Teema: koer korteris

RE: koer korteris

Meil cavalier korteris, olid kaalumisel ka need sinu mainitud tõud, aga ma tahtsin veidi aktiivsemat kaaslast, kes suudaks vajadusel ka 10km matka kaasa teha, samas mõnel päeval rahus diivanikaunistuse rolli täita.

Koer on alles noor meil, alla aasta. Päev näeb välja selline, et hommikul 6ajal esimese asjana lähen käin viis minuti koeraga väljas, poolunes enavähem. Ja siis läheb kõik tavaliselt edasi. Olenevalt päevast on järgmine jalutuskäik kas 11, enne kui õhtusesse vahetusse lähen või kell 1 kui hommikusest tulen, selle jalutuskäigu katsun pikema teha, nii 3km vähemalt, enamasti siiski 5. Viimasel ajal ausalt pole välja tulnud, külm on ja kõik normaalsed teed koeraga pikas rihmas jalutamiseks on kinni tuisanud. Õhtul kuue, seitsme ajal veel üks poole tunnine tiir ja viimane enne, kui ise magama lähen. Ehk siis neli korda tööpäevadel. Puhkepäevadel on nagunii koer igalpool kaasas, kuhu vähegi võtta kannatab.

Mina ei kahetse, et koera võtsin. Tõug sai ka super ja täiesti ideaalne meile. Sõbralik, seltskondlik, piisavalt aktiivne ja piisavalt laisk. Väga kergesti võtab õppust. Minu arust täiesti suurepärane perekoer korterisse, kui on lasteaia ealised lapsed.

RE: koer korteris

Olen alumine naaber.
Minu kohal elaval paaril on lisaks mütakale peremehele ja kahele lapsele (üks armastab joosta ja jonnida; teine on alles beebi – temale meeldib nutta) kaks koera: mingid väiksed, üks neist on see sama prantsuse buldog. Jumal hoidku, ei jõua seda palliviskamist, haugatamist ja edasi-tagasi kaapimist ära kannatada. Koerad on toredad, aga tõesti sel juhul, kui neil on ruumi olla ning ei sega teisi, enamasti alumisi naabreid.

RE: koer korteris

kui elasime korteris – siis oli nii – hommikul kerge pissiring (5 minti), siis käis keegi kodus lõunal ja pissitas koera uuesti ning õhtul tegime pika jalutuskäigu.
Mõtle hästi järgi enne, kui võtad – koer tahab pissitamist, sadagu väljas pussnuge või olgu sul tuumapohmell. Kõik käigud tuleb sättida koera järgi, sest koera üksi koju jätta ei saa. Tuttavad võtsid koera ja kui aus olla – siis ega ikka ei meeldi kui koeraga jälle külla tullakse, tegemist ei ole väikse koeraga ja meie koer teda ei salli, samas saan aru, et ei saa koera üksi jätta – kuna ei ole ühes linnas.
Kui koer on kutsikas – tuleb sööta 5-6x päevas ja sama tihti õue viia, kas sa ikka saad töölt ära käia? Kui kutsikat õue ei vii, siis võtab kaua aega jälle puhtuse pidamise õpetamine.
lisaks tulevad kuulekusetrenn, karvahooldus, arstivisiidid (ei ole odav) jne.

RE: koer korteris

mul oli korteris rottweiler. jumalast normaalne oli. hommikul jalutusring, töölt tulles jalutusring ja õhtul veel ka. ikka sellised tunnised.
lisaks käisime trennis, näitustel, nädalavahetustel metsas, suvel rattaga sõitmas koer kõrval jooksmas. üksi kodus olles koer lihtsalt magas ja nautis vaikust.

asi pole koera suuruses vaid tõus ja selles, palju see tõug liikuda tahab. jahikoera korterisse võtta pole tõesti mõetet, kui jahil ei käi pidevalt või mõnda sellist tõugu, kes meeletult joosta soovib. hurt näiteks.

ega siis majas elades saa koera nii võtta, et temaga ei tegele. ok jah, kui kehva ilm, teed ukse lahti ja lased õue. muus osas vahet pole.

