Teema: Koduvägivald

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

otseses mõttes.
sinu stereotüüpsele hinnangule asetasin vastu teise stereotüübi.
püüdsin sulle peeglit näidata.
kahjuks sa ei hammustanud läbi.:(

just selline suhtumine, et ohver on ise süüdi toidab vägivaldset suhet.
süüdi siis ükskõik milles, vahet pole, kas vaatab mittesobiva pilguga, targutab või ei ole piisavalt tugev ja ostusekindel, et põgeneda.

kui ühiskond tolereerib vägivalda ja näitab näpuga ohvrile, sinu kirjutis oli selle tüüpnäide, siis just sellega vägivallatsejad ennast õigustavad, mis ta siis on selline, sellist peabki peksma.
absurdne, eksole?

minu arvates asjolu, et keegi on nõrk, rumal või misiganes, ei saa olla õigustus tema peksmiseks.
või saab?[/tsitaat]Ja sina ei suuda ikkagi läbi hammustada minu jutu pointi, et naine, kes mehe juurest peale esimest lööki ära läheb ei saa enam teistkorda mehe vägivalda kogeda.

Pigem kipub sinu jutu mõte olema sinna auku, et naine, kes on esimese kolaka ära saanud ei peagi sellise mehe juurest jalga laskma. Naine, kes sellise mehe juurde jääb andestab ja tolereeribki mehe sellist käitumist. Veel hullem, nagu keegi siin ütles, mõtleb naine, et ju ta siis oligi selle ära teeninud.

Mina muide ei ole mitte kuskil kirjutanud, et mis see naine on selline ja et sellist tulebki peksta. Mina kirjutasin sellest, et naine ei tohiks lasta sellist situatsiooni teist (kolmandat jne.) korda tekkidagi, kus mehel see võimalus on. Ja selle vastu aitab AINULT selllisest mehest lahkuminek.

Või mis see sinu jutu point on? Tahad väita, et lööv mees enam oma tegu ei korda? Isegi ju tead, et kordab ja naine, kes laseb sellel korduda on rumal ja tõesti ise süüdi. Üldjuhul ei lase sellised naised end ka kaitsta, vaid asuvad lausa mehe kaitseks välja, kui keegi kolmas isik püüab teemasse sekkuda.

Selge on see, et keegi ei tolereeri peksvaid mehi (peale peksvate meeste endi). Pole see ühiskonnas sugugi niimoodi tolereeritud, nagu sina kirjutasid. Kuid peab ju aru saama, et sellises olukorras naine saab ainult iseennast aidata. Ja sellist naist saavad teised aidata ainult sel juhul, kui naine ise laseb end aidata. Tavaliselt nad siiski ei lase seda teha.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ja sina ei suuda ikkagi läbi hammustada minu jutu pointi, et naine, kes mehe juurest peale esimest lööki ära läheb ei saa enam teistkorda mehe vägivalda kogeda.

Pigem kipub sinu jutu mõte olema sinna auku, et naine, kes on esimese kolaka ära saanud ei peagi sellise mehe juurest jalga laskma. Naine, kes sellise mehe juurde jääb andestab ja tolereeribki mehe sellist käitumist. Veel hullem, nagu keegi siin ütles, mõtleb naine, et ju ta siis oligi selle ära teeninud.

Mina muide ei ole mitte kuskil kirjutanud, et mis see naine on selline ja et sellist tulebki peksta. Mina kirjutasin sellest, et naine ei tohiks lasta sellist situatsiooni teist (kolmandat jne.) korda tekkidagi, kus mehel see võimalus on. Ja selle vastu aitab AINULT selllisest mehest lahkuminek.

Või mis see sinu jutu point on? Tahad väita, et lööv mees enam oma tegu ei korda? Isegi ju tead, et kordab ja naine, kes laseb sellel korduda on rumal ja tõesti ise süüdi. Üldjuhul ei lase sellised naised end ka kaitsta, vaid asuvad lausa mehe kaitseks välja, kui keegi kolmas isik püüab teemasse sekkuda.

