Esileht Pereelu ja suhted Kodust ära kolimine

Näitan 24 postitust - vahemik 31 kuni 54 (kokku 54 )

Teema: Kodust ära kolimine

Postitas:

???? Mina olen 50+ ja veel ei suuda mõtelda nii, et nüüd on kõik lõplik

Usun küll, et 60-aastaselt kolin veel. Ohhoo, ma ei tahaks isegi ette kujutada, et 60 kuni surmani elangi samas kodus! Ei ei ja veel kord ei!

Olen nõus paikseks jääma 75.aastaselt.

Selline juurteta inimeste mõtteviis on minu jaoks kõige kohutavam asi üldse.

Ühes teemas öeldi, et sellised inimesed on nagu nomaadid:kuhu kompsu maha paneb, seal ongi kodu. Mõned ongi sellised, millessegi ei kiindu ja kõik uus on alati huvitavam ja parem.

Ja siis?
Sinu järgi võttes on siis need mehed õiged mehed, kes naise kodunt välja ajavad, kui uus elu peale tuleb. Neil on juured! Nad oskavad kiinduda!

+5
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 27.11 17:50; 27.11 18:28; 27.11 19:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

???? Mina olen 50+ ja veel ei suuda mõtelda nii, et nüüd on kõik lõplik

Usun küll, et 60-aastaselt kolin veel. Ohhoo, ma ei tahaks isegi ette kujutada, et 60 kuni surmani elangi samas kodus! Ei ei ja veel kord ei!

Olen nõus paikseks jääma 75.aastaselt.

Selline juurteta inimeste mõtteviis on minu jaoks kõige kohutavam asi üldse.

Ühes teemas öeldi, et sellised inimesed on nagu nomaadid:kuhu kompsu maha paneb, seal ongi kodu. Mõned ongi sellised, millessegi ei kiindu ja kõik uus on alati huvitavam ja parem.

Kui inimene elab samas kohas 8 aastat, siis ta just liiga sageli kolijate hulka ei kvalifitsseru minu arvates. Kui iga 8 aasta järel kolida, siis jõuab kodu vahetada 6-7 korda. Pole liiga palju.
Isegi kui iga 5 aasta järel vahetada, jõuab vahetada mingi 10 korda ehk.

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Saan teemaalgatajast väga hästi aru. Korra olen nõndamoodi ära kolinud ja kui seal majas olen hiljem käinud, siis jah, ikka torkab, kuigi elasin ja panustasin seal ainult paar aastat. Eks ongi raske üle saada. Kui praeguse majaga peaks sama juhtuma, siis vist ei suudaks kunagi enam seda kohta vaadatagi. Eriti just aiaga on palju vaeva nähtud ja palju rõõmu tuntud iga taime valimisest-istutamisest-kasvatamisest.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Me oleme mehega kolinud pea iga 2 aasta tagant ühest kohast teise. PEa ia kord oleme ostnud uue maja, mille siis jälle maha müünud. Vahet pole ju, kas on korter või maja…

Aga. ûks on jah asjade väärtus, mille väärtust sa saad ju tõestada. Eriti, kui lähete sõbralikult lahku ja kummagi eesmärk pole teisel nahka üle kõrvade tõmmata. Mees ju teab samuti, kuidas sa oled majja panustanud ja seda korras hoidnud ja peaks siis selle vastavalt kompenseerima. Samuti pangaarve alusel saad tõestada suueremaid oste.

Aga see teine psühholoogiline aspekt. See on tegelikutl võimas tunne, kui saad materjaalsetest asjadest lahti öelda. Uus lehekülg, uus algus. See ei tule mudiugi niisama lihtsalt, aga kui oled lõpuks seda teinud, siis saad oma hinge kuskile järgmisele vabanemise tasemele. Nagu liivamandalate tegemine – paned oma hinge sinna ilusse ja detailsusesse ja kui valmis on, siis puhub tuul selle laiali. Võimas!

Minu jaoks oleks selline pidetus täiesti talumatu, unustaks lausa ära, kus ma siis hetkel elan.

