Teema: Koera võtmine. Palun abi.

Täpsustaks pisut, et mida arutada soovid. Kas seda, mis tõugu võtta? Või seda, mis haigusi võib esineda?
Osad tõud on küll teatud haigustele vastuvõtlikumad, kuid lõppkokkuvõtteks oleneb siiski kõik konkreetsest indiviidist.
Aktiivsusega sama. Tõuti see võib erineda, kuid kindlasti on iga koer erinev. Ja ka pesakonna siseselt võivad õed- vennad iseloomudelt täiesti erineda.
On nähtud ka mopse, kes teevad väga edukalt agilitit.
1 tund hommikul, 2 õhtul+ nädalavahetuse mets ei ole mingi ülemäära peadpööritav koormus ühele koerale. Selline tavaline aktiivsus pigem.
Seega peaks sobima iga tõug põhimõtteliselt.

Sinu kirjelduse järgi sobiks karmikarvaline foksterjer. Üldse sellised keskmised terjerid. Aga endal kogemus foksidega, sellepärast oskan soovitada. Foksil ei ole kunagi liikumise vastu midagi ja ta on hea jooksja, muul ajal magab rahulikult või kõnnib sul natuke sabas ka. Kasvult pigem väiksem, 8-10 kg, karv vajab küll hooldust (trimmimine, pügada ei tohi), aga kui see tehtud korrapärselt, siis ei aja üldse karva ega haise. Sõbralik, küllalt põikpäine selles mõttes, et tahab ise mõelda ja otsustada – jahikoerale iseloomulikult. Aga koolitades ja sotsialiseerides täiesti super iseloomuga.
Ma oma koeraga käin päevas 1-2 tundi jalutamas või jooksmas keskmiselt, võib ka päeva peale jaotatuna (oma aed ka olemas), linnas. Aa, ja ei haugu iga asja peale, nagu mõne tõu esindajad. Ning hästi terved on, iseloomulikke haigusi ei ole. Korterikogemus ka olemas, ei ole üldse vahet, siis lihtsalt käid vahepeal pissitamas väljas eraldi. Kes siin ütles, et jahikoera pole mõtet võtta, kui jahil käia ei kavatse – täiesti vale. Kõigil ei ole jahiinstinkt arenenud ja kui seda ei arenda, siis polegi see domineeriv. Koeraga tuleb igal juhul käia kutsikakoolis ja paha ei tee sõnakuulelikkuse treening, siis teeb koer sinuga eriti kenasti koostööd. Beagle pole küll mingi hull jahikoer, aga natuke ülemeelikum kui foks (ka veidi kogemusi). Tihti arvatakse, et beagle on mingi hullumeelne – siis on lihtsalt lastud ülekäte kasvada, nagu tegelikult kehtib ju kõigi koertega, kellega pole siis lihtsalt vastavalt tegeletud.

šnautser!

Aktiivsuse mõttes soovitaksin dobermanni,pitbulli,amstaffi ja ka sakslast.
Kuuletuvad hästi kui saavad piisavalt ajutegevust ja kooli. Sõbralikud on ka ja ära kuula nende inimeste arvamust, kes on midagi kuulnud, aga pole kunagi nende tõugudega isiklikult kokku puutunud.
Koer on oma omaniku peegeldus, kui sa tahad koos koeraga kasvada, siis edu!

