Esileht Ajaviite- ja muud jutud Koer tappis lapse

Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 202 )

Teema: Koer tappis lapse

Postitas:
Agathe

Kontseptsioon, et metsikut liiki on võimalik kasvatada hellaks lemmikloomaks, kes ootamatus olukorras ehmatades või haiget saades instinktist ei reageeri, tundub mulle uskumatu.

Mulle tundub see võigas, nagu kaelarihmaga ja keti otsas tantsiv karu Venemaa mingi kolkalinna tänaval aastal 1985, kellega said soovijad koos pilti teha. Ilves taltsutati, sest inimene, palun väga, soovis endale ilvest. No kindlasti ei sooviks ei näha, ammugi kuidagi panustada sellisesse üritusse.

+33
0
Please wait...

Postitas:
malakari

ma ei saa lihtsalt aru mis teil viga on, kogu aeg vaja vaidlema hakata!!

Minu meelest pole siin mingit tohutut vaidlust, vaid täitsa mõistlik arutelu antud teemaga seoses, mis on minu meelest just väga vajalik. Ma ise ei ole näiteks üldse koerainimene ja tegelikult üsnagi pelgan koeri ja mul on nendega väga vähe kogemusi. Ma ütleks, et kasulik on lugeda mõtteid ja seisukohti inimestelt, kes asjast rohkem teavad.

+43
0
Please wait...

Postitas:
deadspace

Koerte omavahelised suhted on hoopis teine asi, aga me räägime juhust, kus karja juht ehk see peab olema koera omanik (oli see siis mees või naine) ei olnud kohal. See, keda koer kuulab ja kuuletub. Kõik minule teadaolevad amstaffid on suured inimeste sõbrad, igavesed klounid ja rüblikud, aga see ei tähenda, et nad mingil õnnetute asjaolude kokkulangemisel poleks võimelised (täis)inimest tapma ja selleks ei pea nad oma jõu juures isegi eriti pingutama.

Tulgem tänasesse päeva. See teooria, et inimene on koera jaoks alpha/karjajuht, on ümber lükatud juba aastakümneid tagasi. Jah, endiselt leidub koeratreenereid, kes sellest vägisi kinni hoiavad ja Cesar Millanil ka oma austajaskond, kes tausta süveneda ei viitsi ja TV-show’d tõe pähe võtab.

https://www.animalhealthfoundation.org/blog/2019/11/debunking-the-alpha-dog-theory/

See on ainult üks konkureeriv teooria ja tegelikult ei paku mingit lahendust, kuidas agressiivset koera kontrollida. Samuti esitab see üsna ühekülgset (võiks ütelda et lausa valet) informatsiooni traditsioonilise treeningumeetodite kohta.

0
-7
Please wait...

Postitas:
miina

Ilvest ja koera on küll kohatu võrrelda. Loodetavasti siis see talu suudab talle pakkuda liigiomast elukeskkonda.

Koerad on arenenud aastatuhandeid inimese kõrval ja enamik koeri enamiku ajast tahab meeldida inimesele, teha koostööd ja igati konflikte vältida. Kui koera õpetata ja sotsialiseerida headuse, austuse ja kannatlikkusega, koera tundma õppides ja tema temperamenti arvestades, tuleb temast igati viisakas ühsikonnaliige. Kui koer jõuga alla suruda ja (valu)hirmuga kuuletuma sundida, siis saab looma, kes täidab enamasti käsku, kuid võib siiski käituda väga ettearvamatult. Kui koer lihtsalt hoovinurka või tuppa vedelema jätta ja mitte õpetada, siis ta käitub nii nagu talle endale loomulik tundub.

+15
-3
Please wait...

Postitas:
deadspace

Tulgem tänasesse päeva. See teooria, et inimene on koera jaoks alpha/karjajuht, on ümber lükatud juba aastakümneid tagasi. Jah, endiselt leidub koeratreenereid, kes sellest vägisi kinni hoiavad ja Cesar Millanil ka oma austajaskond, kes tausta süveneda ei viitsi ja TV-show’d tõe pähe võtab.

See on küll õige, ainult et inimestele ei meeldi seda endale tunnistada 🙂

Muidugi on olukordi, kus inimene ONGI karja juht, aga see võib sekundiga muutuda. See ei ole hädavajalik, et inimene oleks karja juht. Karja juht looduses ei ole mitte kõige ohutum olla. Karja juhi positsiooni pannakse pidevalt proovile ja see on loomade seas kõige ohtlikum positsioon.

Seega näiteks ründeolukorras (ütleme, et kui inimene jalutab koeraga hämaral tänaval ja keegi tuleb kätega vehkima ja kraaklema) ei peitu normaalse psüühikaga ja kasvatatud koer peremehe kui karja juhi selja taha ja ei värise seal. Ta ka ei ründa, aga jälgib teravalt olukorda, et vajadusel kaitsta oma karja, kuhu kuulub ka inimene. Inimene võib koera küll käsu alla võtta, aga see ei tähenda, et koer alluks keelule rünnata, kuna inimene on karja juht. Pigem on see käsu alla panemine selles olukorras koerale signaal, mis oleks inimkeelde tõlgituna ehk “mu karja inimliige ei taha, et vastu ründaksin, see oleks talle halb. Mina, koer, praegu karja juht, pean karja liikme ehk selles olukorras inimese eest vastutama. Järelikult ma ei ründa. Liigume edasi, aga ma jälgin sind, räuskaja”.

Kui inimene oleks hästikasvatatud koera jaoks ka siis karja juht, siis oleks koer, käpad püsti, kuskil inimese kui karja juhi selja taga varjus ja iniseks vaikselt hirmust. See võib aga juhtuda vaid rikutud psüühikaga koera puhul.