Selge on see, et keegi ei tolereeri peksvaid mehi (peale peksvate meeste endi). Pole see ühiskonnas sugugi niimoodi tolereeritud, nagu sina kirjutasid. Kuid peab ju aru saama, et sellises olukorras naine saab ainult iseennast aidata. Ja sellist naist saavad teised aidata ainult sel juhul, kui naine ise laseb end aidata. Tavaliselt nad siiski ei lase seda teha. [/tsitaat]

neid naisi hoiab muuhulgas oma vägivaldsete meeste juures tunne ja teadmine, et nad on ise süüdi selles, et peksa saavad.
just see mida sa siin aina ja aina kordad.
vastuoluline?

võibolla siiski mitte, kui ongi nii, et sa oled koduvägivalda kogenud.
ehk, et füüsiline pääsemine, äraminek, on esimene ja õige samm. järgmine peaks olema see, et jõuda arusaamisele, et ohver ei ole süüdi.
loodan väga, et jõuad kunagi ka selleni.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

neid naisi hoiab muuhulgas oma vägivaldsete meeste juures tunne ja teadmine, et nad on ise süüdi selles, et peksa saavad.
just see mida sa siin aina ja aina kordad.
vastuoluline?

võibolla siiski mitte, kui ongi nii, et sa oled koduvägivalda kogenud.
ehk, et füüsiline pääsemine, äraminek, on esimene ja õige samm. järgmine peaks olema see, et jõuda arusaamisele, et ohver ei ole süüdi.
loodan väga, et jõuad kunagi ka selleni.

[/tsitaat]Miks sa teed minu jutust meelevaldseid järeldusi ja paned mulle suhu sõnu, mida mina pole öelnud?
Mina ütlesin, et naine on vaid siis süüdi, kui ta peale ESIMEST kolakat mehe juurest minema ei lähe. Kui naine saab esimest korda peksa, siis tal ei saa veel olla mehe poolt väga tugevat süü ja hirmu tunnet sisendatud. Sellel momendil ei ole veel naise ajud mehe poolt ära komposteeritud.
Peale aastaid kestnud vaimset ja füüsilist vägivalda on loomulikult naine mehe poolt nii tümaks tehtud, et ta polegi võimeline enam sellest ringist välja tulema.

Kas sa tõesti ei suuda eristada kahte täiesti erinevat asja? Loomulikult on mees süüdi peksmises ja mees on süüdi iga kord, kui ta lööb. Aga mina räägin sellest, et naine on süüdi selles, et tema ei suutnud peale esimest lööki ära minna. Asi pole üldse selles, et ta oleks peksu ära teeninud. Loomulikult mitte, aga ta on süüdi selles, et ta ei suutnud peale esimest vägivallaaktsiooni lahkuda mehe juurest.
Need on kaks täiesti erinevat teemat, aga ilmselt lihtsakoelise mõttemaailmaga inimene ei suuda nii keerulisest mõttekäigust ka peale pikka ja põhjalikku selgitust aru saada.

Juba mitmendas kommentaaris tahad sa mulle omistada sõnu ja mõtteid, mida mina tegelikult öelnud ega mõelnud pole. Miks?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

neid naisi hoiab muuhulgas oma vägivaldsete meeste juures tunne ja teadmine, et nad on ise süüdi selles, et peksa saavad.
just see mida sa siin aina ja aina kordad.
vastuoluline?

võibolla siiski mitte, kui ongi nii, et sa oled koduvägivalda kogenud.
ehk, et füüsiline pääsemine, äraminek, on esimene ja õige samm. järgmine peaks olema see, et jõuda arusaamisele, et ohver ei ole süüdi.
loodan väga, et jõuad kunagi ka selleni.

[/tsitaat]Ma soovitan seda, et teinekord, kui midagi loed, siis katsu ka kaasa mõelda.

