Esileht Koolilaps Kogemus Prantsuse Lütseumiga (algkool)?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 62 )

Teema: Kogemus Prantsuse Lütseumiga (algkool)?

Postitas:
Kägu

Meie laps sai küll lütseumisse sisse, aga üle noatera. Natuke isegi imestame, st ta pole selline särav sooritaja õpetajate silmis, kipub olema hajameelne, on ka tundlik, kuigi seltskondlik ja oma huvide suhtes väga uudishimulik. Aga üks asi on sisse saada, teine asi ka seal vastu pidada. Tunnen muret, et kuidas ta seal koolis hakkama saab. Kas seal on tõesti sellised militaarsed õppurid koos, priimused ja saavutajad? On tempo väga karm ja koolikord range? On palju kodutöid? Mida on teilt, vanematelt, oodatud?

 

+8
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Palju sõltub klassijuhatajast, minu õetütrel ei vedanud, see oli üsna ebameeldiv mida ta pidi esimestes klassides läbi elama, kuigi on hästi terav pliiats ja kõik hinded on senini viied. Klassijuhataja sattus halva iseloomuga inimene olema ja see oli ebameeldiv õppetund. Veel häiris minu õetütart kunstiõpetaja kel oli loovusest oma arusaam ja kõik mis õpetajale ei sobinud, sai liialt kriitilise tagasiside. Lapsevanemad on veel kurtnud e-kooli puudumise üle (see on praeguseks korras) ja selle üle, et koorilaul on kohustuslik.

Kui klassijuhataja on hea, siis on kooli lihtne sisse sulanduda ja tegemist on tugeva kooliga, enamus lapsed on õpihimulised ja koolis tahetakse käia, kooli vaimsus on suuremates klassides hea. Paar tõrvatilka võivad aga koolist ikkagi raske koolitee alguse teha.

+11
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps käib 1. klassis. Koorilaul kohustuslik küll ei ole, sinna valitakse üsna vähesed ikka. E-kool on ikka ka aastaid olemas, miks seda enam välja tuua üldse?

Nõus, et klassijuhatajast oleneb palju. Kogemus selline, et ikka on õpetajal lemmiklapsed, suures klassis jäävad paljud märkamatuks. Meil kodutöid palju, hindeid pannakse väga palju, kohati hindamine kummaline (nt hinded algavad 5+, aga ühe veaga saab 4, samas vahepeal veel 5 ja 5-).

Kultuuriõpetus aga on läbiv, selle poolest on see kool suurepärane.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sõltub ikka lapsest. Mõni hindab tempot kiireks, teisel on lihtne.

Korduvale korrarikkumisele hästi ei vaadata, väike vallatus antakse andeks.

Laps võiks olla kiire ja sorav lugeja ning loetut hästi mõista. Kindlasti võiks olla hea mäluga (luuletus jääb kahe lugemisega pähe). Siis on esimeses klassis (hiljem ka) lihtne. Kui paari salmiga luuletus läbi valu pähe jääb, siis saab raske olema.

Vanematele pandud ootused sõltuvad taas lapsest. Mõni suudab kohe kõik vajaliku kaasa võtta, teisel peab vanem kontrollima õpitut ja kaasavõetut. Kui midagi korduvalt maha jääb, siis pannakse kindlasti märkus. Siingi sõltub lapsest. Mõni nutab kui märkuse saab, teine ei tee väljagi.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil kodutöid palju, hindeid pannakse väga palju, kohati hindamine kummaline (nt hinded algavad 5+, aga ühe veaga saab 4, samas vahepeal veel 5 ja 5-).

Miks se kummalin on? Minu laps käis täiesti tavalises kodukoolis ja hinnati samamoodi – kusjuures mõni nõrgem laps sai veaga töö eest viie, aga minu oma (muidugi mitte ainsana klassis) sai ühe veaga juba nelja, sest õpetaja teadis, milleks laps võimeline on ja ühe hooletusveaga etteütlus oli konkreetse lapse jaoks altlati minek.

Muidu, kas need klassiõpetajad, kellest aastaid hirmujuttu räagiti, ei ole direktorivahetusega lahkunud?

0
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui midagi korduvalt maha jääb, siis pannakse kindlasti märkus.

