Esileht Pereelu ja suhted koer korteris

Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )

Teema: koer korteris

Postitas:
Kägu

Mõtleme koera võtmisele. Elame linnakorteris. Mops ja prantsuse buldog peaks korterisse hästi sobima? Oskate veel korterisse sobivaid tõuge nimetada? Ei huvita need nn ilukoerad nagu chihuahua jms.
Milline näeb teie päevaplaan välja just koeraga tegelemise aspektist, kel pole võimalik koera ise välja jooksma lasta?
Kas olete kahetsenud koera võtmist korterisse?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

Meil cavalier korteris, olid kaalumisel ka need sinu mainitud tõud, aga ma tahtsin veidi aktiivsemat kaaslast, kes suudaks vajadusel ka 10km matka kaasa teha, samas mõnel päeval rahus diivanikaunistuse rolli täita.

Koer on alles noor meil, alla aasta. Päev näeb välja selline, et hommikul 6ajal esimese asjana lähen käin viis minuti koeraga väljas, poolunes enavähem. Ja siis läheb kõik tavaliselt edasi. Olenevalt päevast on järgmine jalutuskäik kas 11, enne kui õhtusesse vahetusse lähen või kell 1 kui hommikusest tulen, selle jalutuskäigu katsun pikema teha, nii 3km vähemalt, enamasti siiski 5. Viimasel ajal ausalt pole välja tulnud, külm on ja kõik normaalsed teed koeraga pikas rihmas jalutamiseks on kinni tuisanud. Õhtul kuue, seitsme ajal veel üks poole tunnine tiir ja viimane enne, kui ise magama lähen. Ehk siis neli korda tööpäevadel. Puhkepäevadel on nagunii koer igalpool kaasas, kuhu vähegi võtta kannatab.

Mina ei kahetse, et koera võtsin. Tõug sai ka super ja täiesti ideaalne meile. Sõbralik, seltskondlik, piisavalt aktiivne ja piisavalt laisk. Väga kergesti võtab õppust. Minu arust täiesti suurepärane perekoer korterisse, kui on lasteaia ealised lapsed.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

Hommikul koeraga välja, kohe kui töölt koju jõuan, siis jälle välja, õhtul enne magamaminekut veel kolmaski kord. Tüütu on.

Koer tahab liikuda, mängida, tahab, et temaga tegeletakse. Peab olema tahtmist talle aega pühendada. Ööseks kodust ära minnes peab alati koera kaasa võtma või talle hoiu korraldama. Mõtle väga kriitiliselt läbi, kui palju on sinus seda koerainimest. Alguses on muidugi vaimustus ja kujutad ette, et oi kus tegeleks ja mõtle kui tore. Aga siis tuled töölt, oled väsinud, tahaks süüa ja lihtsalt natuke hinge tõmmata, koer on aga päeva üksi veetnud ja otsib su tähelepanu.

Väga vähesed inimesed on koera jaoks toredad peremehed. Kui vaadata neid, kes koeraga jalutamas käivad, näeb palju tülpinud nägusid, käiakse mingi traditsiooniline väike ring, et koer oma hädad saaks ära tehtud ja kõik. Ei lasta tal isegi nuuskida ja oma nö koeraasju asjatada.

Võibolla saaks sinust väga tore koeraomanik, lihtsalt kaalu väga pragmaatiliselt see asi läbi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

Olen alumine naaber.
Minu kohal elaval paaril on lisaks mütakale peremehele ja kahele lapsele (üks armastab joosta ja jonnida; teine on alles beebi – temale meeldib nutta) kaks koera: mingid väiksed, üks neist on see sama prantsuse buldog. Jumal hoidku, ei jõua seda palliviskamist, haugatamist ja edasi-tagasi kaapimist ära kannatada. Koerad on toredad, aga tõesti sel juhul, kui neil on ruumi olla ning ei sega teisi, enamasti alumisi naabreid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen alumine naaber.
Minu kohal elaval paaril on lisaks mütakale peremehele ja kahele lapsele (üks armastab joosta ja jonnida; teine on alles beebi – temale meeldib nutta) kaks koera: mingid väiksed, üks neist on see sama prantsuse buldog. Jumal hoidku, ei jõua seda palliviskamist, haugatamist ja edasi-tagasi kaapimist ära kannatada. Koerad on toredad, aga tõesti sel juhul, kui neil on ruumi olla ning ei sega teisi, enamasti alumisi naabreid.[/tsitaat]

