Teema: Koeraomanike päevakava

#2937081:

#2937079:

#2937070:

#2936847:

Puhtusepidamine sõltub tõust päris palju. Minu koer näiteks karvu üldse ei aja, elamine on 100% karvavaba, käpad peseme peale iga jalutuskäiku (koer ootab porimatil, kuni jalutaja üleriided seljast võtab) ja toitu on lubatud süüa vaid oma pesas. Meie kodus ei viita mitte miski koera olemasolule, kui tema mänguasjad ja pesa välja arvata.

Koer peab sööma oma pesas? Mis mõttes nagu? Ise sööte ka ainult voodis või?

Hmmm. Mina pole küll see, kellelt sa küsid, aga ka meil peavad kõik koerad sööma oma kindlas piirkonnas. Õues siis. Keegi ei tohi vedada oma lehmamagu teise koera söögipiirkonda.

Toas seda enam. Toas elavad koerad, kes mul on olnud, on pidanud alati sööma ühes kindlas kohas. On see siis kööginurk või esik, aga koonutäie seamaksaga nad igatahes korteris ringi küll ei jooksnud. Alati oli söögipiirkond pesa (puuri vms) vahetus naabruses.

Või mis sind täpselt selle juures segas, et teise inimese koer sööb ühes kindlas ettenähtud piirkonnas? Muidugi tean peresid, kus koeral on lubatud pool verist seapead risti läbi kahekorruselise elamu vedada, sest “koerakene otsib, kus tal mugavam süüa on, tule siia emme juurde diivanile, tee nämma-nämma”. Mina nimetan seda kasvatamatuseks.

Küsimus ei olnud kindlas piirkonnas, vaid just selles, et koer peab sööma pesas. Pesa on ju koera magamiskoht, kuidas ta seal siis sööb – see on mulle täiesti arusaamatu. Normaalne oleks, et koeral (ja me räägime toakoerast ju) on köögis oma nurk, kus on tema joogianum ja ka söögianum. Ja seal ta ka sööb. Selles kindlas kohas. Kas siis antud juhul pannakse koerale krõbinad kausiga pessa või lausa kausike hakklihaga või, nagu siin vaimutseti, verine seapea vms?

No sa saad ju isegi aru, et pesa all mõeldi seda piirkonda, kus on pesa, selle lähedusel asuv veekauss jms. Ehk siis koera kohta. Koera piirkonda, kus on tema tubase elu pidepunktid – koht, vesi, söök.

Ja verisel seapeal pole vaimutsemisega midagi pistmist, puhas tõsiasi, toortoitu võiksid ka ise koerale aegajalt anda. Kas just seapead, ku sul väike koer on, aga kõri, maksa, kopsu, neeru, kuidas sa iganes menüü koostad.

(Vaadates praegu aknast, kuidas üks mu koertest poolikut seapead järab)

Kuule, jälgi oma tooni veidi. Koerapidamise põhimõtted on erinevad.
Just nimelt ei saanud ma aru, et koera pesa saaks olla midagi muud, kui koera ase=voodi=magamiskoht.
Sama moodi ei suuda ma aru saada, miks peaks hoidma koera oma majas/korteris=kodus puuris? Selgita seda fenomeni, palun.
Minu jaoks on koer pereliige, kes liigub vabalt ringi terves elamises, olles sealjuures nii hästi kasvatatud, et oma toitu sööb köögis oma toidunurgas.

Ma olen koerakasvataja ja ma ei soovita igale koerale puuri hankida. Pole ka kuulnud, et kohe iga kasvataja soovitaks? See on küll väljamõeldis.
Kui on toas, või osaliselt toas elav koer, siis väikese kutsikana võib olla turvalisem nii kutsikale kui majapidamisele, et inimeste äraolekul on koer piiratud territooriumil. See ei pea olema puur. Võib olla köök või vannituba. Need kaks ruumi sobivad seetõttu, et tõenäolisemalt on just neis plaaditud põrandad ja kutsika piss ei riku põrandat. Selliselt piiratud territooriumilt saab kõik ohtlikud ja ahvatlevad asjad ära korjata.
Kui pole võimalik sellist piiratud territooriumi korraldada ja ei taheta kutsikat lahtiselt jätta, siis jah võib hankida suure puuri. Aga kindlasti ei tähenda see, et kohe igal koeral peab puur olema. Muide võib olla ka aedik.
Mul loomulikult on puurid kodus olemas, nii metallist kui tekstiilist. Puuridega käin näitustel, aga ka hotellis ööbimiseks olen koerale puuri kaasa võtnud. Ega nad täiskasvanutena mul enam midagi katki ei näri, aga endal on süda rahulikum, kui koer on hotellitoas puuris, mitte toas lahtiselt.