See on ju väga lapsesõbralik käitumine. Minu laps käib tavakoolis ja alati pannakse märkus, kui midagi on kodus või tegemata või tindipliiats saab tühjaks (miks varu siis kaasas polnud) jne.

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koorilaul kohustuslik küll ei ole, sinna valitakse üsna vähesed ikka.

Aga kui valitakse, siis on kohustuslik.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul sama kogemus nagu käol 13.37, ilmselt oli tegu sama klassijuhatajaga. Kahjuks oligi kehva iseloomuga inimene, kes lapsele ja ta vanematele palju muresid põhjustas. Tundus, et tal olid omad lemmikud. Ma ise ei osanud algul selle pärast muretseda – sest mu lapsel läks ju hästi, õppimine oli talle lihtne, kõik hinded ja käitumine olid viied, mis seal siis ikka juhtuda saab? Aga näe, sai.

Kõige shokeerivam oli see, kuidas õpetaja lapse ja tema vanemate seljataga lapse ja ta vanemate kohta kõrgemale poole valetas. Liialdas ja laimas, eesmärgiga põhjustada lapsele võimalikult palju probleeme. Kõike seda peitis suure “hoolivuse” ja “mure” sildi taha, tegelikult oli uss. Tekitaski mu lapsele vaimsed probleemid, mida ravime siiamaani. Kooli ei huvita.

Muidu jah, akadeemilise poole pealt on tegu hea kooliga. Vahel mõtlen, et sealsed pedagoogid võiksid rohkem osata hinnata seda, et neil on võimalus õpetada tublisid lapsi, kellega kodu on viitsinud tööd teha.

+11
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koorilaul kohustuslik küll ei ole, sinna valitakse üsna vähesed ikka.

Aga kui valitakse, siis on kohustuslik.

Siis ongi ju kohustuslik kui valitakse kui pead käima. Koori tase pidi kehv olema ja kui laps tahab lahkuda, siis ei pidavat kool oma pahameelt tagasi hoidma ja seda ei saa kuidagi normaalseks pidada, et hoitakse jõuga kinni.

+10
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul sama kogemus nagu käol 13.37, ilmselt oli tegu sama klassijuhatajaga. Kahjuks oligi kehva iseloomuga inimene, kes lapsele ja ta vanematele palju muresid põhjustas. Tundus, et tal olid omad lemmikud. Ma ise ei osanud algul selle pärast muretseda – sest mu lapsel läks ju hästi, õppimine oli talle lihtne, kõik hinded ja käitumine olid viied, mis seal siis ikka juhtuda saab? Aga näe, sai.

Kõige shokeerivam oli see, kuidas õpetaja lapse ja tema vanemate seljataga lapse ja ta vanemate kohta kõrgemale poole valetas. Liialdas ja laimas, eesmärgiga põhjustada lapsele võimalikult palju probleeme. Kõike seda peitis suure “hoolivuse” ja “mure” sildi taha, tegelikult oli uss. Tekitaski mu lapsele vaimsed probleemid, mida ravime siiamaani. Kooli ei huvita.

Täpselt sama kogemus.

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul sama kogemus nagu käol 13.37, ilmselt oli tegu sama klassijuhatajaga. Kahjuks oligi kehva iseloomuga inimene, kes lapsele ja ta vanematele palju muresid põhjustas. Tundus, et tal olid omad lemmikud. Ma ise ei osanud algul selle pärast muretseda – sest mu lapsel läks ju hästi, õppimine oli talle lihtne, kõik hinded ja käitumine olid viied, mis seal siis ikka juhtuda saab? Aga näe, sai.

Kõige shokeerivam oli see, kuidas õpetaja lapse ja tema vanemate seljataga lapse ja ta vanemate kohta kõrgemale poole valetas. Liialdas ja laimas, eesmärgiga põhjustada lapsele võimalikult palju probleeme. Kõike seda peitis suure “hoolivuse” ja “mure” sildi taha, tegelikult oli uss. Tekitaski mu lapsele vaimsed probleemid, mida ravime siiamaani. Kooli ei huvita.

Muidu jah, akadeemilise poole pealt on tegu hea kooliga. Vahel mõtlen, et sealsed pedagoogid võiksid rohkem osata hinnata seda, et neil on võimalus õpetada tublisid lapsi, kellega kodu on viitsinud tööd teha.

