Esileht Hobinurk Koeratõug Pomeranian

Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )

Teema: Koeratõug Pomeranian

Postitas:
Kägu

Kellel on, siis mis on selle tõu plussid ja miinused?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nii palju, kui mina tean, siis kääbustõugude seas on nad suhteliselt terved. Jällegi, nii palju, kui mina tean, on neil suhteliselt tugev, aga samas tasakaalukas iseloom. Nad ei ole mingid värisevad olevused. Tean niipalju, kui olen ühe kasvataja käest kuulnud. Kuna tegelen ise hoopis teise tõuga, siis ilmselt ta mulle reklaamjuttu ei ajanud.
Silmaga vaadates on näha, et karvahooldus nõuab omajagu tegelemist.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vesiste silmadega on vist aeg-ajalt probleeme. Ja tõesti, karvahooldusega peab regulaarselt tegelema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nii palju kui neid kohanud olen, on nad jubedad klähvijad ja agressiivsed kipuvad samuti olema. Teistele kõrri hüppama, saamata aru enda suurusest. Tean kahte pomeraniani, kes viimase 1.5a jooksul niimoodi hukka on saanud.
Koertetrennides olen neid kohanud palju ja omanikud on hädas olnud. See on üleüldse kääbuskoerte probleem, et närvikava on labiilne. Lisaks on nad haprad st et normaalset koeraelu nad elada ei saa – diivanilt maha hüppaminegi põhjustab luumurru ja selle kokku lappimine on abikaasa sõnul kellassepa töö, mitte veterinaari. Niivõrd täpne ja läbi luubi. Abikaasa on veterinaar ja neid traumasid tuleb väga tihti ette ning raviarved on tuhandetes.
Spitse on ka suuremaid kui selline välimus meeldib.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mehe õel on see tõug. No ma ei tea, minu jaoks tundub täiesti selline närvihaige tegelane, kes ei suuda rahus püsida. Pidevalt on vaja sahmida ja klähvida ning ega ta eriti taibukas ka pole. Kas temaga ei tegeletud piisavalt või ei õpetatud, aga igal juhul pissib-kakab ikka sinna, kuhu parasjagu juhtub, ise on juba 4-aastane koer.
Ma ehk kirjeldan teda liiga negatiivselt, armas on ta muidugi, aga ma pole nagunii eriline kääbuskoerte austaja ning eks ta selline karvane aksessuaar on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tuttaval 2 pomeraniani, päris eakas ja kutsikas. Vanem väga kuulekas ja tasakaalukas. Kutsikas (mõni kuu vana) enam tuppa ei tee, sõna kuulab suht hästi. Energiliselt ja innukalt sahmerdab küll, tahab sülle ja mängida, aga keelamisel rahuneb. Neid on muidugi ka algusest peale järjekindlalt õpetatud. Luumurde pole esinenud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu sõbrannal on ja kui sõbranna reisib, käib koer minu juures hoius. Sellel koeral ei ole üldse iseloomu, ta on sisuliselt nagu karvane mönguasi. Tõstad ta diivanile, jääb sinna pooleks päevaks. Kui hommikul unisena üle vaiba kõnnid ja ta seal ees passib, siis laseb omale peale astuda, eest ära ei liigu. Selles mõttes peab väga ettevaatlik olema, et pimedas peale ei astuks. Häda ei tee enne kui päriselt vaja on. Hommikul välja minnes pissib alati, siis on põis täis. Aga kui pärastlõunal viia, siis võib tund aega kõndida ilma pissimata. Jõuame koju tagasi ja 5 min hiljem on loik põrandal, sest lõpuks tuli häda. Ei söö normaalselt, võib päevade kaupa toidust keelduda (sõbranna enda juures sama, ei ole sellest, et hoius on). Pole sellist instinkti, et eluspüsimiseks peaks sööma. Lõpuks siis söödad näpuvahelt riivitud juustu ühe riba kaupa, et üldse midagi sööks. See ei pruugi ka alati toimida, vabalt keeldub nii juustust kui lihast.