RE: koer korteris

minul kodus yorki, mitte see teetassimõõtudes, vaid valisingi mõistliku suurusega vanemate järgi. täitsa koera moodi koer mul kodus 😀 kassiga ühe suurune. kuna elan ka 2sel korrusel, siis ei tahtnud sellist koera, kes suurte mütsatuste saatel hüppaks, jookseks. väljas käisime siis kui ma veel lhp-l ei olnud 2x päevas. tulin töölt koju korra kiire ring ja siis õhtul enne magama minekut u 23 ajal pikem, tunnine ring. tuppa hädasid ei teinud kui sai välja õpetatud (kutsikas ikka pissib mõnda aega tuppa). toidu panin (siiani panen) ette hommikul päeva normi. käib söömas siis kui kõht tühi ja ei ahnitse kogu kaussi korraga sisse, et peaksin jagama toidu kordadeks asja. ja ei aja karva, jumal tänatud, mul kassi karvadest niigi piisab.

kõik oleneb, kuidas koera juba koju tuues kasvatama ja harjutama hakatakse. minul koer n üldse ei haugu, isegi uksele koputamise peale (tööl käies ikka aeg ajalt küsisin nabrite käest), haugub ja uriseb tigedalt ainult siis kui inimene, keda näeb on ebasobiv (teada on, et koerad tunnetavad mingi meelega sellist asja, tean neid inimesi mõnda aega, kelle peale ta urisenud on ja tean, et on täppi läinud asi)

isegi bulldogi võid õpetada 2x päevas välja käimisele ja ka sellele, et suure matsuga diivanilt voodist alla ei hüppaks. see eeldab, et tal sinna ei lubatagi minna. PS vaibad maha, siis ei ole kuulda ka bulldogi puhul niisama ringi jooksmist elamises.

mu eelmine koer oli ka korteris, aga dobermann. tema puhul tegin ühe kasvatusvea ja selle tulemuseks oli üksi olles ulgumine ja iga krõbina peale haukumine.

RE: koer korteris

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Ja üks asi veel- teadjamad koeratargad räägivad, et tihtipeale on nö eramajakoerad vaat et nigelamas olukorras kui korterikoerad – nimelt kui maja juures on hoov siis kiputakse mõnikord arvama, et koer on ju õues, et mis pikki jalutuskäike talle vaja, aga just jalutuskäigud on need kus koer saab oma sotsiaalse suhtlusvajaduse rahuldatud, ja tihtipeale tehakse korterikoertega palju pikemaid jalutusretki kui majaomaniku koeraga.[/tsitaat]

oii kuidas tahan kohe kaasa kirjutada. just täpselt, enamus eramaja omanikke oma aiaga kipuvad arvama, et oma aed ongi koerale piisav, samas koerad on püstihullud ja abi olekski pikast jalutus käigust. koera vajadustest ja iseloomut ära loe vaid ühe kenneli või foorumi postitustest, vaid loe mitme erineva kenneli iseloomustust koeratõu ja tema vajaduste kohta. ning lisaks oleks vajalik lugeda sppetsiaalseid foorumeid n kutsu, lemmik, koer jne mis iganes pähe tuleb. loe läbi kõi vastava tõu omadused, mis teile eelistatuna on ja siis lugege lisaks veel mõned, äkki leiate endale mingi muu tõu, mis oleks veelgi rohkem sobivaim. siiani teie välja valitud tõud on jah toa koerad, kuid eluviisile sobivaid koeri on raske leida, kaaluge läbi ka ekstreem olukorrad, kuidas suhtub koer ajutisse perest eemaldumisse või milised tingimused oleks koera kaasa võtmiseks. kui teie reisiplaanidesse ei suudeta koera kaasa võtmist (tavapärased puhkuseeisid) siis vaadake ka võimalusi koera hoiustamise või hooldamise võimalusi kui teist see võimalik ei ole. ma olen alati öelnud kui koeraga hakkama ei saa ja kõik läbi mõeldud ei ole, siis jummala eest, ärgu last planeerigu. julm ütlemine, tean ise ka, aga….laske käia.

RE: koer korteris

Jep, korterisse koera võttes pole probleemiks mitte see, et see oleks koera piinamine. Esiteks väga paljude majade ümber pole aeda või pole see koerakindel ja koer elab sisuliselt ikka majas sees ehk \”korteris\”. Teiseks tahab koer olla eelkõige koos oma karjaga ja korterikoer saab oma karjaga koos olla rohkem, kui eramaja õuekoer. Kolmandaks võib juhtuda, et eramaja õuekoer oma õuest välja ei saagi kunagi, aga korterikoeraga peab jalutamas käima.
Korteris koera pidamisel on probleemiks pigem naabrid, keda koer võib häirida, kui tal on kombeks pererahva äraolles haukuda näiteks. Teiseks see, et korterikoeraga peab mitu korda päevas õues käima. Õuekoer võib oma asjad ka õues ise ära teha.
Arvesta koeravõtul, kas sinust on vähemalt kolm korda päevas koeraga õues jalutamas käijat? Oled sa ise selline jalutaja-tüüp? Teiseks, mõtle, kas sul on usaldusväärset inimest, kelle hoolda usaldada koer, kui lähete ise kuhugi, kuhu ei saa koera kaasa võtta? Nädalavahetuseks, või ka pikemale reisile?