Kas võiksite öelda, kas see õpetaja on ka praegu klassijuhataja?

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

“Siis ongi ju kohustuslik kui valitakse kui pead käima. Koori tase pidi kehv olema ja kui laps tahab lahkuda, siis ei pidavat kool oma pahameelt tagasi hoidma ja seda ei saa kuidagi normaalseks pidada, et hoitakse jõuga kinni.”

see on ju vale. meil on küll teistsugune kogemus. mul on kaks last ses koolis. kui kellelgi olnud soov lahkuda, siis on mindud ja kogu lugu. minu omad, tõsi, pole lahkunud. neile meeldib.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie lapsi ka keegi kinni vägisi ei hoidnud koorilaulus, kuigi ei saa öelda, et nad seda ka hullult oleksid armastanud. Aga see tulenes põhiliselt sellest, et koorilaul ikka esimene või viimane tund ja osad said ju hiljem ärgata ja varem ära minna.

Algkooliõpetajad on üsna jäigad, st kord on üsna range, tundides õpitakse ja lollusi teha ei lasta. Õpetaja küll tunnistas koosolekutel vahel, et keerab selja ja pugistab vahel salaja naerda kui mõni laps tunni ajal nalja viskab. Asjad peavad tõesti kaasas olema ja nii mõnegi tuisupea ema või isa käis neid vahel lapsele kooli järgi viimas, kui õhtul oli laps unustanud panna (üldiselt eeldatakse, et vanem aitab esimesel aastal). Kel üldse pole aega oma lapse kooliasjadega tegeleda, võiks parem panna lapse tavakooli, sest TPL´is eeldatakse ikka, et vanemad võtavad asjast osa, st suunavad, aitavad, hangivad õppetarbeid jne.

Kuna palju on keeli ja keeltes on ikka vaja päheõppimist, siis mälu treenitakse kõvasti ja luuletusi sel eesmärgil õpitakse tõesti palju. Kuid – algklasside majas on ka tänu uuele direktorile suured muutused tulemas.

Priimused ja saavutajad ei ole, kõik tavalised lapsed, mõni haarab lennult ja teisel tuleb raskemalt, päris õpiraskustega ja järeleaidatavaid ei ole ja see hoiab tempo üleval.

Minu lapsed jõudsid küll õppida, üks haaras täiesti lennult, kodus polnud ühtki luuletust vaja õppidagi  ja teisel oli päheõppimine raske, aga tema mälu oli ka kooli algul väga kehv, samas temal selline pikemaajalisem mälu, mis on ära õpitud, see on ka meeles. Trennides käisid, üks tegeles tippspordigagi. Aga õppima siiski peab ja peab ka distsipliin olema, nii et kui pigem armastate isepäised olla ja kooli reegleid ei taha täita, siis pole mõtet seal vastuvoolu ujuda.

+6
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul sama kogemus nagu käol 13.37, ilmselt oli tegu sama klassijuhatajaga. Kahjuks oligi kehva iseloomuga inimene, kes lapsele ja ta vanematele palju muresid põhjustas. Tundus, et tal olid omad lemmikud. Ma ise ei osanud algul selle pärast muretseda – sest mu lapsel läks ju hästi, õppimine oli talle lihtne, kõik hinded ja käitumine olid viied, mis seal siis ikka juhtuda saab? Aga näe, sai.

Kõige shokeerivam oli see, kuidas õpetaja lapse ja tema vanemate seljataga lapse ja ta vanemate kohta kõrgemale poole valetas. Liialdas ja laimas, eesmärgiga põhjustada lapsele võimalikult palju probleeme. Kõike seda peitis suure “hoolivuse” ja “mure” sildi taha, tegelikult oli uss. Tekitaski mu lapsele vaimsed probleemid, mida ravime siiamaani. Kooli ei huvita.

Muidu jah, akadeemilise poole pealt on tegu hea kooliga. Vahel mõtlen, et sealsed pedagoogid võiksid rohkem osata hinnata seda, et neil on võimalus õpetada tublisid lapsi, kellega kodu on viitsinud tööd teha.

Kas võiksite öelda, kas see õpetaja on ka praegu klassijuhataja?

Muidugi on kehva iseloomuga pedagoog endiselt klassijuhataja.