Karja juht olemine tähendab eelkõige seda, et “ei” tähendab “EI” ja koer peab täitma seda vastuvaidlematult. Alati. See autoriteet ei pea sugugi tulenema vägivallast, kuid peab alati kehtima. Loomad ei suuda keerulisi eetilisi probleeme lahendada. Nagu selliseid, et käsku tuleb interpreteerida sõltuvalt situatsioonist.  Samuti ei suuda nad võimu jagamise kontseptsiooni mõista. Vaata või näiteks lõvi, pühvli või makaakide karja käitumist. Loomade mõistus on suhteliselt lihtne ja reaktsioon on üsna ühene. Kusjuures ka inimestel on väga palju selliseid kindlaid reaktsioone, kus teatud ärritus tekitab kindla reaktsiooni. Alateadlikult. vt Cialdini raamatuid näiteks. Mina pole näinud ühtegi koera, kes söögikausist esimesena kõige parema pala ära ei sööks. Ei ole vaja midagi keeruliseks ajada.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Agathe

Karja juht olemine tähendab eelkõige seda, et “ei” tähendab “EI” ja koer peab täitma seda vastuvaidlematult.

Jah. Lihtsalt igas olukorras ei ole karjas seesama juht, on uuemaaegne teadmine. See, miks koer täidab käsklust vaidlemata 🙂 ei tulene sellest, et tema silmis oleksid sina sel hetkel tingimata karja juht. Nii lihtsalt meile, inimestele, meeldib mõelda. Kergitab enesetunnet või nii. Nagu sa isegi tõded:

Kusjuures ka inimestel on väga palju selliseid kindlaid reaktsioone, kus teatud ärritus tekitab kindla reaktsiooni.

Nii ka koeral. Käsklus EI paneb kasvatatud koera seisma nagu kipskuju. See ei tähenda ju, et ta mõtleks, et näe, karja juht käskis, nüüd nii teen. Sa võid vaielda või mitte vaielda, aga nagu kirjutasin, ma isiklikult kaldun oma praktika alusel toetama praegu levinud mõistmist (loe: teooriat), et karja juht ei ole tegelikult kogu aeg sama olend. Ei sama koer ega sama inimene. Miks teised mingi signaali peale alluvad, ei sõltu suurest austusest. Nagu isegi ütled, teatud ärritaja tekitab teatud kindla reaktsiooni.

Vaielda pole siin midagi, ma absoluutset tõde universumi tasemel ei tea (sa ka arvatavati mitte) ja ennegi rõhutasin, et kaldun lihtsalt seda uskuma. Kindlasti ei arva, et mul oleks tingimata õigus, aga küsiti ju, et milline on see nö moodne teooria. Palun, selline see on üldjoontes.

Vaatame korraks inimkarja. Kui on rühm inimesi, näiteks sõpradest matkaseltskond, siis liider vahetub sõltuvalt olukorrast ja mitte alati kokkuleppeliselt. Kui on oht, vaatavad kõik juba kolmandal päeval Jaani poole, kuigi algselt oli rühma juht Mart. Kui on vaja pabereid ajada, ootavad kõik Marjut. Kui on vaja otsustada, oodatakse äkki kuldmuna Pille, aga mitte Mardi suust. Kui kaotatakse tee, selgub äkki, et Jüri oskab ootamatult hästi orienteeruda ja viib seltskonna õigele rajale. On tarvis julgeda küsida teeäärsest majast kell 23 öömaja, pakub end seda tegema ootamatult kõige vaiksem ja aremaks peetud pisike Juta, kes lahendab olukorra ja keegi ei söanda temaga vaielda, kas võtta see öömaja või mitte. See muidugi pole täpne paralleel, kuid siiski piisavalt.

Ei tea, kas oled kunagi sattunud mingi rühmaga, näiteks klassikaaslaste või kursusekaaslastega enneolematusse olukorda. Kus ootamatult kerkib esile hoopis üks inimene, kes seni on aastaid olnud nö kaasalonkija ning ohjab kogu edasise situatsiooni kuni lahenemiseni… Ilmselt ikka oled. Võib-olla pole sa lihtsalt grupidünaamika ja jõujoonte muutumist märganud.

+15
-4
Please wait...

Postitas:
deadspace

Ei tea, kas oled kunagi sattunud mingi rühmaga, näiteks klassikaaslaste või kursusekaaslastega enneolematusse olukorda. Kus ootamatult kerkib esile hoopis üks inimene, kes seni on aastaid olnud nö kaasalonkija ning ohjab kogu edasise situatsiooni kuni lahenemiseni… Ilmselt ikka oled. Võib-olla pole sa lihtsalt grupidünaamika ja jõujoonte muutumist märganud.

Sinu viga on selles, et eeldad loomadelt inimlikku käitumist ja inimlikke väärtuste arvestamist, mis kohe kindlasti ei leia aset. Demokraatia on inimeste leiutis, mida loomariigis kuskil ei kohta. Või kui siis ainult natuke ja sedagi kõige arenenumate primaatide juures. Näiteks inimesed loevad liigikaaslase tapmist äärmiselt taunimsväärseks teoks. Kiskjate juures on see aga täiesti tavaline nähtus.
P.S Päris grupidünaamika tuleb välja alles siis, kui grupiliikmete eksistents ohtu satub. Kuni sinnamaani käib võimu ja paaritusmängude mängimine.

+3
-6
Please wait...

Postitas:
Rullike

Antud loos polnud ju tegemist koeraga vaid ehtsa elajaga, kes on kontrollimatu, selliste puhul ei aita õpetamine mitte kui midagi.