Ei jõuaks nii ruttu võib-olla lampegi lakke ära valida:) Flegmadel liigub aeg teistmoodi.

Saan väga hästi aru sellest, et väga paljudel inimestel on kodu üks ja ainus koht ja maja. Nostalgja ja sugulaste hinged seintes ja nii edasi.. Mitte ainult flegmadel. Tegelikult ma pole ausalt öeldes veel kohanud inimest kes oleks nii kohatu kui ma ise :). Ehk mõni kodutu, mustlased… aga neil ka ikka veidi teine teema sellega ja piirkonna mõttes ikka suht paiksed (me oleme ka distantsi mõttes palju kolinud).
Aga minul pole see “kus olemine” eriti oluline. Olulisem on – kellega! Abikaasa, lapsed ja koer on alati kaasa kolinud õnneks. Kui neid ei oleks, siis ma ei teagi, kas elaksin just sellist elu nagu praegu kujunenud. Seega eks ma lahmin veidi, sest teemaalgataja jätab ju ka mehe maha, mitte ainult maja ja ei tea täpselt, milliste tunnetega ta mehest lahkub.

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.11 16:47; 27.11 22:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Saan väga hästi aru sellest, et väga paljudel inimestel on kodu üks ja ainus koht ja maja. Nostalgja ja sugulaste hinged seintes ja nii edasi.. Mitte ainult flegmadel. Tegelikult ma pole ausalt öeldes veel kohanud inimest kes oleks nii kohatu kui ma ise :). Ehk mõni kodutu, mustlased… aga neil ka ikka veidi teine teema sellega ja piirkonna mõttes ikka suht paiksed (me oleme ka distantsi mõttes palju kolinud).
Aga minul pole see “kus olemine” eriti oluline. Olulisem on – kellega! Abikaasa, lapsed ja koer on alati kaasa kolinud õnneks. Kui neid ei oleks, siis ma ei teagi, kas elaksin just sellist elu nagu praegu kujunenud. Seega eks ma lahmin veidi, sest teemaalgataja jätab ju ka mehe maha, mitte ainult maja ja ei tea täpselt, milliste tunnetega ta mehest lahkub.

Nostalgja… Kas sina oled see, kes teises teemas kirjutas dissiplineerib?

+3
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.11 17:15; 27.11 22:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma olen suht flegma, aga minul on kohakiindumus palju enam seotud lapsepõlvekohtade kui mehe koduga. Ei ole ju mehe kodus lapsepõlvemälestusi, sugulaste hingi jms.

Olen 5a elanud, panustanud/kujundanud nii sees kui väljas, aga suurt kohakiindumust ei tunneta. Minul oleks kolida kerge, mehel raske. Kiindumus tekib ilmselt meie lastel, kui kasvavad siin üles ja mälestused saavad olema seotud selle kohaga.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mu isal ja ta naisel ka laialiminek käsil (nad 50ndates) ja naine pole kogu selle aja jooksul töödanud.Samuti ei ole nad abielus ega ka ühiseid lapsi. Ometigi advokaat ütles,et kuna nad on ühe katuse all elanud ja naine on oma panuse majapidamisse andnud, siis on ka temal õigused.
Võta siis näpust eksole.

+2
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.11 13:03; 28.11 12:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui olete olnud suhtes (selleks ei pea olema abielus) teatud arv aastaid,siis on juriidiliselt õigus ka sinul sellele majale

Selline asi ei ole juriidiliselt võimalik, ära levita valeinfot.

Siiski-siiski. Juriidiliselt mingit õigust majale ei ole, aga on selline teema nagu seltsing. Ehk siis näide- mindi elama naise vanaisa majja. Mees ja naine abielus ei olnud. Mees oma teenitud palga eest panustas maja remonti jms. Mindi lahku, mees pidi sellest majast ära kolima. Siin saaks seda käsitleda kui seltsingu lõppemist ja 3 aasta jooksul peale seltsingu lõppemist on naisel kohustus mehele tema panus vähemalt osaliselt välja maksta.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mu isal ja ta naisel ka laialiminek käsil (nad 50ndates) ja naine pole kogu selle aja jooksul töödanud.Samuti ei ole nad abielus ega ka ühiseid lapsi. Ometigi advokaat ütles,et kuna nad on ühe katuse all elanud ja naine on oma panuse majapidamisse andnud, siis on ka temal õigused.

