Esileht Hobinurk Koduseid kassipoegi enam polegii?

Näitan 9 postitust - vahemik 31 kuni 39 (kokku 39 )

Teema: Koduseid kassipoegi enam polegii?

Postitas:
Kägu

Aga miks peab kodukasse paljundama? Ütle üks hea põhjus, et miks on maailmas vaja neid kasse? Et inimeste ego upitada? Sest midagi muud see lemmiklooma pidamine ju pole.

Aga miks peab tõukasse paljundama? Ütle üks hea põhjus, et miks on maailmas vaja neid kasse? Et inimeste ego upitada? Sest midagi muud see tõulooma pidamine ju pole.

Ma polegi vastupidist väitnud, lemmiklooma pidamine ongi üks egoismi väljund.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oota kevadet! Küll kevadel tuleb.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hâsti kurb on, et varjupaikade aktivistid on tohutult sallimatud kõigi nende suhtes, kelle nägemus ei ühti nende omaga. Seda on lugeda olnud FB vastavates foorumites, kus lausa sõimatakse rämedalt neid, kes ei taha varjupaigakasse või, oh häda, on hakkama saanud veel suurema surmapatuga – nende kassil/koeral on pesakond. On jäänudki mulje, et tavaline tõutu kass v koer peaks välja surema, sest aktivistide meelest nemad ei tohiks üldse poegi saada ja ka varjupaikades steriliseeritakse/kastreeritakse (ning see on ka tingimus sealt looma saamiseks). Ka siin teemas märkan neid miinused ja ründavat suhtumist ja miks? – ainult selle pärast, et ei taha varjupaigast kassi võtta … Eriti see isik siin, kellelt hakkas siin kohe tulema sõnu a la “sinusugune”, “vastikult vastutustundetu oled”, “kassil on parem, kui ei peaks sinuga kohtuma” jne. See on ehe näide aktivistide käitumisest. Kust sa, inimene, võtad jultumuse nii kirjutada üldse?!

PS. Okidoki ei ole minu jaoks usaldusväärne ostukoht.

On inimesel alles mure. Välja surema… Palun tutvu statistikaga kui palju loomi igal aastal lihtsalt hukatakse, kuna kodusid ei leitagi ja vii end reaalsusega kurssi.

Sellisest ohust, et tõutud koerad-kassid välja surevad oleme valgusaastate kaugusel. Nagu ka sellest, et kõigil loomadel korralikud ja hoolivad kodud oleks. Naljanumber.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hâsti kurb on, et varjupaikade aktivistid on tohutult sallimatud kõigi nende suhtes, kelle nägemus ei ühti nende omaga. Seda on lugeda olnud FB vastavates foorumites, kus lausa sõimatakse rämedalt neid, kes ei taha varjupaigakasse või, oh häda, on hakkama saanud veel suurema surmapatuga – nende kassil/koeral on pesakond. On jäänudki mulje, et tavaline tõutu kass v koer peaks välja surema, sest aktivistide meelest nemad ei tohiks üldse poegi saada ja ka varjupaikades steriliseeritakse/kastreeritakse (ning see on ka tingimus sealt looma saamiseks). Ka siin teemas märkan neid miinused ja ründavat suhtumist ja miks? – ainult selle pärast, et ei taha varjupaigast kassi võtta … Eriti see isik siin, kellelt hakkas siin kohe tulema sõnu a la “sinusugune”, “vastikult vastutustundetu oled”, “kassil on parem, kui ei peaks sinuga kohtuma” jne. See on ehe näide aktivistide käitumisest. Kust sa, inimene, võtad jultumuse nii kirjutada üldse?!

PS. Okidoki ei ole minu jaoks usaldusväärne ostukoht.

On inimesel alles mure. Välja surema… Palun tutvu statistikaga kui palju loomi igal aastal lihtsalt hukatakse, kuna kodusid ei leitagi ja vii end reaalsusega kurssi.

Sellisest ohust, et tõutud koerad-kassid välja surevad oleme valgusaastate kaugusel. Nagu ka sellest, et kõigil loomadel korralikud ja hoolivad kodud oleks. Naljanumber.

Või kui meil peaksid mingi ime läbi segaverelised loomad otsa saama, siis kinnitan sulle, et üks reis mõnele arengumaale ja saad kasvõi 20 tk sealt kaasa võtta ja uuele “korralikule kodus kasvatatud” populatsioonile aluse panna.

Ma lähen nii närvi juba vaid hetke oma elust taas sellist isekat mõttekäiku lugedes. Ma tõesti ei tea, kuidas loomakaitsjad suudavad sellega päevast päeva tegeleda.

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sellised kassipojad kes on hoiukodudes sündinud, lähevad nagu soojad saiad. Muudkui kuuled kui tore on võtta kass varjukast ja nagu muresid polekski. Väga paljud pered ei taha vaimselt ja füüsiliselt katkist looma. Ja sellised ikka on. Kui kass on juba jupp aega kodutu olnud, teevad parasiidid, nälg, kõige söömine mis nina alla satub ja halvad kokkupuuted inimestega, kassi tervisega oma töö. Lisaks närvisüsteem. Jah mul on võimalus teha head ja pakkuda nn kordatehtud loomale kodu, aga ma ei soovi seda teha oma peres kus on väikesed lapsed. Ei poolda tõesti kodupaljundust, aga inimesena kellel on olnud 2 kokkupuudet varjukatest võetud loomadega, oskan väga hinnata vaimselt ja kehalt tervet looma.