RE: koer korteris

Äkki kaalud hoopis lapse saamist, kui oled veel lastetu ja õiges eas. Delfis oli hiljuti artikkel, et noored paarid lükkavad lapsesaamist edasi nii, et võtavad lemmiklooma, instinktid tahavad ju rahuldamist. Pärast jama kui palju, kui koer ja väikelaps korraga majas. Näen seda oma tuttavate pealt ka. Pealegi, laps kasvab, mõistust tuleb juurde, on parem jalutamiskaaslane kui koer.
Prantsuse buldog on üks ajuvabamaid ja lollimaid koeri üldse, no kokkerspanjel vast on sama rumal.

RE: koer korteris

Meil on kääbus¨nautser. Tegime põhjalikku eeltööd just korterisse või väiksemale pinnale sobiva koeratõu leidmiseks (no meeldivad ka sellised habemikud muidugi:). Julgen küll soovitada. Üks suur pluss on see, et ei aja karvu – kaks korda aastas vajab trimmimist (ca 25-30 eurone väljaminek, kui ise ei tee). Aga korter on tänu sellele tõesti karvavaba. Tänu sellele peetakse ka nö allergiavabaks koeraks – ei tea kuidas sellega tegelikult on. Ei vaja suurt jooksutamist – suudab ka korteris oma liikumisvajaduse rahuldada (nt palli taga ajades). Samas on alati valmis peremehega koos seiklema ja pikemaid metsatiire tegema. Suhteliselt hästi õpetatavad – aga vajavad kindlasti mõningast kuulekustreeningut, sest muidu kipuvad ise peremeheks hakkama. Üldiselt sellised lustlikud sellid.

RE: koer korteris

[small]Kägo kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ainus koer, mis sobib linnakorterisse, on jaapani robotkoer. [/tsitaat]

justjust, täpselt, sest õige koera koht on ju lauda seina küljes meetrise keti otsas!

RE: koer korteris

Meil on väike üliarmas emane kääbustaks. Minu arust sobib tema ka korterisse või on siis meie oma selline erand. Ta on mega-supper nunnu, armas pugeja,memmekas ja ära hellitatud tegelane. Hommikul käib mees temaga õues, lõunajal lapsed ja õhtul jälle mees. Vahest käime pikemaid jalutuskäike. Kui kuskile autoga sõidame, siis alati kaasas. Koju lähen siis ta on väga väga rõõmus, meelitab mind mängima ja kui ta ikka vastu tuleb ja teeb oma rõõmu urri oma maheda kurguhäälega, siis tööpäev kohe meelest läinud. Mul on väga hea meel, et me ta võtsime. Kaval ja vahva tegelane. Väga hullult mööda elamist ei madista, vahest mängime. Hommikul poeb kaissu. Eriti asju ära ei hävitanud, umbes aastase paikku mõned minu kingad. Maal käime, siis tahab kaevata aga mitte väga hullult. Kodus ei kaeva ja metsas pole ka metsloomade jälgi mööda minema jooksnud.

RE: koer korteris

Meil on ¨ar pei.
Ülirahulik, flegmaatiline, ilmaasjata ei haugu, tavaliselt ei liigutagi, kui midagi ümberrringi toimub. Uksekella peale haugub küll ja on ka kogemus sellega, et võõraid ta kategooriliselt keeldus sisse laskmast, kui need ilma meieta tulid, ja nad ei saanudki. Väga hea pidamisega, käime väljas hommikul ja õhtul. Karva ajab küll, kuigi seda näha ei ole, aga on näha sokkidest näiteks. Ja halb asi on see, et kui meid pole kodus, siis ta kraabib uksi, sest kui tema on otsustanud magamistuppa sisse minna, siis ta lihtsalt alla ei anna. Seetõttu on meil uksed rikutud ja kaunistatud üsna koledate haakide ja riividega. Ja muidu nii üliükskõikne koer ei jäta pliidilt toitu varastamata, kui ta on üksi jäetud ja toit sinna unustatud. Õues käia talle meeldib, aga ülimalt mitte vihmaga ja praeguse -10 külmaga ta ka eriti jalutada ei taha. Kui ilm ei sobi, siis ta on kaval, soristab tükk aega ühe koha peal (trepikoja ees puu juures, vaju või häbi pärast maa alla) ja siis võimalikult ruttu kakab ka ära ja siis hakkab kodu poole tagasi tirima. Minu arust väga taibukas sell.

RE: koer korteris

prantsuse buldog on küll väga inim-ja seltskonan lemb. Mul on 2 neid \”läbi peetud\”. Ei soovitaks küll terveks päevaks üksi jätta.