Võta siis näpust eksole.

Kas siis on üürnikul ka õigused, kui ta pikalt üürikorteris elab? Eks temagi on ju majapidamisse “oma panuse” andnud. Et ühelt maalt paneb käed puusa ja nõuab poolt korteri hinnast, nii või?

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Midagi nõuda seltsingu puhul on õigust küll, selles on advokaadil õigus
aga
selleks peab tõestama, et sinna on midagi panustatud.
Ja mitte n ö igapäevased asjad(pisuke sanitaarremont st millegi üle värvimine, põrandakatte vahetus jne) vaid midagi olulist ja kapitaalset.
Remonti jne teeb ka üürnik, see on loomulik ja seda (kui just pole eelnevat kokkulepet ette näidata) eluaseme omanik ei pea kompenseerima

st see, et elas, koristas, ostis ka süüa jne ei loe,
küll aga kui n tema raha eest(saab seda ka tõestada) tehti olulisi parendus- ja remonttöid saab selle maksumuse välja mõista st kui paigutas sinna oma säästud jne

Kõik aastad töötuna koos ühe teemaalgataja isaga elanud naine ilmselt ei tõesta, et tema finantseeris selle maja maakütte ehitamise, majale II korruse ehitamise vms?

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga minul pole see “kus olemine” eriti oluline. Olulisem on – kellega! Abikaasa, lapsed ja koer on alati kaasa kolinud õnneks.

Aga MIKS sa koguaeg kolida tahad? Sul on mingi pühendumise/paikajäämise foobia mingil põhjusel, kas sa ei tahaks sellega tegeleda? Lastel võiks ju olla stabiilsus ja kodu vähemalt kasvamise-kujunemise ajal.
Jah, need “varjant” ja “materjaalne” – need olid nüüd lihtsalt lõbu pärast või kirjutadki nii?

+8
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.11 16:45; 04.12 09:09;
To report this post you need to login first.
Postitas:

ma täiesti teadlikult ei ole panustanud 100% oma hingest sellesse majja, kuigi oleme siin koos 11 aastat elanud ja kolme last kasvatanud.

Tõtt-öelda, kui mees pole tahtnud minuga abielluda, siis ma võtangi seda asja praegu nii, et ma olen tema majas vaid külaline. Ja külalisel ei ole nii palju kohustusi, kui pererahval.

Kuidas on võimalik elada majas 11 aastat, kasvatada seal kolme last ja tunda selles majas ikkagi ennast külalisena? Mul ei tuleks see vist küll välja.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Midagi nõuda seltsingu puhul on õigust küll, selles on advokaadil õigus

aga

selleks peab tõestama, et sinna on midagi panustatud.

Ja mitte n ö igapäevased asjad(pisuke sanitaarremont st millegi üle värvimine, põrandakatte vahetus jne) vaid midagi olulist ja kapitaalset.

Remonti jne teeb ka üürnik, see on loomulik ja seda (kui just pole eelnevat kokkulepet ette näidata) eluaseme omanik ei pea kompenseerima

st see, et elas, koristas, ostis ka süüa jne ei loe,

küll aga kui n tema raha eest(saab seda ka tõestada) tehti olulisi parendus- ja remonttöid saab selle maksumuse välja mõista st kui paigutas sinna oma säästud jne

Kõik aastad töötuna koos ühe teemaalgataja isaga elanud naine ilmselt ei tõesta, et tema finantseeris selle maja maakütte ehitamise, majale II korruse ehitamise vms?