+12
-11
Please wait...

Postitas:
Agathe

Sinu viga on selles, et eeldad loomadelt inimlikku käitumist ja inimlikke väärtuste arvestamist, mis kohe kindlasti ei leia aset. Demokraatia on inimeste leiutis, mida loomariigis kuskil ei kohta. Või kui siis ainult natuke ja sedagi kõige arenenumate primaatide juures. Näiteks inimesed loevad liigikaaslase tapmist äärmiselt taunimsväärseks teoks. Kiskjate juures on see aga täiesti tavaline nähtus.
P.S Päris grupidünaamika tuleb välja alles siis, kui grupiliikmete eksistents ohtu satub. Kuni sinnamaani käib võimu ja paaritusmängude mängimine.

Ei eelda. Üldse mitte. Seepärast ju räägingi, et koer ei peatu tingimata käskluse EI peale suurest austusest karjajuhi vastu. Väidetavalt. Äkki hästitreenitud refleks?

kus teatud ärritus tekitab kindla reaktsiooni.

Kui tõmbaksin paralleeli inimesega, siis jah, peatumine tuleks sageli, kuid mitte alati, austusest või võimupositsioonide erinevusest, aga koer pole inimene. Tema ei tea demokraatiast midagi, nagu sinagi tõded. Tema allub hetkel antud situatsioonis kõige pädevamale, kes väga vabalt võib tema silmis olla tema ise. Just selles situatsioonis ja hetkel.

Lihtsalt ka inimkarjas on samaoodi, et karja juht vahetub. Kui keegi ütleb mulle või sulle õhtusöögilauas madala häälega “EI SÖÖ SEDA!”, siis me ei asu mõtlema, kas tal on õigus meid kamandada. Lihtsalt kahvel jääb selle kotletiga mingiks ajaks õhku, taldriku ja suu vahele. Vaja veenduda, milles asi, enne kui edasi süüa. Ehk siis uuesti tsiteerides:

teatud ärritus tekitab kindla reaktsiooni.

See ei tähenda ju, et see hangunud poos võetakse, kuna teine on algusest alates igas olukorras karja juht.

(Tegelikult ei pruugi see söömise keelaja isegi öelda “ei söö seda”. Ei koerale, ei inimesele. Samahästi jääks kahvel mitmeks sekundiks õhku ka siis, kui ta vaataks äkki sulle tungivat otsa ja ütleks autoriteetsel toonil madaldatud häälega “DIIVANILAUD!!” Aga see on natuke muu teema. Proovi anda oma näiteks rihma rebivale koolitatud koerale tavalise käsu alla võtmise häälega käsklus “sokk!” või “tangens!”, vaata, mis teeb)

+7
-1
Please wait...

Postitas:
deadspace

Sinu viga on selles, et eeldad loomadelt inimlikku käitumist ja inimlikke väärtuste arvestamist, mis kohe kindlasti ei leia aset. Demokraatia on inimeste leiutis, mida loomariigis kuskil ei kohta. Või kui siis ainult natuke ja sedagi kõige arenenumate primaatide juures. Näiteks inimesed loevad liigikaaslase tapmist äärmiselt taunimsväärseks teoks. Kiskjate juures on see aga täiesti tavaline nähtus.

P.S Päris grupidünaamika tuleb välja alles siis, kui grupiliikmete eksistents ohtu satub. Kuni sinnamaani käib võimu ja paaritusmängude mängimine.

Ei eelda. Üldse mitte. Seepärast ju räägingi, et koer ei peatu tingimata käskluse EI peale suurest austusest karjajuhi vastu. Väidetavalt. Äkki hästitreenitud refleks? Või olukord

kus teatud ärritus tekitab kindla reaktsiooni.

Kui tõmbaksin paralleeli inimesega, siis jah, peatumine tuleks sageli, kuid mitte alati, austusest või võimupositsioonide erinevusest, aga koer pole inimene. Tema ei tea demokraatiast midagi, nagu sinagi tõded. Tema allub hetkel antud situatsioonis kõige pädevamale, kes väga vabalt võib tema silmis olla tema ise. Just selles situatsioonis ja hetkel.

Jällegi sa eeldad, et nagu koer suudaks kellegi pädevust hinnata. Pädevus on kõrgema taseme kontseptsioon, mida loomad ei mõista.

Samal teemal ka tänases https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/120070912/kui-toug-on-aretatud-voitluskoeraks-ning-ta-on-mones-riigis-lausa-keelatud-peaks-lastega-pere-seda-arvesse-votma

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Agathe

Jällegi sa eeldad, et nagu koer suudaks kellegi pädevust hinnata. Pädevus on kõrgema taseme kontseptsioon, mida loomad ei mõista.

Suudavad. Seepärast ongi peaaegu igas olukorras erinev karja juht. Antud hetkel pädevaim. Uuema teooria kohaselt vähemalt.

Koerad ei aruta enne pikalt, ei istu ringis ja ei tõmba piipu, kui on tarvis näiteks üle aia ronivale kolmele pätile tähelepanu pöörata. Sel hetkel asub kohe tegevust juhtima see, kes on enda arvates kõige pädevam. Ei tea, palju sa oled koeri jälginud, aga oma max viieliikmelises koertekarjas oleks järgnenud üks stsenaarium kahest.
1. End kõige pädevamana tundnud koer juhib ja teised tunnistavad tema karjaliiderlust ( 🙂 ) ja pädevust ning organiseeruvad tema antud “korralduste” järgi.
Või
2. keegi teine koer esitab esimesena ründele tormanud ja isehakanud karjajuhile väljakutse ja nad purelevad enne pätini jõudmist. Lihtsalt sest teine ei hinda esimese pädevust olla selles olukorras karja juht piisavaks ning peab vajalikuks nõrk ja ülbe juht tagasi tõmmata, enne kui kari kahju saab.