Lahendus on ka ise koeraomanikuks hakata! 😀

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

kui elasime korteris – siis oli nii – hommikul kerge pissiring (5 minti), siis käis keegi kodus lõunal ja pissitas koera uuesti ning õhtul tegime pika jalutuskäigu.
Mõtle hästi järgi enne, kui võtad – koer tahab pissitamist, sadagu väljas pussnuge või olgu sul tuumapohmell. Kõik käigud tuleb sättida koera järgi, sest koera üksi koju jätta ei saa. Tuttavad võtsid koera ja kui aus olla – siis ega ikka ei meeldi kui koeraga jälle külla tullakse, tegemist ei ole väikse koeraga ja meie koer teda ei salli, samas saan aru, et ei saa koera üksi jätta – kuna ei ole ühes linnas.
Kui koer on kutsikas – tuleb sööta 5-6x päevas ja sama tihti õue viia, kas sa ikka saad töölt ära käia? Kui kutsikat õue ei vii, siis võtab kaua aega jälle puhtuse pidamise õpetamine.
lisaks tulevad kuulekusetrenn, karvahooldus, arstivisiidid (ei ole odav) jne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

Mina elan korteris ja pean prantsuse bulldogi. Prantslane on teatavasti selline aktiivne tegelane, kellele meeldib hirmsasti mängida ja möllata. Kuni koera kahe aastaseks saamiseni käisime koeraga viis korda päevas väljas (kaks pikemat ringi ja kolm kiiret pissiringi). Viis korda kõlab küll palju, aga, kui päevast päeva niiviisi koeraga tegeleda, siis jääb endalegi see rutiin sisse ja kindlasti aitas ka see kaasa, et viibisin (ja viibin ka praegu) päris palju kodus tänu oma elukorraldusele. Nüüd käime koeraga väljas neli korda päevas ja ausalt öeldes ma ei kujuta ette, kuidas üles vähemaga hakkama saaks. Tegelikult ma ei poolda üldse koera võtmist perre, kui pereliikmed on ca 8-9 tundi koerast eemal, koer on siiski loom, kes tahab väga seltskonda.

Ei kahetse, et koera võtsime. Kui mul koera ei oleks, siis oleksin arvatavasti tõeline laiskloom. Ja see tunne, mis valdab koju jõudes, kui üks olend siiralt rõõmustab sind nähes, on lihtsalt imeline. Samas ma ei soovitaks teistele koera võtta, ma ei teagi miks, vist olen näinud liiga tihti, kuidas suure hurraaga ja ilusa jutuga võetakse koera ja pärast, kui koeraga on rohkem jändamist saadetakse koer maale vanemate juurde asumisele.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

mul oli korteris rottweiler. jumalast normaalne oli. hommikul jalutusring, töölt tulles jalutusring ja õhtul veel ka. ikka sellised tunnised.
lisaks käisime trennis, näitustel, nädalavahetustel metsas, suvel rattaga sõitmas koer kõrval jooksmas. üksi kodus olles koer lihtsalt magas ja nautis vaikust.

asi pole koera suuruses vaid tõus ja selles, palju see tõug liikuda tahab. jahikoera korterisse võtta pole tõesti mõetet, kui jahil ei käi pidevalt või mõnda sellist tõugu, kes meeletult joosta soovib. hurt näiteks.

ega siis majas elades saa koera nii võtta, et temaga ei tegele. ok jah, kui kehva ilm, teed ukse lahti ja lased õue. muus osas vahet pole.