#2937087:

miks peaks hoidma koera oma majas/korteris=kodus puuris

Mul oli aastaid puur, millel ei olnud ust eest – koer tahtis ise sinna minna ja seetõttu oli see ka üleval. Ta ei pidanud seal olema, aga teinekord tahtis olla täiesti rahus ja sinna keegi talle järgi ei läinud – ei teine koer, ei kass, ei lapsed.
Muus osas sai juba vastatud.

#2937521:

koerakasvatajad siiski kasvatavad koeri, mitte ei käi päevatööl.

No selleks, et koerakasvatamisest nii ära elada, et saaks tööl mitte käia, peaks kutsikaid pidevalt “tootma.” Meil on ehk pesakond korra paari aasta järel, aga ikka oleme kasvatajad (= see kodu, kus kutsikad üles kasvatakse loovutusajani) ja me kõik käime tööl, st teeme palgatööd. Koerakasvatus on eelkõige hobitegevus.

#2937521:

#2937493:

Ma olen koerakasvataja ja ma ei soovita igale koerale puuri hankida.

See on huvitav, kas sa oled koerakasvataja, kes käib mujal tööl ning tegeleb oma koeraga kord päevas, jalutades? Minuteada koerakasvatajad siiski kasvatavad koeri, mitte ei käi päevatööl. Ja neil on harilikult rohkem kui üks koer. Oled ikka kindel, et koerakasvataja oled? Lihtsalt imestan.

Aa, või mida sa mõtled koerakasvataja all? Mina ei mõelnud lihtsalt inimest, kes koera kasvatab, vaid inimest, kellel on kennel või kes tegeleb aretusega, kellel on pesakonnad.

Mul on kennel ja mitu koera. Osa koeri elavad ka kaasomandiperedes. Aastas kasvatan üks-kaks pesakonda. Enamus koerakasvatajaid siiski teevad palgatööd. Koerakasvatus on rohkem hobi. Kes ainult koeri kasvatavad, neil on kas rikkad abikaasad või muud sissetulekud, mis rantjee-elu võimaldavad. Paljud teevad tööd, mida saab kodus teha. Raamatupidajad, tõlgid. Muidugi kui sina tuled oma koeraga oma kasvataja juurde, siis ta on kodus. Eeldatavalt on teil ju kokku lepitud, seepärast ta kodus ongi.

#2937546:

#2937540:

Meil on ehk pesakond korra paari aasta järel, aga ikka oleme kasvatajad (= see kodu, kus kutsikad üles kasvatakse loovutusajani) ja me kõik käime tööl, st teeme palgatööd. Koerakasvatus on eelkõige hobitegevus.

Minu senised 2 kokkupuudet koerakasvatajatega on olnud teistsugused – inimesed, kelle kogu tegevus ongi koerte kasvatus, trennid, kutsikad.

Need on üksikud erandid, tõenäoliselt teevad nemadki tööd kas kodus või ei käi iga päev. Koerakasvataja ja lasteaiakasvataja ei ole võrdsed tööd. Koerakasvatajal puudub vajadus vahetpidamata koertega tegeleda ja neil pidevalt silma peal hoida ja arendada. Pesakondade müük ei kata kulusid. Ainult kõrvalt vaadates näib, et kennelite omanikel peaks pappi kottidega nurgas olema. Reaalsed kulud on väga palju suuremad kui arvata võiks. Kutsikavabrik e. miller pole koerakasvataja.