Piisavalt nähtud olukordi, kus kõige kiirem või noorem paneb esimesena sööstu, siis peatub, sest saab aru, et ta peab mööda laskma selle, kes tegelikult selles olukorras vägede juhtimisega toime tuleb.

Neid koeri või laiemalt tõuge on ju mitmeid, kes näiteks pargis jalaluu murdnud omaniku juurde ei pruugi lasta isegi kiirabiarsti. Seda juba peaaegu tõututvustuste kohaselt, sest omaniku EI! ei loe selles olukorras sellele koerale midagi. Koera arvates inimene ei ole enam pädev otsustama, kas mingid võõrad onud võivad teda katsuda või ei. Ta saab aru, et inimene on vigastatud ja nüüd on tema karja juht, kes peab oma haavata saanud karjaliiget kaitsma. Kusjuures igas muus olukorras võivad nad olla peaaegu et kuulekuskoolituse võistluste võimalikud võitjad, kes kunagi ei jäta omaniku korraldusele allumata.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
deadspace

Neid koeri või laiemalt tõuge on ju mitmeid, kes näiteks pargis jalaluu murdnud omaniku juurde ei pruugi lasta isegi kiirabiarsti tõututvustuste kohaselt, sest omaniku EI! ei loe selles olukorras koerale midagi. Koera arvates inimene ei ole enam pädev otsustama, kas mingid võõrad onud võivad teda katsuda või ei.

Mina tõlgendaksin seda otseselt, et koera haarab võimalusest karjajuhiks saada. See on väga lihtne ja ilma mingite keeruliste konstruktsioonideta käitumine.
Ja see on ka puhas läbikukkumise näide, et nii ei tohi koeri koolitada! Ja inimene, kes oma koeri nii treenib on ohtlik endale ja teistele, sest koer tegelikult ei kuuletu talle.

 

+2
-6
Please wait...

Postitas:
Agathe

Neid koeri või laiemalt tõuge on ju mitmeid, kes näiteks pargis jalaluu murdnud omaniku juurde ei pruugi lasta isegi kiirabiarsti tõututvustuste kohaselt, sest omaniku EI! ei loe selles olukorras koerale midagi. Koera arvates inimene ei ole enam pädev otsustama, kas mingid võõrad onud võivad teda katsuda või ei.

Mina tõlgendaksin seda otseselt, et koera haarab võimalusest karjajuhiks saada. See on väga lihtne ja ilma mingite keeruliste konstruktsioonideta käitumine.

Ja see on ka puhas läbikukkumise näide, et nii ei tohi koeri koolitada! Ja inimene, kes oma koeri nii treenib on ohtlik endale ja teistele, sest koer tegelikult ei kuuletu talle.

Muidugi ta haarab sellest võimalusest, sest karjal peab olema juht, kes vastutab ka kõigi väetimate heaolu eest karjas. Endine juht ei ole enam pädev, on vana/vigastatud vms. Mis teha, tuleb asemele astuda, sõltuvalt, milleks koer on aretatud ja milline on tema päritolu ja vereliinid. Ega lõvidelgi pole see mingi läbimõeldud musta tahvli ees skeemidega läbi mängitud “keeruline konstruktsioon”. Nii lihtsalt on. Suutmatu juht eemaldatakse ründe- või kaitsevajaduse korral positsioonilt. See ei tähenda, et sama endine juht ei võiks looduses olla uuesti juht mingi teise ülesande täitmisel, näiteks kutsikatele saagi rappimise õpetamisel või joogikoha leidmisel. Puhas loodus.
See pole mingi “keeruline kontruktsioon”, see on loodus, mis annab käsu liidril hoolitseda oma karja väetite eest. /Kärbe, sest sisaldas ilmselt ekslikku infot/
Loomulikult ei peaks koeri selliseks eraldi kasvatama, kindel see, 100% nõus.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
deadspace

Neid koeri või laiemalt tõuge on ju mitmeid, kes näiteks pargis jalaluu murdnud omaniku juurde ei pruugi lasta isegi kiirabiarsti tõututvustuste kohaselt, sest omaniku EI! ei loe selles olukorras koerale midagi. Koera arvates inimene ei ole enam pädev otsustama, kas mingid võõrad onud võivad teda katsuda või ei.

Mina tõlgendaksin seda otseselt, et koera haarab võimalusest karjajuhiks saada. See on väga lihtne ja ilma mingite keeruliste konstruktsioonideta käitumine.

Ja see on ka puhas läbikukkumise näide, et nii ei tohi koeri koolitada! Ja inimene, kes oma koeri nii treenib on ohtlik endale ja teistele, sest koer tegelikult ei kuuletu talle.

Muidugi ta haarab sellest võimalusest, sest karjal peab olema juht, kes vastutab ka kõigi väetimate heaolu eest karjas. Endine juht ei ole enam pädev, on vana/vigastatud vms. Mis teha, tuleb asemele astuda, sõltuvalt, milleks koer on aretatud ja milline on tema päritolu ja vereliinid. Ega lõvidelgi pole see mingi läbimõeldud musta tahvli ees skeemidega läbi mängitud “keeruline konstruktsioon”. Nii lihtsalt on. Suutmatu juht eemaldatakse ründe- või kaitsevajaduse korral positsioonilt. See ei tähenda, et sama endine juht ei võiks looduses olla uuesti juht mingi teise ülesande täitmisel, näiteks kutsikatele saagi rappimise õpetamisel või joogikoha leidmisel. Puhas loodus.