Ühe detaili jätsid ütlemata – mis tööd sa teed, kas sul on töö kellast kellani või on paindlik graafik, saad ka looma tööle kaasa võtta?
Aktiivsele inimesele sobib hästi borderkolli või austraalia lambakoer – arukad, aktiivsed, ilusad, keskmist kasvu, Eestis piisavalt tuge, väga sõbralikud (mistõttu valvekoeraks täiesti mõeldamatud 🙂 ). Mul on endal austraallane. See koer on õnnelik, kui saab olla koos peremehega, ta võib magada tunde su jalge all, kui raamatut loed, töötad või telekat vaatad, aga nii kui püsti tõused, on ta kohe ka püsti, silmad ootusärevad – noh, kas nüüd teeme midagi? Kui ei tee – okei, magame edasi. Aga ta on kogu aeg valmis, sinule pühendunud – muidugi ei tohi sa ka tema ootusi petta, mõnikord pead ikka tegema ka midagi. Talle sobivad kõikvõimalikud koeraspordi alad – alates sõnakuulelikkusest ja agilityst kuni karja-ajamise ning vedamisteni (kelku, ratast). Aussie on ideaalne koer, kui sul on aega temaga tegeleda nii, et tal igav ei hakka. Kui tal igav on, siis võib ta pätti ka palju teha, sest energia peab ju kuhugi maandama – siis võib ta seinu ja mööblit rikkuda, asju närida, isegi kurjaks muutuda. Aga sinu kirjelduse järgi sinu jaoks pole probleem koeraga koos tegutsemine.
Pikaks ajaks üksi ta muidugi ka ei taha jääda, ilmselt kõik aktiivsed koerada tahavad olla peremehega koos ja mitte üksi. Samas on aussie nii hästi kasvatatav (allub toidule väga hästi, st. maiuse nimel teeb kõike), et saad teda ka tööle kaasa võtta, kui teil lubatakse, kogu vaba aja koos veeta. Ja tead, nad on niiiiii rõõmsad koerad! Uskumatu, kui palju rõõmu sellest koerast kiirgab, kui ta on kodus üksi olnud ja sa koju tuled.
Kasvatajaid on ka Eestis olemas ning lähiriikides samuti. Neid on ilma sabata, pooliku sabaga ja pika sabaga, kõikvõimalikke värvimudeleid, hallikirjud, pruun-valged, must-valged, kolmevärvilised – igale maitsele.
Luigele minekul on mõtet, kui tead, mida näha tahad. Niisama ülevaadet saada on seal raske, iga tõug on omal kellaajal ja nii pead võib olla terve päeva platsil tolknema.

Mina see foksisoovitaja. Karvahooldus ei pruugi üldse olla kallis – kas õpid ise ära, see ei ole kosmoseteadus – või kui on hea kasvataja sel karvahooldust nõudval tõul, siis on võimalus, et käid hoopis tema juures trimmimas. Lühikarvalised ei pruugi olla hea variant, kui ei taha nõelteravaid karvu oma elamises pidevalt kohata (olen kuulnud lühikarvaliste koerte omanike käest, aga ei tea, kui suur see probleem siis olla võib).
Beagle´it ei pea üldse välistama, ta on tuntud sõbralik tõug ja õppimisvõimeline ikkagi. Foksidel on, jah, ka siledakarvaline variant (ongi tõu nimi siledakarvaline foksterjer).
Soovitan samuti näitusele vaatama minna mõnele (Eesti Kennelliidu kodulehel on näituste kalender) ja ajakava on tavaliselt olemas, sa ei pea tervet päeva seal passima, vaid lähed ikka sind huvitava tõu näitamise ajaks kohale. Samas võib ka sama tõu omanikega jutuotsa peale saada ja juba lähemalt küsida. Mina käisin enne näitusel karmikarvalist foksterjerit vaatamas, kui plaan tekkis kunagi, siis vaatasin, mis kasvatajaid on meil Eestis olemas sellel tõul ja käisin kasvataja juures vaatamas, milline see koer päriselt on ja tundub. Eeltöö aitas täpselt aru saada, kas valik on õig – ja igati rahul endiselt.

Foksterjer (ja üldse terjerid) ja beagle on üsna lärmakad tegelased. Beagle on eriti julm tüüp. Korterisse kindlasti ei sobi, väga paljud on enda beagle’le uue kodu otsinud selle tõttu, et ajab korteris hulluks kõik ja polnud aimugi aktiivsusest. Teine samasugune hull on Jack Russell!

Korterisse soovitaksin austraalia karjakoera, portugali veekoera, puudlit, springerspanjelit, shiba inut või whippetit. Portugali veekoer ja puudel ei aja karva, whippeti miinus on, et peab õue minnes riietama.

Soovitan ka snautserit, minul on kääbik. Karva ei aja, väga armastab liikuda ja nutikas ka veel.

#3221360:

Foksterjer (ja üldse terjerid) ja beagle on üsna lärmakad tegelased. Beagle on eriti julm tüüp. Korterisse kindlasti ei sobi, väga paljud on enda beagle’le uue kodu otsinud selle tõttu, et ajab korteris hulluks kõik ja polnud aimugi aktiivsusest. Teine samasugune hull on Jack Russell!

Korterisse soovitaksin austraalia karjakoera, portugali veekoera, puudlit, springerspanjelit, shiba inut või whippetit. Portugali veekoer ja puudel ei aja karva, whippeti miinus on, et peab õue minnes riietama.