#2937070:

#2936847:

Puhtusepidamine sõltub tõust päris palju. Minu koer näiteks karvu üldse ei aja, elamine on 100% karvavaba, käpad peseme peale iga jalutuskäiku (koer ootab porimatil, kuni jalutaja üleriided seljast võtab) ja toitu on lubatud süüa vaid oma pesas. Meie kodus ei viita mitte miski koera olemasolule, kui tema mänguasjad ja pesa välja arvata.

Koer peab sööma oma pesas? Mis mõttes nagu? Ise sööte ka ainult voodis või?

Pole mõtet juttu kontekstist välja rebida. Jutt käis liigutatavast toidust, nagu kont vm närimismaius. Neid ei ole tal lubatud mööda elamist laiali vedada. Kas parem variant oleks, kui ta seda diivani peal teeks? Tavapärane söömine toimub muidugi kausist.
Magamiseks on tal ka mitu muud kohta olemas. Köögis on spetsiaalne koht ehk “pesa” maiuste järamiseks. Võrdlus inimese voodis söömisega on lihtsalt rumal. Kas sul sööb koer köögilaua taga v?

#3418552:

Kas oleks loogiline arvata, et koer annaks märku kui tahab õue minna oma asju ajama? Minu koer ei anna sellest kunagi nimelt märku. Ei hommkkul, päeval ega õhtul. Mida sellest järeldada? Et tal pole veel häda v ta kannatab ja hoiab kinni? Ja nii juba mitu aastat? Vahest vabal päeval läheme

esimesele tiirule alles kell 13 v 14 … Eelmisel õhtul väljas viimati kell 22. Seega vahe lausa ligi 15 h kohati. Hakkasin lihtsalt muretsema, et ega koer sellest mingit terviseprobleemi saa? Ma olen ikka olnud arvamusel, et kui tahaks hädale, siis annab märku v lausa teeks tuppa. Aga ta et tee kumbagi.

Meie koer ka ei anna märku, et tahaks õue. Elame korteris. Küll aga annab ta märku, et tahaks süüa ja istub selle kapi ees, kus tema söök peidus on. Süüa saab hommikul ja õhtul.
Aga ma üldiselt käin koeraga hommikul õues. Mõnikord lausa kell 10. Siis järgmine kord kell 4 ja siis kell 9 või 10 õhtul. Mõnikord õhtul koer on juba pärast sööki sättinud end magama ja siis ei liigutagi end oma asemelt. Ma olen teda lausa pooleldi tirinud pesast välja, et oleks aeg õue minna. Ta on koer, kes kunagi eriliselt ei rõõmusta selle üle, et nüüd saab õue. Ja kui veel vihma sajab, siis kähku teeb oma hädad ära ja kohe suundub tuppa tagasi. Tegu bokseriga.

Kaks allapõlve koera, üsna aktiivsed muidu, korterikoerad, elame maapiirkonnas.
Siis kui oli töö kontoris, oli äratus tavaliselt kella 7 paiku. Kohvi ja võileib, koertele süüa ja siis enne äraminekut koertega pissiring, umbes 1 km. Selle aja jooksul teevad ära kõik oma hädad ja vaatavad ümbriskonna üle.
Koerad jäid koju umbes 8 tunniks, puuri ei lukustanud (puur on küll olemas). Vahetevahel käisid koerad ka kontoris kaasas, seal nad üldjuhul magasid rahulikult terve päeva oma pesas.
Peale kojutulekut kohe samasugune pissiring, seejärel kella 7 paiku õhtusöök ja õhtul hiljem pikem ring õues / metsas. Nädalavahetused maal, metsas jne.

Praegu, kui töö käib kodust, on äratus siis, kui on ärkamine. Ehk mina käin koertega õues, siis kuskil 9 paiku äratus, koerad venivad voodi alt välja kuskil 11 paiku, söövad oma söögid ja jäävad ukse juurde õueminekut ootama.
1 km pissiring, seejärel tagasi tuppa ja magavad hambad laiali või möllavad kassiga.