Mina sain selle kommenteerija juba esimesest kommentaarist aru, mida ta oma jutuga öelda tahtis. Hämmastav on see, et sina ei suuda ka peale korduvat selgitamist aru saada.

P.S. Ma kommenteerin siin teemas esimest korda, ehkki ip näitab muud.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Miks sa teed minu jutust meelevaldseid järeldusi ja paned mulle suhu sõnu, mida mina pole öelnud?
Mina ütlesin, et naine on vaid siis süüdi, kui ta peale ESIMEST kolakat mehe juurest minema ei lähe. Kui naine saab esimest korda peksa, siis tal ei saa veel olla mehe poolt väga tugevat süü ja hirmu tunnet sisendatud. Sellel momendil ei ole veel naise ajud mehe poolt ära komposteeritud.
Peale aastaid kestnud vaimset ja füüsilist vägivalda on loomulikult naine mehe poolt nii tümaks tehtud, et ta polegi võimeline enam sellest ringist välja tulema.

Kas sa tõesti ei suuda eristada kahte täiesti erinevat asja? Loomulikult on mees süüdi peksmises ja mees on süüdi iga kord, kui ta lööb. Aga mina räägin sellest, et naine on süüdi selles, et tema ei suutnud peale esimest lööki ära minna. Asi pole üldse selles, et ta oleks peksu ära teeninud. Loomulikult mitte, aga ta on süüdi selles, et ta ei suutnud peale esimest vägivallaaktsiooni lahkuda mehe juurest.
Need on kaks täiesti erinevat teemat, aga ilmselt lihtsakoelise mõttemaailmaga inimene ei suuda nii keerulisest mõttekäigust ka peale pikka ja põhjalikku selgitust aru saada.

Juba mitmendas kommentaaris tahad sa mulle omistada sõnu ja mõtteid, mida mina tegelikult öelnud ega mõelnud pole. Miks?[/tsitaat]

iga juhtum on erinev. kas sina tead, millal ja mismoodi igas suhtes see löömine täpselt alguse saab? minul näiteks tuli kõik hiilivalt ja tasapisi. mees isoleeris mind märkamatult mu perest ja sõpradest. sellel hetkel, kui tuli esimene löömine, olin ma juba täiesti tema mõju all, ilma tugivõrgustikuta. ma võin ju tagantjärgi tark olla ja mitte aru saada, mismoodi see võimalik oli, aga näed oli.
mina suutsin õnneks lõpuks ikka leida endas nii palju jõudu, et sellest välja rabeleda, aga mitte kunagi ei süüdista ma teisi, kui nemad seda jõudu endas ei leia.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ma soovitan seda, et teinekord, kui midagi loed, siis katsu ka kaasa mõelda.

Mina sain selle kommenteerija juba esimesest kommentaarist aru, mida ta oma jutuga öelda tahtis. Hämmastav on see, et sina ei suuda ka peale korduvat selgitamist aru saada.

P.S. Ma kommenteerin siin teemas esimest korda, ehkki ip näitab muud.
[/tsitaat]

mitte, et ma ei saaks aru, mida ta öelda tahtis, vaid ma ei ole sellega nõus.

ma jään enda juurde, et ohver ei ole süüdi. süüdi on ainult ja ainult vägivallatseja.
see, kes süüdisab ohvrit, toetab vägivalda.
olen püüdnud seda talle viiel erineval moel selgitada aga ilmselt tulemusteta.
paraku