See on ka teada, et kui (kliki, kui huvitab), hundid liiguvad, siis ees ei ole selle hetke karja juht. Seda nimetatakse “leading from behind” ja see on ka inimeste juhtimiskoolitustel väga vajalik teadmine. See pole mingi “keeruline kontruktsioon”, see on loodus, mis annab käsu liidril hoolitseda oma karja väetite eest. Karjal peab olema juht ja juht vastutab väetite eest.

Loomulikult ei peaks koeri selliseks eraldi kasvatama, kindel see, 100% nõus.

See pilt ja tõlgendus on kusjuures täiesti vale. See on meem, millel pole reaalsusega mingit pistmist. Ära seda küll enam argumendina kasuta!  https://www.politifact.com/factchecks/2019/nov/20/viral-image/facebook-posts-viral-wolf-pack-image-miscategorize/

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Agathe

See pilt ja tõlgendus on kusjuures täiesti vale. See on meem, millel pole reaalsusega mingit pistmist. Ära seda küll enam argumendina kasuta!  https://www.politifact.com/factchecks/2019/nov/20/viral-image/facebook-posts-viral-wolf-pack-image-miscategorize/

Tänan harimast! Uurin rohkem ja kustutan seniks viite. Suur tänu. Aga kui me Aafrikas olime mingid aastad, iga kord mõned kuud, siis elevantidel küll oli karja juht alati kõige taga. Või noh, lihtsalt meie silmale kõige suurem, tugevam ja ähvardavam isane. Võimalik, et see oli turvamees 🙂 Taas – peaks uurima.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Nojah90

Nagu paljud eelkõnelejadki ei suuda ma mõista miks peaks üks terve mõistuse juures olev täiskasvanu võtma omale tõukoera, kes on aretatud teenistuskoeraks kui on olemas väga toredaid ja nunnusid seltsikoeri, kes ongi ju aretatud inimestele seltsi ja rõõmu pakkuma. Ei suuda mõista miks peaks inimene valima omale SÕBRA välimuse järgi ja mõtleb, et koer on koer ja vahe on ainult välimuses. Iseloomuomadused ja tervis täiesti teisejärgulised. Lihtsalt kuidas leidub nii palju rumalaid ei võta minu mõistus ja ei hakkagi võtma. 90ndatel oli jah kombeks aretada nt rotikad sellisteks, et peremees ise ei julgenud ka neile minna toitu ette panema, peaasi, et suur agressiivne peni oleks keti otsas aias, et vargaid hirmutada, aga ajad on ju muutunud, aga inimesed pole endiselt targemaks saanud.

Kui hakkasin endale esimest tõukoera valima siis oli valikus palju tõuge, kelle välimus meeldis mulle meeletult, aga lõpuks võtsin välimuse poolest vähem meeldiva seltsikoera, sest tema iseloomuomadused on minu pere jaoks sobilikumad. Koera tulekski valida enda elustiili ja perre sobivuse mitte välimuse järgi. Väga suur mõttekoht ja õppetund paljudele.

+22
-1
Please wait...

Postitas:
annianni

See pilt ja tõlgendus on kusjuures täiesti vale. See on meem, millel pole reaalsusega mingit pistmist. Ära seda küll enam argumendina kasuta! https://www.politifact.com/factchecks/2019/nov/20/viral-image/facebook-posts-viral-wolf-pack-image-miscategorize/

Tänan harimast! Uurin rohkem ja kustutan seniks viite. Suur tänu. Aga kui me Aafrikas olime mingid aastad, iga kord mõned kuud, siis elevantidel küll oli karja juht alati kõige taga. Või noh, lihtsalt meie silmale kõige suurem, tugevam ja ähvardavam isane. Võimalik, et see oli turvamees 🙂 Taas – peaks uurima.

kui Sa seal  aafrikas elasid, siis oleksid võinud ehk elevantide kohta rohkem uurida. No kasvõi seda, et elevantidel on matriarhaat ja isased lahkuvad 12-15 aasta vanuses karjast

+14
-1
Please wait...

Postitas:
Agathe

See pilt ja tõlgendus on kusjuures täiesti vale. See on meem, millel pole reaalsusega mingit pistmist. Ära seda küll enam argumendina kasuta! https://www.politifact.com/factchecks/2019/nov/20/viral-image/facebook-posts-viral-wolf-pack-image-miscategorize/

Tänan harimast! Uurin rohkem ja kustutan seniks viite. Suur tänu. Aga kui me Aafrikas olime mingid aastad, iga kord mõned kuud, siis elevantidel küll oli karja juht alati kõige taga. Või noh, lihtsalt meie silmale kõige suurem, tugevam ja ähvardavam isane. Võimalik, et see oli turvamees 🙂 Taas – peaks uurima.

kui Sa seal aafrikas elasid, siis oleksid võinud ehk elevantide kohta rohkem uurida. No kasvõi seda, et elevantidel on matriarhaat ja isased lahkuvad 12-15 aasta vanuses karjast

See on vaid üldiselt mulle teada. Seepärast ka kirjutasin, et äkki oli see turvamees. Affrikas elamisest pole ma midagi rääkinud, ainult olemisest. Puhkus, ei muud sügavamat.

+1
-8
Please wait...