Kuskil kella 15 paiku uuesti pissiring ja umbes kella 17 paiku lähen koertega metsatiirule. Tavaliselt kummagi koeraga eraldi, saavad joosta 5-6 km. Igapäevaselt ka sügamist, mängimist, natuke kammimist ja muud hooldust paar korda kuus. (pesu-karvahooldus, küüntelõikus)

Korra-kaks nädalas mõlemale koerale jäljetrenn, sügis-talv saavad nädalalõppudel olla pikalt ja palju väljas (maal, metsas jne). Kutsikana sai nendega ka kuulekuse trennides käidud, aegajalt eksin nendega ära ka näitustele.

Tundub, et koerad on rahul.

#2934468:

Milline on teie päevakava koeraga? Mis kell ärkate, mida siis teete, millal väljas käite, kui tihti süüa annate, kui palju mürate koeraga jne? Kui palju koer üksi on, kui palju päevas aktiivset liikumist saab? Eramajades elavad koeraomanikud (kelle koera põhielukoht ei ole õues) – palju sellist aega on, mil koer üksi õues on?

Lisage palun ka koera tõug ja vanus.

Koeri on kolm. Kaks Kesk-Aasia lambakoera ja üks Kaukaasia lambakoer. Kõik magavad majas, sest vastasel korral nad patrulliksid öö otsa mööda territooriumi ja keegi ikka mõnd põtra või kitse eemalt silmaks, kelle peale hakata haukuma. Koerad magavad öösiti esikutes, kaks idapoolses suuremas, üks põhjapoolses väiksemas.
Talvel pole probleemi, aga suvel kuumaga peab keegi meist minema ja idapoolsest esikust koerad välja laskma, sest sellel on suur klaaspind ja juba kell 8 võib seal muidu väga palav olla, ehkki aken on alati kevadest sügiseni seal lahti. Seega suvel esimene tegelemine nendega on ca kell 6.
Koerad lähevad õue muidu siis kui ärkame, millalgi 7 ja 10 vahel ja kohe ka kõik saavad süüa. Minu jaoks on see esimene töö hommikuti.
Päevad veedavad nad lahtiselt, meil on territoorium hektareid, aga neil on väiksem nähtamatu piir, millest nad läbi ei lähe. See ala, kus koerad liiguvad vabalt, on umbes poolteist hektarit. Sellest välja liiguvad nad ainult mõne pereliikmega koos ja käsu peale.
Jalutamas käime mitte päris iga päev, olenevalt ilmast. Keskmiselt 3-4 päeval nädalas ja siis teeme 9000 – 12 000 sammuse tiiru.
Mängida pole nendega midagi, mingid pallid ja pulgad ei huvita neid kohe üldse pärast umbes 4. elukuud. Nemad tahavad patrullida ja valvata, see on nende lõbu. Sügada ja silitada saavad nad aga kõik päevas mitu korda, sest kui õues keegi on, on koerad ka kohal. Omavahel ilma inimeseta on nad karantiinivabal ajal tööpäeviti õues omaette mingi 9,5 tundi. Puhkepäevadel olenevalt aastaajast 2-30 tundi. 30 siis, kui teinekord pikemalt ära käime, pulmas või kuskil.
Kui väljas pole väga porine, st suvel ja talvel saavad kõik paar korda nädalas ka pikemaks olemiseks elutuppa, aga nad ei naudi seda üle tunni, siis muutuvad rahutuks ja hakkavad ukse poole nhkuma – õues töö ju ootab, valvata tahaks.
Õhtuti korjame nad esikutesse ca kell 22-23. Enne seda, kl 20 paiku, saavad kõik veel mingi väiksema ampsu, näiteks kalkunisaba või -kaela või toore muna või tüki maksa.
Vanused on neil 5, 7 ja 3 aastat. Kaks isast ja üks emane. Kutsikaid ei ole, pole olnud, ei tule ja ei taha, kuigi kõik on loomulikult tõutunnistusega koerad.