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]

ma olin noor ja armunud. kindlasti ka madala enesehinnaguga. vanemad said kohe aru, et see mees pole just kõige toredam ja hoidsid ise ka veidi eemale. sest ega ma ju ei kuulanud. sellised mehed oskavad alguses ennast väga heast küljest näidata. mehe sõbrad pidasid teda lahedaks kaaslaseks ja kõiki alati kõiges abistavaks jne. seda on väga keeruline seletada ja ega ma ausat öeldes ise ka ei mõista, mismoodi see võimalik oli. aga see oli mulle kogemus, tulin sellest välja teadmisega, et enam ei murra mind miski ja absoluutselt kõigest on väljapääs. sellest on möödas 15 aastat ja minu edasine elu on olnud täpselt selline nagu ma olen tahtnud. kuigi esimesed paar aastat olid kohutavad.[/tsitaat]

Täiesti nõus selle kirjeldusega. See tuleb väga hiilivalt ja ainult tagantjärgi suudad näha, et nii juhtus. Ja ega siis teine sind sihiteadlikult ei isoleeri – see on osa kogu selle suhte dünaamikast. Manipuleeriv, mõjukas ja jõuline mees lihtsalt elab oma elu (ning elukaaslase elu) selliseks, et teine on lõpuks isolatsioonis.

Mitte keegi ei astu suhtesse teisega selle mõttega, et seda inimest on hea peksta/alandada. Keegi ei taha otseselt kedagi peksta. Lihtsalt vägivaldne inimene ei oska stresse ja probleeme muud moodi lahendada. Tema on oma lapsepõlvekodus nii õppinud ja rakendab seda (alateadlikult) ka paarisuhtes. Ma usun, et iga vägivallatseja tõesti siiralt on häiritud sellest, et teine jälle haiget sai ja olukord selliseks keeras. Ta ei oska lihtsalt teistmoodi! Ta ägestub, tunneb, et muu enam ei aita ja… Ta vabandab, toob lilled, annab lubadusi ja seda tõesti südamest. Aga järgmiste probleemide (või ka vanade, miks mitte!) kerkides annab jällegi kätele voli. Või alandab sõnadega.

Need on kasvatusdefektid. Mõni inimene suudab sellest teadlikult kõrvale astuda – näiteks nagu alkohoolikute absoluutselt karsked täiskasvanud lapsed. Ka vägivallatseva isa täiskasvanud poeg võib teadlikult tülide puhul sügelevad käed taskusse peita. Aga nii nagu väga paljude alkohoolikute vanemate lastestki saavad alkohoolikud, saavad paljude vägivallatsejate lastest vägivallatsejad. Paratamatus.

[small]IirHisabella kirjutas:[/small]
[tsitaat]————

Minu meelest on siin küll suur süü ka ühiskondlikul suhtumisel ja kasvõi politsei jm asutuste toimimises: oleks elementaarne, et lahkub see, kes lööb, mitte see, keda lüüakse. Oleks elementaarne, et ohvrit ja tema lapsi kaitstakse, mitte ei sunnita jubedat kohtu- vm kadalippu läbima, mis lõppeb tõenäoliselt mingisuguse naeruväärse trahvi või tingimisi karistusega ja mingit REAALSET kaitset naine vägivallatseja eest ei saa ikkagi.[/tsitaat]
kõige muu sinu kommentaariga olen nõus, aga kui me tahame elada õigusriigis, siis 1) kui kinnisvara on vägivallatseja omand või ühisvara, pole mitte kellelgi õigust takistada isikul enda vara kasutamast.
2) ohvrit ja lapsi kaitstakse, kui mees pokri pannakse, aga nii politseinikud kui arstid laulavad kui ühest suust, et naine võib ka regulaarselt kolki saada ja politsei välja kutsuda, kuid isegi kui ta avalduse esitab krimasja algatamiseks, võetakse 80% avaldustest tagasi. siin võib spekuleerida palju, mis on sellise käitumise ajendid (sõltuvus, hirm mehe vabanemise ees jne), aga fakt on see, et ilma avalduseta on politsei käed seotud. vabas ühiskonnas võib inimene lasta ennast peksta, kui tahab. kui ei taha, esitab avalduse politseisse.
3) karistused on ebaproportsionaalsed jah, võõra inimese lambist peksmise eest saab suuremaid karistusi. oma pere kolkimise puhul oleks nagu vabanduseks asjaolu, et oma inimesed. siin mängib minu arvates rolli just seesama täiskasvanud inimese võimalus hulludest oludest lahkuda. selleks on loodud turvakodud ja varjupaigad. kui inimene ISE ei taha/suuda vabaneda või selleks samme astuda, ei saa neid keegi teine tema eest teha.