Please wait...
Postitas:
RebaseMaie

RE: koer korteris

Mina ei ole ühelegi kutsikale kunagi 5-6 korda päevas süüa andnud, arvasin, et seda tehakse ainult siis, kui nad päris tited on (st enne loovutamist). Minu kahekuused on saanud 3-4 korda päevas süüa. Kas pisikestel tõugudel on see siis teisiti?

Aga minu kogemus näitab ka seda, et vahet pole, kui pisike koer sul on ja kui suur maja – kui on selline tõug, kes lähedust tahab, magab ta nagunii su jalgadel, ja ka kahekorruselises majas avastad iga kord ümber pöörates, et koer on sul risti jalus.

Please wait...
Postitas:
põrguline

RE: koer korteris

minul kodus yorki, mitte see teetassimõõtudes, vaid valisingi mõistliku suurusega vanemate järgi. täitsa koera moodi koer mul kodus 😀 kassiga ühe suurune. kuna elan ka 2sel korrusel, siis ei tahtnud sellist koera, kes suurte mütsatuste saatel hüppaks, jookseks. väljas käisime siis kui ma veel lhp-l ei olnud 2x päevas. tulin töölt koju korra kiire ring ja siis õhtul enne magama minekut u 23 ajal pikem, tunnine ring. tuppa hädasid ei teinud kui sai välja õpetatud (kutsikas ikka pissib mõnda aega tuppa). toidu panin (siiani panen) ette hommikul päeva normi. käib söömas siis kui kõht tühi ja ei ahnitse kogu kaussi korraga sisse, et peaksin jagama toidu kordadeks asja. ja ei aja karva, jumal tänatud, mul kassi karvadest niigi piisab.

kõik oleneb, kuidas koera juba koju tuues kasvatama ja harjutama hakatakse. minul koer n üldse ei haugu, isegi uksele koputamise peale (tööl käies ikka aeg ajalt küsisin nabrite käest), haugub ja uriseb tigedalt ainult siis kui inimene, keda näeb on ebasobiv (teada on, et koerad tunnetavad mingi meelega sellist asja, tean neid inimesi mõnda aega, kelle peale ta urisenud on ja tean, et on täppi läinud asi)

isegi bulldogi võid õpetada 2x päevas välja käimisele ja ka sellele, et suure matsuga diivanilt voodist alla ei hüppaks. see eeldab, et tal sinna ei lubatagi minna. PS vaibad maha, siis ei ole kuulda ka bulldogi puhul niisama ringi jooksmist elamises.

mu eelmine koer oli ka korteris, aga dobermann. tema puhul tegin ühe kasvatusvea ja selle tulemuseks oli üksi olles ulgumine ja iga krõbina peale haukumine.

Please wait...
Postitas:
skywalker17

RE: koer korteris

Minul on kodus kaks seda nn ilukoera, chihuahuat.See tõug Sind ei huvitanud aga oma kogemusest võin rääkida ikka.
Päevas käime 3 korda väljas.Talvel teeme kiired pissitiirud, kuna koerad pole ise ka huvitatud külmaga jalutamisest.Suvel võivad vapralt jalutada koos minuga kasvõi 10km.Tahavad palju õues olla.Suvel lastega õues olles on nad tavaliselt koos meiega.
Tuppa nad oma hädasid ei tee, kannatavad kenasti ka juhul kui äraoleks venib pikaks u 12 tundi.(juhtub harva).
Korteris üksi olles ei lõhu, näri ega ulu- see oleneb palju kasvatusest.
Kuna nad on pisikesed, siis isegi suures mänguhoos joostes pole neid alumisele naabrile kuulda.Ja vahel juhtub nii, et jooksevad tõesti läbi korteri nagu põrgulised:)
Liikuvale inimesele ideaalsed koerad, sest saab kergesti igale poole kaasa võtta.
Lastesõbralikud, seltsivad ja aktiivsed koerad!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