Mul on 3 verekoera (bloodhound). 5-6-7 aastased.
Ärkame kuskil 7 paiku… Lasen koerad aeda, et saavad oma hommikuhädad tehtud. Ise töötan kodust kella 8-15ni. Töö ajal võtan kaks pausi, et nendega jalutama minna. Ehk siis nemad jalutavad mind pigem 😀 Koerad muud ajal mängivad aias või sees/vaatavad aknast välja/magavad.
Peale tööd lähme kogu perega suuremale (kuskil tunni ajasele) tiirule. Elame suht vaikses piirkonnas ning seega inimesi palju liikvel pole.
Süüa saavad kell 5 õhtul. 1 kord päevas. Oleme algusest peale harjutanud, et toit on väljas kuskil 30 minutit ja siis võtame ära. Nad on sellega ilusti harjunud, ning söövad ilusti kausid tühjaks. Söögiks saavad üldiselt kuivtoitu ja vahel ka meie toidülejääke sisse segatuna.
Õhtul enne magamaminekut lasen nad uuesti aeda ning siis lähme koos magama. Selline mõnus magamamineku rutiin. Ootavad mind trepi juures kuskil kell 23.00 ja siis lähme kõik üles magamistuppa. Neil on meie magamistoas oma korvid, kuid vahepeal poeb 1 ka salaja teki alla. See on lõbus, kuna tegu ju ikka väga suure tõuga 🙂

Enne koroonat käisime nädalavahetustel kodust veidi eemal olevas metsas – seal said koerad ilma rihmata ringi nuuskida. Praegu on seal aga veidi rahvarohke.

Kodus on nad tavaliselt maksimum 5 tundi (enne koroonat) – siis kui mina ja mu mees tööl olime. Proovisime alguses neid aeda jätta – kuid tundus, et pigem eelistavad sees magada 🙂

Labradori retriiver 3-aastane ja kirjutan praeguse päevakava. Ärkab kella 8 paiku, mees laseb ta välja ja läheb ise aeda pissile, siis ootab millal üks lastest ärkab, tavaliselt 9-10 paiku ja laps läheb koeraga metsa umbes pooleks kuni kolmveerand tunniks. Tulevad tuppa, koer sööb ja joob, magab mõned tunnid või käib vahepeal õues ringi jalutamas. Kui päike paistab, siis magab terrassil käpad taeva poole ja linnud on temaga nii harjunud, et käivad terrassil nokkimas, koer ei tee väljagi. Teisel lapsel lõppevad tunnid 13 – 14 paiku, siis läheb koeraga jalutama, umbes pool tunnike jalutavad ja siis mängivad koeraga väljas, tavaliselt jalkat, mänguasjade äratoomist ja jooksevad ümber maja. Teine laps tavalisel mängib sel ajal korvpalli, siis jooksevad õues veel ringi ja kolme- nelja paiku tulevad tuppa ja koer saab süüa. Minu mehel ja minul lõppeb kodukontori töö 17 paiku, siis sööme ja lähme koeraga 18.30 paiku pooleteiseks tunniks jalutama. Lapsed pesevad koera puhtaks ja koer läheb magama, et kell 22 paiku veel korraks käib õues pissil ja magab hommikuni.

Oehh, kuidas tuli igatsus oma koera järgi, kes läks 2 aastat tagasi üle vikerkaaresilla.
Mind äratas hommikul tungivalt otsa vaatav koerapilk – ärka nüüd, tahaks süüa, pissile ja kallistusi – ükskõik millises järjekorras. Voodisse tulla ei lubatus sp. valvas voodi ees.
Kui juba silmad lahti, siis katsu sa selga keerata – kui voodi najale kargas rõõmupall, kellele oli see märguandeks – et perenaine on ärganud.
Hommikupiss tehti aeda, siis järgnes söök, patustused ja kallistused.
Pere läks tööle ja kõige varem saabus koju perepoeg – kes siis läks jalutama või kui kiire, siis mölla niisama hoovis.
Õhtused jalutused olid minu ja koera kvaliteetaeg – olenevalt ilmast 5 minutist kuni 2 tunnini.
Meil oli koer kuni aastani aedikus, et ei näriks juhtmeid ja ei teeks pahandust – seal oli veekauss, mängiasjad, ase – aedik oli kinni kuni koer õppis väljas häda tegema, hiljem läks ta sinna, kui seltskonnast rahu tahtis saada.