igasugused kiired ja jõulised vahelesekkumised (mees pokri, lähenemiskeeld jne) loovad soodsa pinnase süsteemi kuritarvitusteks, sest asjad ei ole alati nii üheselt mustvalged.

nii tore oleks minna teiste elu korraldama oma äranägemist mööda, aga ei saa. ei seaduse silmis ega tegelikult ka ühiskonna silmis. elame, kuidas elame, see on meie asi ja sina ära topi oma nina- selline on valdav mõtteviis. suures osas peab see ju paika, eksole? kellegi asi pole ütelda, kui tihti pead sa põrandat pesema või kas lastele tohib selga laduda kodutööde tegemist. kui asi puudutab isikuvastast vägivalda ükskõik kas naise või laste aadressil, siis kõrvalseisja ainus võimalus on kutsuda politsei ja peatada otseselt sellel hetkel toimuv vägivald, olla politseile tunnistajaks ja pakkuda naisele vaimset tuge. kui ta seda viimast vastu ei võta, ükskõik siis kas hirmust, lootusetusetundest või ükskõiksusest toimuva vastu, no siis ei saagi aidata. ainult lapsi saad reaalselt aidata, sest nemad võetakse lõpuks ära riigi hoole alla, kui ema neid ei kaitse.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

mitte, et ma ei saaks aru, mida ta öelda tahtis, vaid ma ei ole sellega nõus.

ma jään enda juurde, et ohver ei ole süüdi. süüdi on ainult ja ainult vägivallatseja.
see, kes süüdisab ohvrit, toetab vägivalda.
olen püüdnud seda talle viiel erineval moel selgitada aga ilmselt tulemusteta.
paraku

[/tsitaat]Ei, sa küll loed mu kirjutatut, aga ei saa üldse aru mida ma öelda tahtsin!

Loe hästi rahulikult ja aeglaselt:

Lööv mees on ALATI süüdi! ALATI! Peale esimest löömist ei ole naine süüdi, küll aga peale edaspidiseid löömiseid. Ja seda mitte sellepärast, et ta oli kuidagi neid löömiseid ära teeninud – EI, TA EI OLNUD SEDA MITTE MILLEGAGI ÄRA TEENINUD!, vaid sellepärast, et ta ei läinud selle mehe juurest peale esimest löömist minema.

Mees, kes korra on löönud, lööb ka edaspidi! Vaidled sellele vastu??? Ütle ausalt!
Ja seda peaks iga täiskasvanud naine teadma, et löömine ja vägivald jätkub. Veel hullem! Reeglina vägivald hoopis süveneb.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

ma olin noor ja armunud. kindlasti ka madala enesehinnaguga. vanemad said kohe aru, et see mees pole just kõige toredam ja hoidsid ise ka veidi eemale. sest ega ma ju ei kuulanud. sellised mehed oskavad alguses ennast väga heast küljest näidata. mehe sõbrad pidasid teda lahedaks kaaslaseks ja kõiki alati kõiges abistavaks jne. seda on väga keeruline seletada ja ega ma ausat öeldes ise ka ei mõista, mismoodi see võimalik oli. aga see oli mulle kogemus, tulin sellest välja teadmisega, et enam ei murra mind miski ja absoluutselt kõigest on väljapääs. sellest on möödas 15 aastat ja minu edasine elu on olnud täpselt selline nagu ma olen tahtnud. kuigi esimesed paar aastat olid kohutavad.[/tsitaat]Madal enesehinnang? See tuleb kaasa kodust ning üldjuhul on vanemad selles süüdi kui lapse enesehinnang on madal.
Mõtle oma lapsepõlvekodule, mis seal valesti oli, et sa olid oma täiskasvanuelus madala enesehinnanguga. Ehk oli ka sinu kodus vägivalda?
Nagu öeldud, siis lapsed võtavad peremustri kaasa kodust ning just nimelt sel põhjusel ongi vajalik vägivaldsest kodust naisel lapsed ära viia, et lapsed oleks täiskasvanuna terve psüühikaga.