Just. Kinnisvara väärtuse olulisse tõstmisse panustatud raha saab küll tagasi nõuda, aga lihtsalt niisama igapäevase kooselu jooksul veedetud aastate eest mingit õigust küll majale ei teki.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.11 16:02; 28.11 17:22;
To report this post you need to login first.
Postitas:

ma täiesti teadlikult ei ole panustanud 100% oma hingest sellesse majja, kuigi oleme siin koos 11 aastat elanud ja kolme last kasvatanud.

Tõtt-öelda, kui mees pole tahtnud minuga abielluda, siis ma võtangi seda asja praegu nii, et ma olen tema majas vaid külaline. Ja külalisel ei ole nii palju kohustusi, kui pererahval.

Kuidas on võimalik elada majas 11 aastat, kasvatada seal kolme last ja tunda selles majas ikkagi ennast külalisena? Mul ei tuleks see vist küll välja.

Mu tundmatu sõber, sa ajad praegu lihtsalt kaks kägu omavahel segamini.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.11 19:27; 28.11 19:34;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olin selles olukorras. Kolimise käigus votsin kaasa enda ostetud asjad. Ostsin uue kodu ja aja jooksul olen koik kaasavõetud asjad siiski uutega asendanud. Mingi energiavahetus ilmselt. Kolisin samuti halvemasse elamisse, kuid tegin sellest omale mõnusa kodu. Koik votab aega ja exil on Oma mihklipäev

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olin ka just värskelt samas olukorras, kolides mõni nädal tagasi minema… Väga raske on leppida teadmisega, et ehkki oleme mõlemad aastate jooksul panustanud, on see juriidiliselt mehe maja ning mineja olengi mina.
Kusjuures ma ei võtnud kaasa isegi enda ostetud asju (oleks võinud siis suurema osa tubasid mööblist tühjaks kolida), kuna see on siiski ka edaspidi minu laste kodu ja ma ei tahtnud, et nende jaoks ümbritsevas midagi muutuks – lahkuminek iseenesest on juba piisav muutus. Nii ma tulingi ainult oma riiete ja isiklike asjadega ära ning olen viimastel nädalatel omale kogu uue elu ostnud soolatopsist voodini, kus magada.

Ma lohutan ennast sellega, et täna olen ma positsioonis, kus ma saan otsast alustamist endale lubada – vanust pole veel liiga palju, energiat ning tahtmist elus üht-teist toimetada on. Kümme aastat hiljem oleks ehk keerulisem olnud. Aga kindlasti õppisin, et ma ei pane end enam mitte kunagi samasugusesse olukorda, kus ühel hetkel võin avastada, et tuleb jälle oma elule nullist restart teha.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina ei oleks nõus minema mehe elamisse , kui kodu siis mõlemale. Esimese korteri ostsime me noortena ja mees teenis minust tunduval rohkem, laen läks tema nimele minu tingimus oli, et siis ostame kui korter on kaasomandis.

Nüüd plaanis maja ost, teist varjanti mina ei näe ,et jälle kaasomandisse. Rahaline seis on nüüd selline, et mina teenin rohkem aga kodu, eriti kui on lapsed ka peab alati ühine olema!

( ja naine peaks alai oma seljataguse kindlustama, seda ütles kusjuures minu ämm )

Teemaalgatajale jõudu ja jaksu n´uue kodu loomisel.

+2
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga minul pole see “kus olemine” eriti oluline. Olulisem on – kellega! Abikaasa, lapsed ja koer on alati kaasa kolinud õnneks.

Aga MIKS sa koguaeg kolida tahad? Sul on mingi pühendumise/paikajäämise foobia mingil põhjusel, kas sa ei tahaks sellega tegeleda? Lastel võiks ju olla stabiilsus ja kodu vähemalt kasvamise-kujunemise ajal.

Jah, need “varjant” ja “materjaalne” – need olid nüüd lihtsalt lõbu pärast või kirjutadki nii?

