sissetulekut suurendada, aga pigem huvist ja tahtmisest, mitte tungivast vajadusest rohkem raha teenida. Oleme arutanud, et kas mees sooviks, et ma käiks tööl, siis ei, pigem arendagu ma oma ettevõttet, kui mul just igav on, kasvatagu lapsi jne.
Ok, kirjutan!
Ärkan kell 6:30. Joon kohvi. Teen vöileivad koolilastele (seitsmene ja üheksane). Kell 7 äratan koolilapsed. Kell 7:30 saadan nad välja. Siis ärkab lasteaialaps. Kell 8 läheme välja. Kell 8:15 olen kas jooksmas metsas vöi spordistuudios. Kell 9:30 dussi all käidud ja olemine värske teiseks kohviks. Loen ajalehte. Siis koristan. Teen pesu. Löunasöögi. Kell 13 tulevad koolilapsed. Sööme. Teeme kodutööd. Käime raamatukogus, viin lapse muusikakooli, toon tagasi. Pisike käib tantsimas. Teen öhtusöögi. Viin lapsed magama. Abikaasa on tihti välismaal ja öhtuti kaua tööl. Paar päeva kuus käin ka tööl muuseas…
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