[small]IirHisabella kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma arvan, et vägagi sageli saavad määravaks ka majanduslikud põhjused.

Võib-olla hakkab naine enne mehepoolset otsest löömist tõepoolest ohumärke nägema, aga talle tundub, et mehest lahkudes (kuni see veel emotsionaalselt võimalik on) teeb ta lastele hoopis karuteene, kistes nad ära kodust, rahast, pealtnäha enamasti ikkagi toimivast perekonnast, isapoolsetest sugulastest ja üldse igapäevasest elust. Enamasti on selliste meeste naised rahalises mõttes mehest sõltuvad, ei käi tööl või igatahes ei teeni suuri summasid, mis võimaldaks normaalset pere ülalpidamist.

Muidugi ei kaalu tegelikult majanduslik heaolu üles seda, mida ema ja lapsed peavad vägivaldse mehe puhul taluma. Aga seda on kõrvaltseisjal hea lihtne osatada ja hüüda, et koli või kuuse alla, koli kaugele, mine varjupaika, ära ainult lase end lüüa. Kui omada piisavalt empaatiat, et end selle naise olukorda panna – kui lihtne see tegelikult oleks? Kista ennast ja lapsi lahti KÕIGEST, mis on tuttav, kõigest, mis toimib? Kolida sõna otseses mõttes kuuse alla või kellegi teise toanurka ja alustada isegi mitte nullist, vaid tõenäoliselt miinusseisust? Olles ise seejuures tõenäoliselt mitte kõige enesekindlam ja edukam ja tugevama natuuriga inimene (sest millegipärast tõmbuvad just sellised paarid – vägivaldne mees otsibki tema külge klammerduvat naist)?

Ma ei õigusta seda, et naine ei lahku, arvan samuti, et ainuõige ongi kasvõi kuuse alla kolida oma kompsudega, aga ma annan endale aru, et see on kohutavalt, tohutult raske samm. Võib-olla veel raskem, kui aeg-ajalt peksu taluda. Aga erinevus on selles, et peks taob lõpuks naise maa sisse, kuni tal kaob viimnegi eneseaustus, seevastu lahkumine, kuitahes jubedatesse tingimustesse, tõenäoliselt lõpuks kasvatab naist isksusena.

Minu meelest on siin küll suur süü ka ühiskondlikul suhtumisel ja kasvõi politsei jm asutuste toimimises: oleks elementaarne, et lahkub see, kes lööb, mitte see, keda lüüakse. Oleks elementaarne, et ohvrit ja tema lapsi kaitstakse, mitte ei sunnita jubedat kohtu- vm kadalippu läbima, mis lõppeb tõenäoliselt mingisuguse naeruväärse trahvi või tingimisi karistusega ja mingit REAALSET kaitset naine vägivallatseja eest ei saa ikkagi.
[/tsitaat]Jah, tegelikult naisel väga suuri võimalusi pole. Erit kui vägivald on vaimne. Füüsilise vägivalla korral saab politseilt abi, vaimset vägivalda pole võimalik tõestada. Lisaks on vaimselt vägivaldsed meed enamasti ka väga head psühholoogilised manipulaatorid, rääkides musta valgeks ja valge mustaks. Lõpuks jääb kõikidele mulje, et naine on tegelikult see, kes rahulikult elatud ei saa.

Ju siis on hea seks, kui on peks !!! Leppimine ja tülitsemine kirglikul viisil!