See, kes siin kooli “reeglite” täitmisest rääkis – minu laps täitis kooli reegleid igati ilusti, mida aga ei saanud paraku väita tema õpetaja kohta. Kuidas saab õpetaja nõuda lapselt kõike seda, mida tal endal üldse ei ole?

+12
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul sama kogemus nagu käol 13.37, ilmselt oli tegu sama klassijuhatajaga. Kahjuks oligi kehva iseloomuga inimene, kes lapsele ja ta vanematele palju muresid põhjustas. Tundus, et tal olid omad lemmikud. Ma ise ei osanud algul selle pärast muretseda – sest mu lapsel läks ju hästi, õppimine oli talle lihtne, kõik hinded ja käitumine olid viied, mis seal siis ikka juhtuda saab? Aga näe, sai.

Kõige shokeerivam oli see, kuidas õpetaja lapse ja tema vanemate seljataga lapse ja ta vanemate kohta kõrgemale poole valetas. Liialdas ja laimas, eesmärgiga põhjustada lapsele võimalikult palju probleeme. Kõike seda peitis suure “hoolivuse” ja “mure” sildi taha, tegelikult oli uss. Tekitaski mu lapsele vaimsed probleemid, mida ravime siiamaani. Kooli ei huvita.

Muidu jah, akadeemilise poole pealt on tegu hea kooliga. Vahel mõtlen, et sealsed pedagoogid võiksid rohkem osata hinnata seda, et neil on võimalus õpetada tublisid lapsi, kellega kodu on viitsinud tööd teha.

Kas võiksite öelda, kas see õpetaja on ka praegu klassijuhataja?

Muidugi on kehva iseloomuga pedagoog endiselt klassijuhataja.

A. K. ?

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul sama kogemus nagu käol 13.37, ilmselt oli tegu sama klassijuhatajaga. Kahjuks oligi kehva iseloomuga inimene, kes lapsele ja ta vanematele palju muresid põhjustas. Tundus, et tal olid omad lemmikud. Ma ise ei osanud algul selle pärast muretseda – sest mu lapsel läks ju hästi, õppimine oli talle lihtne, kõik hinded ja käitumine olid viied, mis seal siis ikka juhtuda saab? Aga näe, sai.

Kõige shokeerivam oli see, kuidas õpetaja lapse ja tema vanemate seljataga lapse ja ta vanemate kohta kõrgemale poole valetas. Liialdas ja laimas, eesmärgiga põhjustada lapsele võimalikult palju probleeme. Kõike seda peitis suure “hoolivuse” ja “mure” sildi taha, tegelikult oli uss. Tekitaski mu lapsele vaimsed probleemid, mida ravime siiamaani. Kooli ei huvita.

Muidu jah, akadeemilise poole pealt on tegu hea kooliga. Vahel mõtlen, et sealsed pedagoogid võiksid rohkem osata hinnata seda, et neil on võimalus õpetada tublisid lapsi, kellega kodu on viitsinud tööd teha.

Kas võiksite öelda, kas see õpetaja on ka praegu klassijuhataja?

Muidugi on kehva iseloomuga pedagoog endiselt klassijuhataja.

A. K. ?

 

Olen ka enne seda juttu kuulnud, kuid meie pere kokkupuude on samas väga positiivne. Minu ühele lapsele ei sobinud (koolirõõm oli täitsa kadunud 🙁 ) hoopis üks teine (samuti siiani töötav ja minu jaoks arusaamatult kiidetud) pedagoog. Ei paistnud ta ka mõnele teistele elavama loomuga poiste vanematele sobivat.

 

Suur maja seevastu on fantastiline. Oma tõrvatilku sealgi, aga seal siiski ei täida üks õpetaja kogu su päevi.

 

Tagantjärele ma oma last selle kooli algklassidesse siiski ei paneks. Kahju et ei saa 7. klassi kandideerida

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps käib seal ja on rahul. Mina olen klassijuhatajaga väga rahul (muide, A.K. nimetähtedega on seal mitu õpetajat).

Õppida on üldiselt palju, just mahu poolest. Enamasti on minu lapsel kodused tööd juba koolis tehtud, aga kes aeglasem on, sellel on palju tegemist. Luuletusi ja ka kirjutamist on palju, keelt muudmoodi õppida ongi raske. Mingit väga suurt distsipliini teemat ma seal väikses majas ka ei näe. Minu laps saab koos sõpradega kõik vembud tehtud ja pole siiani märkused sel teemal olnud. (olles ise viieline ja seda esimesest klassist alates).