Postitas:
Kaegu513

See pilt ja tõlgendus on kusjuures täiesti vale. See on meem, millel pole reaalsusega mingit pistmist. Ära seda küll enam argumendina kasuta! https://www.politifact.com/factchecks/2019/nov/20/viral-image/facebook-posts-viral-wolf-pack-image-miscategorize/

Tänan harimast! Uurin rohkem ja kustutan seniks viite. Suur tänu. Aga kui me Aafrikas olime mingid aastad, iga kord mõned kuud, siis elevantidel küll oli karja juht alati kõige taga. Või noh, lihtsalt meie silmale kõige suurem, tugevam ja ähvardavam isane. Võimalik, et see oli turvamees 🙂 Taas – peaks uurima.

kui Sa seal aafrikas elasid, siis oleksid võinud ehk elevantide kohta rohkem uurida. No kasvõi seda, et elevantidel on matriarhaat ja isased lahkuvad 12-15 aasta vanuses karjast

Agathe ja tema fantaasiad.

+14
-2
Please wait...

Postitas:
billa

Ükskõik, millist karjajuhi teooriat keegi teist usub, igal juhul eeldab see, et juht on kohal. Antud juhul oli kohal poolvõõras väikelaps ja kaks kurja koera. Selge on see, et sellises koosluses ei ole nelja-aastane laps karja juht. Seda oleks võinud täiskasvanu siiski ette suuta ennustada ja seda kooslust mitte omapead jätta.

+18
-1
Please wait...

Postitas:
ninakaru

See pilt ja tõlgendus on kusjuures täiesti vale. See on meem, millel pole reaalsusega mingit pistmist. Ära seda küll enam argumendina kasuta! https://www.politifact.com/factchecks/2019/nov/20/viral-image/facebook-posts-viral-wolf-pack-image-miscategorize/

Tänan harimast! Uurin rohkem ja kustutan seniks viite. Suur tänu. Aga kui me Aafrikas olime mingid aastad, iga kord mõned kuud, siis elevantidel küll oli karja juht alati kõige taga. Või noh, lihtsalt meie silmale kõige suurem, tugevam ja ähvardavam isane. Võimalik, et see oli turvamees 🙂 Taas – peaks uurima.

Elevantide karjad koosnevad emaloomadest, nende emastest järeltulijatest ja isastest noorloomadest. Isased lähevad täiskasvanuks saades omapäi elama ja karja juht on matriarh ehk alfaemane.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
nätakas

Kus see õnnetus üldse aset leidis, teab keegi?

+8
0
Please wait...

Postitas:
mmaliciouz

See on suur mõtteviisi viga (mitte sul, ühiskonnal laiemalt), et “tore puudel” või “nunnu toyterjer” või “imearmas chihuahua” – selle looma võib jätta koolitamata. EI või!

Koolitus siin küll midagi päästnud poleks. See ongi agressiivne ja ettearvamatu tõug juba loomult.

Mis asja? Tegemist on täiesti tavaliste ja loomult heatahtlike koertega, isegi olen lugenud, et neid peetakse just headeks perekoerteks, sest just nende esialgsete aretuseesmärkide tõttu on nende valulävi ja vastupidavus laste sikutamisele kõrgem. Iga koer vajab koolitamist ja selge see, et iga tõu võimekus “kahju tekitada” on erinev – no loogiline, et suur ja tugev koer on rünnaku korral ohtlikum kui chihuahua. Juhtum on õudne ja väga kurb, aga koera tõugu küll milleski süüdistada ei saa.

+8
-15
Please wait...

Postitas:
mull

Kus see õnnetus üldse aset leidis, teab keegi?

Tallinnas

0
0
Please wait...

Postitas:
saskia2

Antud loos polnud ju tegemist koeraga vaid ehtsa elajaga, kes on kontrollimatu, selliste puhul ei aita õpetamine mitte kui midagi.

Vaidlen siinkohal siiski vastu. Minul on kaks koera samast, pitbulliliste “grupist”, ei ole amstaffid, aga erinevus vaid tehniline.

Häda on selles, et inimesed võtavad neid välimuse põhjal, tutvumata tõukirjelduse osaga iseloomu kontekstis ning võetakse esimeseks koeraks, kui puudub igasugune teadmine, milline töö on tubli õnneliku koera kasvatamine.

Süü lasub puhtalt omanikul. Amstaffi ja pitbulli kenneleid on seinast seina – on rahavabrikud ja on need, kus järglasi saavad vaid tasakaalukad agressioonivabad loomad, kus kasvataja teab mis ta teeb. Hea kutsika ootamine kestab paar aastat. Mitteteadlikud tahavad kohe:(

Ja neil koertel on selgelt yks peremees, yks juht. Autoriteet ei teki lambist. See tuleb aastate pikkuse tööga, pideva reaalse koeraga tegelemisega. Juhi autoriteet ei tule läbi hirmu ja vägivalla, see on väga väga vale, eriti kui tegemist on jõulise tõuga. See on kõige suurem viga, mida annab yldse teha. See peab tulema läbi rahulikkuse ja armastuse, aga samas jäädes endale kindlaks, et kui siin on mingi piir, siis see piir ongi siin, kus ma ytlen.

Minu omad on täna vanuselt viie aasta ligi. Siiamaani käin  nendega iganädalaselt spetsialiseerunud inimeste trennides-jalutuskäikudel 10 koera grupis jne. Mitte et vaja oleks, nad on niigi tänaseks sotsialiseeritud ja väga välja õpetatud loomad. Aga. Selle tõu võtmisega on mul vastutus suurem. Ma mõistan seda vastutust. Ja ma olengi olemas, tegelen nendega ja ma ei võta mugavalt, ma tahan, et nad on alati nii kuulekad ja sõbralikud kui seni. Kui sa seda igikestvat protsessi ei naudi, ära võta rasket tõugu.

Ja ma tunnistan, et ükski teine pereliige ei ole minuga ehk omanikuga koerte jaoks samal pulgal. Nad pole agressiivsed, kuid ei kuuletu tingimusteta nii nagu mulle. No ei viitsi kohe tulla, kohe istuda, kohe käppasid näidata. See kõik on muidugi lapse piss võrreldes rünnakuga. Pitbull pole heast sugupuust võttes tänasel päeval ohtlik koer, tohutu pehmo on.