Küsimus polnud küll mulle suunatud, kuid vastan siiski: Mulle meeldib kolida sest mulle kohutavalt meeldib uudsus. Näiteks uus asukoht – õpid seda tundma, kohandad ennast uue keskkonnaga, otsid ja leiad endas uusi külgi, annad endale võimalusi kohata uusi inimesi. Näiteks kui kolida Nõmmelt Piritale, siis see on nii teistmoodi. Väga põnev!
Teiseks olen ma selline, kes vanast kodust ei võta kaasa ei mööblit ega kodutehnikat jm suuri asju. Kujundada – see on nii tore. Ma tavaliselt uut korterit ostes ei koli sinna sisse ca 8-10 kuud – sest nii kaua läheb mõtlemise, asjade tellimise, ümberehituse jms.peale.
Rääkides lastest, siis saab kenasti klapitada nii, et nad oma pika arengujärgu elavadki ühes kohas. Näiteks olen mina sättinud laste kooliaja eluga kesklinnas. Ja kui 10 aastat kesklinnas möödub, on ka lapsed saanud väga pika aja oma kooliajast magada viimase sekundini ja koolitee on lühike. Pealegi – laste vajadused kuni koolini ja kooliealisena on nii erinevad, nii et kuni 7-nda eluaastani võib elada ühes, siis kuni 18-ndani teises kohas. Siis võib selle kodu täiskasvanud lapsele jätta ja ise edasi liikuda.

+2
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 27.11 13:19; 27.11 14:00; 30.11 11:37;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Saan teemaalgatajast väga hästi aru. Elan ise mehe majas ja tunnen, et ei taha oma hinge siia panna. Teen niipalju, et omal ilus kena kodu oleks, aga ei pane seda 100% endast siia. Just samal põhjusel, et kardan ühel hetkel tunda saada seda, mida teemaalgataja praegu tunneb.

Miks elada koos inimesega, kellega oma hinge ei taha jagada või kelle puhul juba ette kardad lahkuminekut?

Hinge olen nõus jagama, aga rahakoti jagamisel tuleb mõistust kasutada.

Mina ei taha ka mehe majas mütata, sest mul pole seal mitte mingeid tagatisi ega õigusi.

Teengi ainult selliseid töid, mis pole nö igaveseks – ja nendega ka eriti üle ei pinguta.

Tõtt-öelda, kui mees pole tahtnud minuga abielluda, siis ma võtangi seda asja praegu nii, et ma olen tema majas vaid külaline. Ja külalisel ei ole nii palju kohustusi, kui pererahval.

Kui te abiellute, ei muutu ju maja sinu omaks. See on enne abielu soetatud vara ja jääb alati tema eraomandiks.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

Aga minul pole see “kus olemine” eriti oluline. Olulisem on – kellega! Abikaasa, lapsed ja koer on alati kaasa kolinud õnneks.

Aga MIKS sa koguaeg kolida tahad? Sul on mingi pühendumise/paikajäämise foobia mingil põhjusel, kas sa ei tahaks sellega tegeleda? Lastel võiks ju olla stabiilsus ja kodu vähemalt kasvamise-kujunemise ajal.

Jah, need “varjant” ja “materjaalne” – need olid nüüd lihtsalt lõbu pärast või kirjutadki nii?

Inimesed on ju loodud arenema ja edasi liikuma. Ühes kohas tiksumine kellelegi midagi juurde ei anna, ei lastele, ei teile endile.