Sorry, aga sa oled veidi soe peast ja varjupaikadest sulle ilmselt sellise suhtumisega kassi ei antagi, selles on probleem. Mul on 19 kassi olnud varjupaikadest (treenin metsikuid kodukõlblikeks) ja meelega olen palunud endale need kõige ebapopulaarsemad ja metsikumad. Kõigist on paari kuuga saanud kui mitte sülekassi (seda ei pruugi kodus sündinud kassipojast ka saada), siis vähemalt jalgade vastas nühkivad kassid küll. Lepivad teiste kasside, koerte ja väikeste lastega. Haigustega pole ühelgi probleeme olnud, aga olen nende eest muidugi vastavalt hoolitsenud – parasiiditõrjet andnud, kvaliteettoiduga söötnud, kõrvad ja silmad puhtad hoidnud jne. Kodus sündinud kassipoja iseloom sõltub ta sugupuust. Võib saada 10x hullema kui varjupaigas ja kui juba geneetiliselt on hirm sees, siis seda nii lihtsalt välja ei treeni.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eelviimasele: need sooja maa kassid on nii armsalt sõbralikud. Peesitavad suurte kaktuste ja palmide varjus.

Minul on näide kodukassi ja keldrikassi järeltulijatest. Neist esimene on mu emal (kaunis pikakarvaline must-valge & tumekollaste silmadega). Minul tavatriibik roheliste silmadega.

Ema kass on ikka jubeda iseloomuga. Hammustab ja ründab. Käed ja sääred tal tihti verised :S

Ema ise väga hoiab teda, seega iseloom on ikka sünniga/geenidega kaasa saadud.

On tubane kass ja kui miski teda häirib, teeb oma häda suvaliselt vetsumaja/kasti kõrvale. Kuigi see on alati hoolitsetud ja puhas. Väljendab oma emotsioone lihtsalt selliselt.

Minu kass oli alguses inimeste suhtes ülimalt pelglik. Tänaseks on pigem hea inimeste tundja 😉 Mõne puhul ei tee teist nägugi, s.t. ei tunne end häirituna külalise tulekul. Mõne teise puhul kaob aga diiavani taha ja enne sealt ei välju, kui “kuri” inimeseloom on läinud 😀

Pole kunagi mind ega ka kedagi teist hammustanud ega rünnanud. Pigem on just äärmiselt empaatiline. Kui on nt. meeleolu kurb, tunnetab selle ära ja ronib sülle (rinnakule) nurruma, justkui lausudes, et “pole hullu, küll saab korda” 🙂

On tõeliselt armas ja kallis seltsiline juba 13 aastat.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

MTÜdes (ja ehk ka varjupaikades, aga pole sealse eluga niivõrd kursis) lähevadki tihti tiined kassid hoiukodudesse, et nad saaksid rahulikus elukeskkonnas oma poegade eest hoolitseda. Kassipojad on väga vastuvõtlikud igasugu haigustele, mistõttu tiined kassid tihtipeale hoiukodudesse ka jõuavad. Seega soovitan suhelda mõne MTÜ-ga ja küsida kas neil on hoiukodus kassipoegasid. Võid kindel olla, et nende kassipoegade eest on palju hoolt nähtud – hoiukodudel on tihtipeale olnud palju kogemust kõikvõimalike erinevate kiisudega ning haigustega. Lisaks on kassipojad vaktsineeritud, kiibistatud ja saanud parasiiditõrjed, mis aga ei pruugi tehtud olla tavainimese kassipoegadel. Ja see kõik on väga oluline, mida arvestada, et saaksite endale terve looma.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina võtsin enda kassi Pesaleidja kaudu, ehk kass sündis nn. hooldusperes ja oli seal koos oma emaga ja õdede/vendadega algusest koos. Need ei ole kindlasti katkised kassid kuna elanud oma teadliku elu ju tegelikult *kodus*.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina pole mingi aktivist, aga mul on kogemus 2 koera ja 2 kassiga.

1 koer oli kennelist, kallis ja auhinnatud vanematega. Juba kutsikana oli ta nii kuri, et hakkas kõigile jala külge. Meeletu koolituse tulemusena suutsime tedakontrollida, aga “heaks” koeraks ei saanud ta kunagi.

Kassidega oli nii, et võtsime koduta kassi, kes oleks pidanud olema steriliseeritud, aga segastel asjaoludel tuli välja, et ei olnud seda mitte. Peale poolt aastat meie juures elamist jäi tiineks ja sündis pesakond, kust ühe kassipoja jätsime endale. Emakass, see kodutu, on maailma mõnusaim loom, ainult süles elakski, tuleb alati vastu, kui koju tuled ja käib vaatamas, mida teed. Aga tema poeg (tütar), kes nüüd on aastane, on igavene tõhk. 90% ajast magab kuskil kapi otsas (näha pole teda kunagi) ja vahepeal käib kohutava kräunumisega süüa nõudmas. Paitada väga ei luba ja lapsi ei lase lähedalegi, õnneks ei ründa.

+2
0
Please wait...

Näitan 9 postitust - vahemik 31 kuni 39 (kokku 39 )


Esileht Hobinurk Koduseid kassipoegi enam polegii?