Aga.

See eeldab lisaks heale geneetikale väga tugevat, rahulikku, enesekindlat ja teadlikku omanikku.

Ja ma tegelen nendega, luues treeneriga koostöös erinevaid stressisituatsioone ja koolitades neid neid olukordi haldama.

Oma lapsi lubasin koertega jalutama kui noorim oli ca 12-aastane ja kõvasti koerajuhi õpetust kõrvalt näinud. Varem ei pidanud turvaliseks, ehkki laps ei saanud aru, sest koer on ju musipall. Aga olukordi ette ei tea ja musipallist võinuks saada hetke ajal hoopis teine koer, kellega laps poleks suutnud toime tulla.

Tõug pole süüdi, omanik on.

+28
-2
Please wait...

Postitas:
Kutsarhobusel

Antud loos polnud ju tegemist koeraga vaid ehtsa elajaga, kes on kontrollimatu, selliste puhul ei aita õpetamine mitte kui midagi.

Vaidlen siinkohal siiski vastu. Minul on kaks koera samast, pitbulliliste “grupist”, ei ole amstaffid, aga erinevus vaid tehniline.

Häda on selles, et inimesed võtavad neid välimuse põhjal, tutvumata tõukirjelduse osaga iseloomu kontekstis ning võetakse esimeseks koeraks, kui puudub igasugune teadmine, milline töö on tubli õnneliku koera kasvatamine.

Süü lasub puhtalt omanikul. Amstaffi ja pitbulli kenneleid on seinast seina – on rahavabrikud ja on need, kus järglasi saavad vaid tasakaalukad agressioonivabad loomad, kus kasvataja teab mis ta teeb. Hea kutsika ootamine kestab paar aastat. Mitteteadlikud tahavad kohe:(

Ja neil koertel on selgelt yks peremees, yks juht. Autoriteet ei teki lambist. See tuleb aastate pikkuse tööga, pideva reaalse koeraga tegelemisega. Juhi autoriteet ei tule läbi hirmu ja vägivalla, see on väga väga vale, eriti kui tegemist on jõulise tõuga. See on kõige suurem viga, mida annab yldse teha. See peab tulema läbi rahulikkuse ja armastuse, aga samas jäädes endale kindlaks, et kui siin on mingi piir, siis see piir ongi siin, kus ma ytlen.

Minu omad on täna vanuselt viie aasta ligi. Siiamaani käin nendega iganädalaselt spetsialiseerunud inimeste trennides-jalutuskäikudel 10 koera grupis jne. Mitte et vaja oleks, nad on niigi tänaseks sotsialiseeritud ja väga välja õpetatud loomad. Aga. Selle tõu võtmisega on mul vastutus suurem. Ma mõistan seda vastutust. Ja ma olengi olemas, tegelen nendega ja ma ei võta mugavalt, ma tahan, et nad on alati nii kuulekad ja sõbralikud kui seni. Kui sa seda igikestvat protsessi ei naudi, ära võta rasket tõugu.

Ja ma tunnistan, et ükski teine pereliige ei ole minuga ehk omanikuga koerte jaoks samal pulgal. Nad pole agressiivsed, kuid ei kuuletu tingimusteta nii nagu mulle. No ei viitsi kohe tulla, kohe istuda, kohe käppasid näidata. See kõik on muidugi lapse piss võrreldes rünnakuga. Pitbull pole heast sugupuust võttes tänasel päeval ohtlik koer, tohutu pehmo on.

Aga.

See eeldab lisaks heale geneetikale väga tugevat, rahulikku, enesekindlat ja teadlikku omanikku.

Ja ma tegelen nendega, luues treeneriga koostöös erinevaid stressisituatsioone ja koolitades neid neid olukordi haldama.

Oma lapsi lubasin koertega jalutama kui noorim oli ca 12-aastane ja kõvasti koerajuhi õpetust kõrvalt näinud. Varem ei pidanud turvaliseks, ehkki laps ei saanud aru, sest koer on ju musipall. Aga olukordi ette ei tea ja musipallist võinuks saada hetke ajal hoopis teine koer, kellega laps poleks suutnud toime tulla.

Tõug pole süüdi, omanik on.

See ja kõik muud väited on õiged, aga kehtivad ükskõik mis muud tõugu koera suhtes samuti. Ka nunnudel puudlitel on ainult üks juht näiteks. Nunnu puudel, kelle vanem(ad) on ebastabiilse närvikavaga, ei ole sugugi nunnu. Kõik koerad vajavad elukestvat treeningut, et nad päriselt ka ühiskonnakõlbulikud oleksid.

+11
0
Please wait...

Postitas:
angie

isegi olen lugenud, et neid peetakse just headeks perekoerteks

Siis on su teadmised küll väga adekvaatsed. Tegu on võitluskoeraks aretatud tõuga, eesmärgiks vastase tapmine võimalikult efektiivselt. Mõtle ise edasi. No ei ole tegu täiesti tavalise heatahtliku tõuga. See ongi ehe potentsiaalse ignorantse omaniku tunnus, kes ei teadvusta ja isegi ei taha tunnistada, kui ohtliku tõuga tegu on.

+16
-12
Please wait...

Postitas:
angie

Antud loos polnud ju tegemist koeraga vaid ehtsa elajaga, kes on kontrollimatu, selliste puhul ei aita õpetamine mitte kui midagi.

Vaidlen siinkohal siiski vastu. Minul on kaks koera samast, pitbulliliste “grupist”, ei ole amstaffid, aga erinevus vaid tehniline.