Mul on chow-show, praeguseks küll juba aus majavalvur.
Omal ajal tegin just põhjaliku tõuuuringu, et kas sobib korterikoeraks. Sobis ideaalselt – kuna iseloomult on tegu valvekoeraga ei ole tal jahi ja karjakoerale iseloomulikku ärksat meelt:). Valvekoer on eelkõige kannatlik:). Nii ta meil oligi, lamas esikuukse juures ja valvas:)kui meid kodus ei olnud, ja kui kodus olime siis armastas rõdul tänavaelu uurida. Kuna tsaud niisma oma lõugu ei kuluta – siis haukus tõesti vaid siis kui keegi juba konkreetselt meie ukse taga oli ja siis ka 2-3 korda, sest sellest peaks ju iga kõrvakuulmisega olevusele piisama. Ja kuna ta valvas, siis tal oli tegevus olemas, ei hakanud korteris ka üksi mingite lollustega tegelema.
Pissimise pealt on nad ka pika pidamisega. Nädalavahetuse hommikutel põõnas koos minuga 10-11-ni, siis kebisime jalutama. Mina käisin taga väljas 3 korda päevas, hommikul ja õhtul kui tulin kella 7 aeg ja enne magaminekut vaid korraks, et sai ära pissida. Ning nädalavahetustel olid siis väga pikad jalutusretked.
Karvu ta jah ajab kuid samas – need karvatordid on palju kergemini eemaldatavad kui näiteks labradori lühikesed karvad.
Kõik oleneb sellest, palju te kodus olete. Kui hommikul minema, õhtul tagasi siis soovitan tõesti valve/seltsikoera, igsugu aktiivsetel tegelastel a’la taksid ja labradorid hakkab igav ja siis hakkavad nad ise toimetama:), pärast pool seina ja osa jalavarjudest hävitatud.
Mina ei kahetse küll,et koera korterisse võtsin, tsau on lahe seltsiline ja kuna ta sai oma tõule iseloomuliku tegevusega, ehk siis valvamisega ka tegeleda, siis ei olnud mul süümepiinu, et koer üksi kodus tegevuseta. Ja veel… kui oli kiire siis piisas talle ka 15 minutilsest jalutuskäigust, samas oli ta alati käpp metsa tulema ja kilomeetrid uitama. Ainult…nad sindrid norskavad üsna kõvasti, ka see võib ennast ja naabreid häirida:)
Ja üks asi veel- teadjamad koeratargad räägivad, et tihtipeale on nö eramajakoerad vaat et nigelamas olukorras kui korterikoerad – nimelt kui maja juures on hoov siis kiputakse mõnikord arvama, et koer on ju õues, et mis pikki jalutuskäike talle vaja, aga just jalutuskäigud on need kus koer saab oma sotsiaalse suhtlusvajaduse rahuldatud, ja tihtipeale tehakse korterikoertega palju pikemaid jalutusretki kui majaomaniku koeraga.

Please wait...
Postitas:
põrguline

RE: koer korteris

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Ja üks asi veel- teadjamad koeratargad räägivad, et tihtipeale on nö eramajakoerad vaat et nigelamas olukorras kui korterikoerad – nimelt kui maja juures on hoov siis kiputakse mõnikord arvama, et koer on ju õues, et mis pikki jalutuskäike talle vaja, aga just jalutuskäigud on need kus koer saab oma sotsiaalse suhtlusvajaduse rahuldatud, ja tihtipeale tehakse korterikoertega palju pikemaid jalutusretki kui majaomaniku koeraga.[/tsitaat]

oii kuidas tahan kohe kaasa kirjutada. just täpselt, enamus eramaja omanikke oma aiaga kipuvad arvama, et oma aed ongi koerale piisav, samas koerad on püstihullud ja abi olekski pikast jalutus käigust. koera vajadustest ja iseloomut ära loe vaid ühe kenneli või foorumi postitustest, vaid loe mitme erineva kenneli iseloomustust koeratõu ja tema vajaduste kohta. ning lisaks oleks vajalik lugeda sppetsiaalseid foorumeid n kutsu, lemmik, koer jne mis iganes pähe tuleb. loe läbi kõi vastava tõu omadused, mis teile eelistatuna on ja siis lugege lisaks veel mõned, äkki leiate endale mingi muu tõu, mis oleks veelgi rohkem sobivaim. siiani teie välja valitud tõud on jah toa koerad, kuid eluviisile sobivaid koeri on raske leida, kaaluge läbi ka ekstreem olukorrad, kuidas suhtub koer ajutisse perest eemaldumisse või milised tingimused oleks koera kaasa võtmiseks. kui teie reisiplaanidesse ei suudeta koera kaasa võtmist (tavapärased puhkuseeisid) siis vaadake ka võimalusi koera hoiustamise või hooldamise võimalusi kui teist see võimalik ei ole. ma olen alati öelnud kui koeraga hakkama ei saa ja kõik läbi mõeldud ei ole, siis jummala eest, ärgu last planeerigu. julm ütlemine, tean ise ka, aga….laske käia.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