Ahjaa, kiusamisele pööratakse seal ka palju tähelepanu, asjaga tegeletakse kohe.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

(muide, A.K. nimetähtedega on seal mitu õpetajat).

Algklassides siiski vaid kaks. Psühhoterrorit korraldas see ühe eesnimega. Kuigi ka pr K õ l l i  ei ole just lahkuse etalon 🙁

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapsel, kes tänaseks on Lütseumi juba mitu-mitu aastat tagasi lõpetanud ja nüüdseks täiskasvanu, oli samasugune halva iseloomuga klassijuhataja kogemus. Selle klassijuhataja nimetähed siiski ei olnud A.K. vaid hoopis E.M.

Tegemist oli poisslapsega ja teiste vanematega vesteldes tundus tol ajal, et meie poiss polnud mingi erand ja poisid said üldse selles klassis õpetajalt rohkem vatti. Ilmselt ei osanud ta nendega hästi toime tulla … või siis oli tal oma isiklikus elus mingi keeruline periood, mille kajad tööle kaasa tulid.

Kusjuures esimesed paar aastat oli ta väga kena ja hooliv klassijuhataja ja lapsed pidasid temast väga lugu sh. minu poeg.  Aga huvitaval kombel muutus klassijuhataja olek ja käitumine just väikese maja paaril viimasel aastal ja tegelikult muutus ta lõpuks lausa ebaprofessionaalseks (loe: ebapedagoogiliseks). Lastele mõjus see eriti rängalt just seetõttu, et alguses oli õpetaja olnud justkui nende poolt, hiljem aga ootamatult nende vastu. Väikesed lapsed võtavad seda peaaegu reetmisena, neil on raske aru saada, miks algselt nii sõbralik inimene ühtäkki neid paistab vihkavat.

Õnneks sai see periood kiirelt läbi ja suures majas ootas lapsi nagu paradiis. Lugupidamine,  toredad õpetajad, huvitavad tunnid, loovus, julgustus, tunnustamine, huvitegevus, kooli vaim. Minu poeg oli seda kõike esimesel aastal kogedes nagu uuesti sündinud ja usaldus õpetajate ja kooli vastu tuli mitmekordselt tagasi. Oma esimese õpetajaga nad koolielu mõttes enam kunagi kokku ei puutunud ja praegu ta isegi püüab oma esimest õpetajat ja tema inetut käitumist välja vabandada, kui sellest perioodist juttu tuleb.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Uuel sügisel esimesse klassi tulijatele ei soovitaks kumbagi õpetajat.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapsel, kes tänaseks on Lütseumi juba mitu-mitu aastat tagasi lõpetanud ja nüüdseks täiskasvanu, oli samasugune halva iseloomuga klassijuhataja kogemus. Selle klassijuhataja nimetähed siiski ei olnud A.K. vaid hoopis E.M.

Tegemist oli poisslapsega ja teiste vanematega vesteldes tundus tol ajal, et meie poiss polnud mingi erand ja poisid said üldse selles klassis õpetajalt rohkem vatti. Ilmselt ei osanud ta nendega hästi toime tulla … või siis oli tal oma isiklikus elus mingi keeruline periood, mille kajad tööle kaasa tulid.

Kusjuures esimesed paar aastat oli ta väga kena ja hooliv klassijuhataja ja lapsed pidasid temast väga lugu sh. minu poeg. Aga huvitaval kombel muutus klassijuhataja olek ja käitumine just väikese maja paaril viimasel aastal ja tegelikult muutus ta lõpuks lausa ebaprofessionaalseks (loe: ebapedagoogiliseks). Lastele mõjus see eriti rängalt just seetõttu, et alguses oli õpetaja olnud justkui nende poolt, hiljem aga ootamatult nende vastu. Väikesed lapsed võtavad seda peaaegu reetmisena, neil on raske aru saada, miks algselt nii sõbralik inimene ühtäkki neid paistab vihkavat.