Häda on selles, et inimesed võtavad neid välimuse põhjal, tutvumata tõukirjelduse osaga iseloomu kontekstis ning võetakse esimeseks koeraks, kui puudub igasugune teadmine, milline töö on tubli õnneliku koera kasvatamine.

Süü lasub puhtalt omanikul. Amstaffi ja pitbulli kenneleid on seinast seina – on rahavabrikud ja on need, kus järglasi saavad vaid tasakaalukad agressioonivabad loomad, kus kasvataja teab mis ta teeb. Hea kutsika ootamine kestab paar aastat. Mitteteadlikud tahavad kohe:(

Ja neil koertel on selgelt yks peremees, yks juht. Autoriteet ei teki lambist. See tuleb aastate pikkuse tööga, pideva reaalse koeraga tegelemisega. Juhi autoriteet ei tule läbi hirmu ja vägivalla, see on väga väga vale, eriti kui tegemist on jõulise tõuga. See on kõige suurem viga, mida annab yldse teha. See peab tulema läbi rahulikkuse ja armastuse, aga samas jäädes endale kindlaks, et kui siin on mingi piir, siis see piir ongi siin, kus ma ytlen.

Minu omad on täna vanuselt viie aasta ligi. Siiamaani käin nendega iganädalaselt spetsialiseerunud inimeste trennides-jalutuskäikudel 10 koera grupis jne. Mitte et vaja oleks, nad on niigi tänaseks sotsialiseeritud ja väga välja õpetatud loomad. Aga. Selle tõu võtmisega on mul vastutus suurem. Ma mõistan seda vastutust. Ja ma olengi olemas, tegelen nendega ja ma ei võta mugavalt, ma tahan, et nad on alati nii kuulekad ja sõbralikud kui seni. Kui sa seda igikestvat protsessi ei naudi, ära võta rasket tõugu.

Ja ma tunnistan, et ükski teine pereliige ei ole minuga ehk omanikuga koerte jaoks samal pulgal. Nad pole agressiivsed, kuid ei kuuletu tingimusteta nii nagu mulle. No ei viitsi kohe tulla, kohe istuda, kohe käppasid näidata. See kõik on muidugi lapse piss võrreldes rünnakuga. Pitbull pole heast sugupuust võttes tänasel päeval ohtlik koer, tohutu pehmo on.

Aga.

See eeldab lisaks heale geneetikale väga tugevat, rahulikku, enesekindlat ja teadlikku omanikku.

Ja ma tegelen nendega, luues treeneriga koostöös erinevaid stressisituatsioone ja koolitades neid neid olukordi haldama.

Oma lapsi lubasin koertega jalutama kui noorim oli ca 12-aastane ja kõvasti koerajuhi õpetust kõrvalt näinud. Varem ei pidanud turvaliseks, ehkki laps ei saanud aru, sest koer on ju musipall. Aga olukordi ette ei tea ja musipallist võinuks saada hetke ajal hoopis teine koer, kellega laps poleks suutnud toime tulla.

Tõug pole süüdi, omanik on.

Kogu see jutt tõestab 100%, et konkreetses tõus on vägagi asi. Ikka äärmiselt raske ja nõudlik  tõug, kelle vead kasvatamisel võivad olla fataalsete tagajärgedega.

+22
-1
Please wait...

Postitas:
deadspace

Tõug pole süüdi, omanik on.

Ma olen üsna kindel, et selle koera omanik rääkis ka sama juttu, kui nunnu ja heasüdamlik loom tal on ja kellelegi liiga ei tee. Neid on FB koertegruppides sadu. Kui eelmine suurem skandaal bullterjeritega oli, siis ma ennustasin, et lähima 10 aasta jooksul tapavad need kellegi. Ei läinud viit aastatki. Ma ennustan uuesti, et see kõik kordub alla 10 aasta jooksul. Bullterjerite puhul on peast vigased nii koerad kui ka peremehed ja et me ei saa kuidagi piirata peast vigaste inimestele koerapidamist, siis tuleb piirata tõuge.

+20
-10
Please wait...

Postitas:
Maryana32

Minu õel on 7-aastane emane amstaff, kes lapsi armastab. Koer oli võetud enne pere planeerimist ja õde arvestas raske südamega juba rasedaks jäädes, et kui koer last ei salli, siis tuleb talle uus kodu leida. Aga ikka läks teistmoodi, õhtuti koer magas, pea õe kõhu peal, kui laps sündis, siis magas hälli kõrval pea ööpäevaringselt, lihtsalt valvas. Kui laps kõndima õppis, siis oli koer alati kõrval ja kukkuma hakates pistis pea lapse kõhu alla ja aitas last püsti hoida. Ei ole nii lastesõbralikku koera näinud, aga sellegipoolest teda lastega omapead ei jäeta. Arvan, et on tohutu vahe, kas tegemist on koeraga, kes koos lapsega üles kasvanud või koeraga, kelle jaoks laps poolvõõras on. Õe koer on ka väga sõbralik ja lojaalne pigem oma pere lastega, aga hakkab ärevalt urisema, kui tema jaoks võõrad lapsed omade juurde tulevad. Ilmselt antud loos koer pidas last oma territooriumile tungijaks, mitte pereliikmeks. See koeratõug on halastamatuks murdjaks aretatud küll, aga iga koeratõug võib ühel hetkel instinktidele järele anda, ei ütleks, et just üks tõug on kuri ja agressiivne. Mul ei mahu kuidagi pähe, kuidas üleüldse neljane laps koju jäeti. Koeraga või ilma koerata.

+26
-3
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 202 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Koer tappis lapse