me elame küll majas, aga vahet pole – nagu ennegi öeldud, ei ole koera lihtsalt hoovi laskmine kuidagi hea lahendus.

kõigepealt mõtle läbi, mida teed, kui…erinevaid asju järgmise 15 aasta jooksul juhtub. Neid \”pean kolima/saime lapse/tööl palju tegemist, pole aega ja pean koera ära andma\” teemasid on siin pidevalt.

Meil on palgaline koerajalutaja, kes tuleb ja lõuna ajal koerad tunniks jalutama viib. Ise jalutame hommikul ja õhtul. Tõesti, õhtul pimeda ja tuisuga on see viimane asi, mida teha tahaks, aga tuleb minna..

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

Jep, korterisse koera võttes pole probleemiks mitte see, et see oleks koera piinamine. Esiteks väga paljude majade ümber pole aeda või pole see koerakindel ja koer elab sisuliselt ikka majas sees ehk \”korteris\”. Teiseks tahab koer olla eelkõige koos oma karjaga ja korterikoer saab oma karjaga koos olla rohkem, kui eramaja õuekoer. Kolmandaks võib juhtuda, et eramaja õuekoer oma õuest välja ei saagi kunagi, aga korterikoeraga peab jalutamas käima.
Korteris koera pidamisel on probleemiks pigem naabrid, keda koer võib häirida, kui tal on kombeks pererahva äraolles haukuda näiteks. Teiseks see, et korterikoeraga peab mitu korda päevas õues käima. Õuekoer võib oma asjad ka õues ise ära teha.
Arvesta koeravõtul, kas sinust on vähemalt kolm korda päevas koeraga õues jalutamas käijat? Oled sa ise selline jalutaja-tüüp? Teiseks, mõtle, kas sul on usaldusväärset inimest, kelle hoolda usaldada koer, kui lähete ise kuhugi, kuhu ei saa koera kaasa võtta? Nädalavahetuseks, või ka pikemale reisile?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

elan eramajas – esimine koer oli jalutushull, kui hakkasin riidesse panema – kargles esikus nagu pöörane (isane), teine on emane – nagu mina laisk ja peps. Rihma otsas käia ei taha – istub maha ja vaatab õnnetu näoga otsa – tassi mind süles! Seega temaga enam jalutamas ei käi. Teeb tiiru hoovis ja kobib padjale tukkuma

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

Äkki kaalud hoopis lapse saamist, kui oled veel lastetu ja õiges eas. Delfis oli hiljuti artikkel, et noored paarid lükkavad lapsesaamist edasi nii, et võtavad lemmiklooma, instinktid tahavad ju rahuldamist. Pärast jama kui palju, kui koer ja väikelaps korraga majas. Näen seda oma tuttavate pealt ka. Pealegi, laps kasvab, mõistust tuleb juurde, on parem jalutamiskaaslane kui koer.
Prantsuse buldog on üks ajuvabamaid ja lollimaid koeri üldse, no kokkerspanjel vast on sama rumal.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

Meil koer 11 aastat juba ja korteris. Noh jah, meil läheb koer hommikul õue ja õhtul tuleb. Mehe töö võimaldab nii ja koer on tööl kaasas. Pole erilisi probleeme ilmnenud. Koer ei haugu, kodus ei mängi sest energia on juba välja jäetud. Tuleb, sööb ja magab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