Kokkuvõttes ütleksin, et nunnu on ta muidugi, aga kuidagi nii mõttetu. Toimibki ainult diivanikaunistusena. Aga sel juhul võiks juba pehme mänguasja sinna panna, kelle loike ei peaks koristama ja keda ei peaks terahaaval söötma.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mehe õel on see tõug. No ma ei tea, minu jaoks tundub täiesti selline närvihaige tegelane, kes ei suuda rahus püsida. Pidevalt on vaja sahmida ja klähvida ning ega ta eriti taibukas ka pole. Kas temaga ei tegeletud piisavalt või ei õpetatud, aga igal juhul pissib-kakab ikka sinna, kuhu parasjagu juhtub, ise on juba 4-aastane koer.

Ma ehk kirjeldan teda liiga negatiivselt, armas on ta muidugi, aga ma pole nagunii eriline kääbuskoerte austaja ning eks ta selline karvane aksessuaar on.

Mul ühel tuttaval on ka sama asi. Pealegi ei taha ta üksi olla ja peab teda igale poole kaasa vedama, muidu hakkab kodus klähvima ja hävitustööd tegema. Parajad memmekad(ja kurjad) sülekoerad on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sõbranna käib kogu aeg temaga arstide vahet – seedehäired, analüüsid saadetakse Saksamaale laborisse. Pärakumäärmed? on alatasa umbes, jälle arsti juurde.
Käisid koeraga reisil ja suutis hotellitoa voodi alt mingi tableti nahka panna, vaakus elu ja surma vahel. Koer kindlustatud, kindlustus maksab arstiarved. Sööb arsti soovitatud eritoitu.
Klähvib, uriseb, naksab. Lakub kõigi varbaid.
Muidu armas tegelane. Peab korrapäraselt käima salongis pesemas-kammimas-trimmimas, siis on kasukas ilus kohev.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mu õel on pomeranian. Rahulik, nunnu, väga arukas. Ühe korra keelad, rohkem pole vaja.
Seega vaidlen siin mõnelegi vastu, aga igal koeral ongi oma iseloom. Vahel kujutab küll ette, et on lõvi, kuigi on pigem võtmehoidja.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Pomeranianist vastupidavam, tasakaalukam ja tugevam (igas mõttes) on väikesed, keskmised, suured spitsid (nt vene, saksa). Välimuselt on sarnased (no ilmselgelt on suurusevahe), vaevalt et iga pomeraniani imetleja neil üldse vahet teeb. Pomeranian = karvane chiuaua, suur spits on ikka koera moodi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vahel kujutab küll ette, et on lõvi, kuigi on pigem võtmehoidja.

😂😂😂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Naabritel on, suht tüütu klähviv nähvits. Kena vaadata, aga iseloom olevat (naabrinaise jutu järgi) halb – hammustab, pissib, klähvib, agressiivne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kõik saab alguse kasvatusest-inimesed ei saa aru et ka sellist pisikest pallikest on vaja kasvatada nagu tavalist koera! Spits on väga arukas ja sõnakuulelik, tark. Aga kui lastakse ja lausa antakse võim talle-kohe kasutab ära. Vaadake kes tavaliselt on kahjuks pommide omanikud- koer ostetakse aksessuaariks 🙁 Surutakse aktiivne koer kotti, hädale tuppa nurka-mida head siis sellest oodata? Jube nunnu ju kui see kilone karvapall kutsikana “ülbitseb”-närib ja ryndab (nii inimesi kui teisi koeri)-no nii nunnu juu, mis ta pisike ikka kahju teeb….aga kas nt kaukaaslasekutsikale sellist käitumist lubatakse??? Koer on koer. Kasvatage oma pomme nagu “suuri” koeri, jalutage ja tegelega temaga -ja te saate omale suurepärase kaaslase. Karvahooldus eriti kutsikana nõuab palju tegelemist, suuremana (kui õige karvaga ja ei pügata masinaga poolkiilaks) on juba lihtsam. Väikeste lastega on raske nendega-kohmakas nt käimaõppiv laps võib ta lihtsalt laiaks kukkuda 🙁

Please wait...
Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )


Esileht Hobinurk Koeratõug Pomeranian