Mul on olnud kaks SLK-d. Esimene alati, kui keegi koputas (ja koputati sel ajal pärist tihti, oli lihtsalt selline maja), siis tuli tuppa ja vaatas minu otsa, mida mina teen. Kui ma ei reageerinud, siis ka tema ei reageerinud. Kui olekski midagi olnud, siis oleks ta mind kaitsnud küll, seda ma tean.
Teine seevastu oli üks vana pasun, huilgas alati. Kolisin vahepeal teise majja ja seal ta ka tõesti iga krõpsu peale mühatas, aga koputamise peale kukkus lõugama. Hiljem harjus püsielanike sammudega ära ega haukunud enam nii palju. Siis ma ei teadnud, kuidas seda kommet talt ära õpetada, polnud siis veel internetti ega midagi. Mind ennast ka häiris see pidev haukumine koputamise peale, ilmselt siis ka majarahvast. Oleks ta vaid korraks haugatanud, siis veel.
TA, kui ta vaid korraks haugatab, sellest pole hullu. Mind häiriks pigem see pidev laste edasi-tagasi voorimine, kuigi ma saan aru, et nad ongi sellises vanuses ja tegelikult ongi tore, et suhtlevad elavalt ja mitte internetis. Küll jõuavad sinnagi veel. Aga see ühistu liikmete pidev voorimine on veelgi tüütum, nende jaoks võiks tõesti tekitada postkasti ja leppida kokku mingi külastusaja.
Ja miks õiendada TA kallal, kui ta näeb probleemi ja tahab selle suhtes midagi ette võtta. Koer EI PEA pidevalt haukuma. Annab märku tulijast, jah, aga seda saab ka teistmoodi, mitte ei pea pidevalt plärtsuma, ja veel pikalt.