Meil on kääbus¨nautser. Tegime põhjalikku eeltööd just korterisse või väiksemale pinnale sobiva koeratõu leidmiseks (no meeldivad ka sellised habemikud muidugi:). Julgen küll soovitada. Üks suur pluss on see, et ei aja karvu – kaks korda aastas vajab trimmimist (ca 25-30 eurone väljaminek, kui ise ei tee). Aga korter on tänu sellele tõesti karvavaba. Tänu sellele peetakse ka nö allergiavabaks koeraks – ei tea kuidas sellega tegelikult on. Ei vaja suurt jooksutamist – suudab ka korteris oma liikumisvajaduse rahuldada (nt palli taga ajades). Samas on alati valmis peremehega koos seiklema ja pikemaid metsatiire tegema. Suhteliselt hästi õpetatavad – aga vajavad kindlasti mõningast kuulekustreeningut, sest muidu kipuvad ise peremeheks hakkama. Üldiselt sellised lustlikud sellid.

Please wait...
Postitas:
Kägo

RE: koer korteris

Ainus koer, mis sobib linnakorterisse, on jaapani robotkoer.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

[small]Kägo kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ainus koer, mis sobib linnakorterisse, on jaapani robotkoer. [/tsitaat]

justjust, täpselt, sest õige koera koht on ju lauda seina küljes meetrise keti otsas!

Please wait...
Postitas:
RebaseMaie

RE: koer korteris

[small]Kägo kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ainus koer, mis sobib linnakorterisse, on jaapani robotkoer. [/tsitaat]

Kulla inimene, kas sa saad ikka aru, et näiteks chihuahuat ei saa maal vabalt jooksma lasta, sest kull võtab ta kaasa või rebane murrab maha?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

Meil on väike üliarmas emane kääbustaks. Minu arust sobib tema ka korterisse või on siis meie oma selline erand. Ta on mega-supper nunnu, armas pugeja,memmekas ja ära hellitatud tegelane. Hommikul käib mees temaga õues, lõunajal lapsed ja õhtul jälle mees. Vahest käime pikemaid jalutuskäike. Kui kuskile autoga sõidame, siis alati kaasas. Koju lähen siis ta on väga väga rõõmus, meelitab mind mängima ja kui ta ikka vastu tuleb ja teeb oma rõõmu urri oma maheda kurguhäälega, siis tööpäev kohe meelest läinud. Mul on väga hea meel, et me ta võtsime. Kaval ja vahva tegelane. Väga hullult mööda elamist ei madista, vahest mängime. Hommikul poeb kaissu. Eriti asju ära ei hävitanud, umbes aastase paikku mõned minu kingad. Maal käime, siis tahab kaevata aga mitte väga hullult. Kodus ei kaeva ja metsas pole ka metsloomade jälgi mööda minema jooksnud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

Oo, kui ennist kirjutasin, unustasin karvad täiesti ära. Appi, kui palju mu koer karvu ajab! Ei ole mingit karvaajamise hooaega, ta ajab aastaringselt niimoodi karvu! Väiksed teravad karvad, neid niisama kokku ei korja, ikka tolmuimejaga. Riided ka alati neid täis, jube tüütu. Koer ise on muidugi maailma kõige armsam, tema pole süüdi, et karv lahti 🙂 Sööb parimaid sööke, loomapoest ja puha. Lihtsalt selline eripära, et karva ajab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