Kas sul on üldse mõni kogemus foksterjeri või beagle´iga või lihtsalt lahmid? Iga koera peab kasvatama, esimene aasta ongi selle jaoks. Kui ajab hulluks, on oma tegemata töö. Foksterjer sobib täpselt sama hästi korterisse nagu iga teine keskmist kasvu koer, ilmselt ka beagle. Need kuulujutud, kuidas üks või teine tõug on “hull haukuja” või muu taoline, on täielik jama, kuni pole oma kogemusi – ja sel juhul ju ka tead põhjust, miks ta palju kipub haukuma. Päris vait ei ole ükski koer ja see on ju ka normaalne.
Siin oli juttu ka puurist – puur on koerale turvakoht, see ei ole karistus, vaid võimalus olla omaette (minu koer näiteks läheb öösel ise magama sinna) ja üksi koju jättes koera on see parim variant, et koer ei teeks endale kogemata viga ega kahjustaks su elamist, mis jälle vähendab võimalust koera süüdistada millegi, milles ta ise ju süüdi ei olegi. Päris 8 tundi ei peaks muidugi ükski koer puuris kinni olema – ega üldse üksi olema, kui korteris pidada – aga ju teemaalgataja ise teab, kuidas tema päevakava on.

Labradori soovitaksin, aktiivne koer aga väga sõbralik. Kerge kasvatada ja maailma parim sõber, alati lojaalne ja rõõmus. Tahab palju liikumist ja suhtlemist.

Ma imestasingi, et labradori ja kuldset veel polnud soovitatud. Sõbralikud ja aktiivsed, aga ajavad karva. Minu labrador oli küll peamiselt toidule truu. Bokser on minu meelest üsna koleda näoga koer, aga aktiivsele sportlikule inimesele soovitaksin küll.

#3221532:

Kui teemaalgataja plaan on koerale pakkuda päevas 1+1,5h liikumist, siis ma ei julgeks küll Nova Scotia retriiverit tingimata soovitada. Muidugi tunnistan, et mul isiklik kogemus selle tõuga puudub. Ilmselt seda ka ei tule (kuigi ka minu arust on nad olemuselt ja välimuselt ägedad), sest minu jaoks pani selle tõu paika ühe minu koera seda tõugu kutsikakooli kaaslase jutt. Nemad nimelt käisid iga kord enne kutsikakooli poolteist tundi mänguplatsil, et koer piisavalt energiat maha saaks rabeleda, et suuta kutsikakoolis keskenduda.

Jah, ilmselt on sul õigus. Minul ka päris isiklik kogemus puudub, mulje pigem naabruskonnas elava koera põhjal, kellega koos jalutanud ja perenaisega suhelnud oleme. Nendel selline mõistlik eksemplar, kes toas suudab rahulik olla aga tegelemist ja väsitamist vajab ikkagi omajagu.

Mina soovitan ka foxterrierit. Või veidi suuremat Airedale terrierit. Intelligentsed inimesekoerad mõlemad. Ja aktiivsed. Karvahooldus Airedale terrieril on umbes 400€ aastas, kui iga paari kuu järel käia. Samas, kodu on karvavaba ja muul ajal pole vaja karvaga midagi teha. Fox on väiksem, tema karvahooldus on odavam. See, kas haugub või mitte, oleneb pigem ikka kasvatuset.

#3221555:

#3221370:

#3221313:

Aktiivsuse mõttes soovitaksin dobermanni,pitbulli,amstaffi ja ka sakslast.

Kuuletuvad hästi kui saavad piisavalt ajutegevust ja kooli. Sõbralikud on ka ja ära kuula nende inimeste arvamust, kes on midagi kuulnud, aga pole kunagi nende tõugudega isiklikult kokku puutunud.

Koer on oma omaniku peegeldus, kui sa tahad koos koeraga kasvada, siis edu!

Kas sa lugesid ka teemaalgataja kriteeriume? Dobermann ja saksa lambakoer on suured koerad. Lisaks on nad, vahemalt saksa lambakoer, ysnagi haukumislembene. Sellised koerad pole kindlasti korterikoerad.

Jah, lugesin. Nooo ma ei ütleks et suured, vb dobermann pigem jah, aga saklane mitte nii väga. Suured koerad ikka ju mastiff, corso, berhardiin… Ja mina isiklikult pole kohanud veel haukumislembelist sakslast.

Ja siin vahepealsetele kommentaaridele, et amstaff vajab karva hooldust? Mis ajast?

Mine vaata, kes naaberkonna hoovides need suurimad haukujad on. Suure tõenäosusega leiad eest sakslased. 🙂 Sakslased on viimase 20a aretusega nii ära rikutud, et ei ole neil tervis hea ja närvikava veel vähem. Viimasel ajal kuuleb üha rohkem, et on labiilse närvikavaga. Tuttav koertejuuksur keeldub sakslastega tegelemast kui omanik juures pole. Nii palju on rünnanud. Ütles ka, et see on viimaste aastate teema.