+3
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tegi tuska küll, aga midagi polnud teha ja kolisin lapsega üürikasse. Üürikas olin siiski õnnelik vaba olles ja oli tunne, et sain vanglast välja. Majja poleks saanud koos jääda, sest lõpus vaid karjusime ja vaidlesime ja lapski kannatas ja see on mehe maja. Ka abielus olles oleks see maja ainuisikuliselt mehe oma olnud. Tegelikult häiris see teadmine ka majas elades veidi, et ikkagi ühist peret ja kodu ei ole ,et mul pole midagi ,ainult mehel on.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Inimesed on ju erinevad. Milleks halvustada kedagi selle pärast, et ta ei ole samasugune kui mina? Mõni eelistab muutusi, tassib tubades asju pidevalt ringi, kolib, vahetab kõike. Teine tahab stabiilsust, see annab talle kindluse ja hingerahu, elab terve elu ühes elukohas ja käib samas kohas kogu elu tööl. Mõlemal on õigus oma elule, oma arvamusele, oma eelistustele.
Aga see kurbus elukohast väljakolimisel teemaalgatajal võib olla emotsionaalselt raske moment praegu hoopis seoses lahkuminekuga, mitte asjadega ja majaga. Meie oleme mitu mitu korda kolinud (kuigi mina hindan just stabiilsust ja rutiini), aga iga kord oleme teinud seda rõõmuga – uude, suuremasse, sel eluetapil paremasse elukohta, kus kõik on jälle otsast peale enda disainitud ja kujundatud. Ja ei ole kurbust vana elukoha suhtes. Käin mööda oma vanadest elukohtadest, hea tunne on, siin oli tore, aga nüüd olen omas kodus.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

See 6a on ikka pikk aeg ja tundub, et olen mingisuguses leinastaadiumis praegu. Kuidas oli teil see üleminek ja kas sellest otsusest tuli teile lõpuks midagi head?

Sul on õigus, see ongi leinastaadium. Ehitasid pikalt üles midagi endale südamelähedast ning nüüd on see unistus surnud. Kahjuks ei olegi midagi muud teha kui see üle elada. Samamoodi nagu täiskasvanud lapsed tuleb lasta lahti oma elu elama, tuleb lahti lasta ka hinge kasvanud koht ja asjad.

Ehk ongi seda sulle vaja, et õpetada asjade kaduvust. Head mälestused jäävad sulle aga igavesti alles. Sa võid lohutust leida sellest, kui mõtled tagasi enda loodule, kuidas sa sellega väga hästi hakkama said, kuidas lõid praktiliselt mitte millestki midagi head. Ning kuidas sinus on seda sama jõudu ka uuesti algusest alustada.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Küsimus polnud küll mulle suunatud, kuid vastan siiski: Mulle meeldib kolida sest mulle kohutavalt meeldib uudsus. Näiteks uus asukoht – õpid seda tundma, kohandad ennast uue keskkonnaga, otsid ja leiad endas uusi külgi, annad endale võimalusi kohata uusi inimesi. Näiteks kui kolida Nõmmelt Piritale, siis see on nii teistmoodi. Väga põnev!

Teiseks olen ma selline, kes vanast kodust ei võta kaasa ei mööblit ega kodutehnikat jm suuri asju. Kujundada – see on nii tore. Ma tavaliselt uut korterit ostes ei koli sinna sisse ca 8-10 kuud – sest nii kaua läheb mõtlemise, asjade tellimise, ümberehituse jms.peale.

Rääkides lastest, siis saab kenasti klapitada nii, et nad oma pika arengujärgu elavadki ühes kohas. Näiteks olen mina sättinud laste kooliaja eluga kesklinnas. Ja kui 10 aastat kesklinnas möödub, on ka lapsed saanud väga pika aja oma kooliajast magada viimase sekundini ja koolitee on lühike. Pealegi – laste vajadused kuni koolini ja kooliealisena on nii erinevad, nii et kuni 7-nda eluaastani võib elada ühes, siis kuni 18-ndani teises kohas. Siis võib selle kodu täiskasvanud lapsele jätta ja ise edasi liikuda.

See on täiesti arusaadav ja mõnes mõttes isegi loogiline. Väikelastega perele võibki sobida teistsugune elamine, kui paarile, koolilastega jälle teine ning hiljem taas kahekesi jäädes uus valik.
See kägu siiski, kellelt ma küsisin, kirjutaski konkreetselt, et kolib peregakeskmiselt iga 2 aasta tagant.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.11 16:45; 04.12 09:09;
To report this post you need to login first.
Näitan 24 postitust - vahemik 31 kuni 54 (kokku 54 )


Esileht Pereelu ja suhted Kodust ära kolimine

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.