Meil on ¨ar pei.
Ülirahulik, flegmaatiline, ilmaasjata ei haugu, tavaliselt ei liigutagi, kui midagi ümberrringi toimub. Uksekella peale haugub küll ja on ka kogemus sellega, et võõraid ta kategooriliselt keeldus sisse laskmast, kui need ilma meieta tulid, ja nad ei saanudki. Väga hea pidamisega, käime väljas hommikul ja õhtul. Karva ajab küll, kuigi seda näha ei ole, aga on näha sokkidest näiteks. Ja halb asi on see, et kui meid pole kodus, siis ta kraabib uksi, sest kui tema on otsustanud magamistuppa sisse minna, siis ta lihtsalt alla ei anna. Seetõttu on meil uksed rikutud ja kaunistatud üsna koledate haakide ja riividega. Ja muidu nii üliükskõikne koer ei jäta pliidilt toitu varastamata, kui ta on üksi jäetud ja toit sinna unustatud. Õues käia talle meeldib, aga ülimalt mitte vihmaga ja praeguse -10 külmaga ta ka eriti jalutada ei taha. Kui ilm ei sobi, siis ta on kaval, soristab tükk aega ühe koha peal (trepikoja ees puu juures, vaju või häbi pärast maa alla) ja siis võimalikult ruttu kakab ka ära ja siis hakkab kodu poole tagasi tirima. Minu arust väga taibukas sell.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

Koeral on täiesti kama, kas tema magamiskoht kannab nime korter, villa või kuut. Koera jaoks on tähtis, et tema vajadused on rahuldatud. Mõistlik oleks küsida hoopis seda, millist tõugu koer vastab minu harjumustele, mitte uskuda, et koera võtmine teeb teiseks inmeseks ja muudab elustiili.
Minu korteris elas 4 suurt koera erinevatest tõugudest. Sest elu võimaldas nad hommikul autosse toppida ja loodusesse siirduda. Aktiivsed koerad käisid kaasas kogu päeva, laisad jäid lõunast diivanile pikutama.
Maja- ja pereinimesena tuleb tõdeda, et sellist aega mul koertele enam pakkuda ei ole. Nüüdseks jäänud üks keskmine kuudikoer (kelle vajadused laste sündimisega vägagi tagaplaanil)kellele põnnide lasteastusse minek ja selle arvelt tekkiv lastevaba aeg lubab väiksema seltsilise juurde vaadata.
Lõputult ei saa koera kohandada. Paar tundi päevas pead leidma aega, mil koera vajadused esiplaanil. Mitme vastutusvõimelise ja koerast huvitet inmesega leibkonnas saab sellega kenasti hakkama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

Me alguses üürisime maja ning siis võtsime mehega otsuse vastu, et võtame majja kassi kõrvale ka koera. Lehes oli kuulutus ja nii meie perre kutsa sai:) Nüüd elame kahetoalises korteris koos koera kahe kassi ja aprillis sünnib ka laps. Probleemi pole:) Karvad segavad ainult ehk. Aga koer on meil tubli, õpetatud. Võtame teda igale poole kaasa. Hetkel mees kodune, tema käib koera jalutamas ka. ISegi kui mehega mõlemad suvel tööl olime, siis päeval korteris koeral olla polnud ka mingi probleem. Hommikul tegi ilusti oma hädad ära ja kell viis õhtul kui mina koju jõudsin siis käisin temaga väljas. Kõik korras. Korterisse koer võtta ei ole probleem. Ainukeseks probleemiks võib saada korteriomanik, kes ei luba loomi korterisse:)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Väga hea pidamisega, käime väljas hommikul ja õhtul. [/tsitaat]

Mina isiklikult olen ka väga hea pidamisega, mulle ei meeldi ühiskasutatavad tualetid ja kui vähegi võimalik, siis väldin neid ja teen oma hädad alles koju jõudes. Samas on see äärmiselt ebamugav. Oma sõbrale ju ebamugavust ei sooviks?

Ja minu puhul on hea pidamine seotud mu oma valikuga. Väga ebamugav oleks, kui ma teaks, et mul pole tahtmise korral isegi mitte võimalik varem pissile saada.

Minu koer suudab ka kenasti \”pikalt pidada\”, aga mul hakkab temast lihtsalt kahju – kui ma teda ise olen tahtnud, pean ma talle tagama parima võimaliku elu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: koer korteris

prantsuse buldog on küll väga inim-ja seltskonan lemb. Mul on 2 neid \”läbi peetud\”. Ei soovitaks küll terveks päevaks üksi jätta.

Please wait...
Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )


Esileht Pereelu ja suhted koer korteris

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.