Õnneks sai see periood kiirelt läbi ja suures majas ootas lapsi nagu paradiis. Lugupidamine, toredad õpetajad, huvitavad tunnid, loovus, julgustus, tunnustamine, huvitegevus, kooli vaim. Minu poeg oli seda kõike esimesel aastal kogedes nagu uuesti sündinud ja usaldus õpetajate ja kooli vastu tuli mitmekordselt tagasi. Oma esimese õpetajaga nad koolielu mõttes enam kunagi kokku ei puutunud ja praegu ta isegi püüab oma esimest õpetajat ja tema inetut käitumist välja vabandada, kui sellest perioodist juttu tuleb.

 

Nagu mina oleks kirjutanud. Sama õp, sama kogemus, samamoodi poisslaps.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen TA.

Päris murelikuks teeb teie jutt. Eks ma siis hoian silma peal ja kui tõesti tundub, et ei sobi, siis vahetame kooli. Ausalt öeldes, vaadates oma last, kes võiks hajameelsusest oma peagi maha unustada, muutun aina murelikumaks. Ma ei saa üldse aru, kuidas ta sisse sai 🙂

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen TA.

Päris murelikuks teeb teie jutt. Eks ma siis hoian silma peal ja kui tõesti tundub, et ei sobi, siis vahetame kooli. Ausalt öeldes, vaadates oma last, kes võiks hajameelsusest oma peagi maha unustada, muutun aina murelikumaks. Ma ei saa üldse aru, kuidas ta sisse sai 🙂

Kui siin juba muljete jagamiseks läks, siis meie kogemustel oli viletsa iseloomuga õpetaja E. H. Tegi me lapsele palju halba, ise rääkis kogu aeg, kui kangesti tema ikka lastest hoolib. Jutt oli küll ilus, ent tegelikkus mitte. Nüüd ravime last ja ilmselt ta ei saagi enam kunagi päris terveks, arvatavasti jääbki antidepressantide peale. Kuna probleemiks polnud mitte õppetempo (mida armastatakse lütseumis õpilastel esinevate vaimse tervise probleemidega seoses alati välja tuua), vaid õpetajapoolne koolikiusamine ja valetamine, siis oleks see õnnetus ilmselt võinud juhtuda samamoodi ka mõnes teises koolis.

Laps ei soovinud kooli vahetada, sest jõudis juba suurde majja ja sai nagunii uue õpetaja. Õppetempo talle ju tegelikult sobib, ta haarab asju lennult, ja kooli vaimsus ka. On temagi udupea, esimestel aastatel kontrollisin kogu aeg koolikotti, igal õhtul. Vahel tundub, et andekad lapsed unustavadki rohkem.

Teadmised on noorel tõesti suurepärased, õppimine on popp ja tegelikult õpitakse päris palju sedagi, mis jääb riiklikest õppekavadest väljapoole.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen TA.

Päris murelikuks teeb teie jutt. Eks ma siis hoian silma peal ja kui tõesti tundub, et ei sobi, siis vahetame kooli. Ausalt öeldes, vaadates oma last, kes võiks hajameelsusest oma peagi maha unustada, muutun aina murelikumaks. Ma ei saa üldse aru, kuidas ta sisse sai 🙂

Lugesin ka varem siit foorumist neid linnalegende, aga omades nüüd juba aastaid kogemusi ei kinnita neist ühtegi.

+3
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen TA.

Ma ei saa üldse aru, kuidas ta sisse sai 🙂

Prantsuse lütseumi on üks väiksemaid konkursse, meedias kirjutati sellest mitmeid kordi, et üks madalamaid konkursse.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Viimasele: hea kuulda. Selles mõttes, et järelikult on koolis tavalised lapsed, ei ole kõik priimused.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Loen ja imestan. Missugust koolikiusamist ja spühhoterrorit saab õpetaja korraldada? kellele peak õpetaja lapse ja pere kohta valetama?

Olen kolme lapse ema ja on kogemus ka TPLiga ning just siin teemas nimetatud “psühhoterrorit” korraldanud õpetajaga. Meil on temast ainult väga head mälestused. Tegu ka poistega ning sugugi mitte kõige eeskujulikumate priimustega, vaid täiesti tavaliste lastaga.

Meie poistel olid probleemid pigem gümnaasiumiosas, kus ühte survestati lahkuma, sest tal polnud just kõige paremad hinded. Samas olid ta hindeid täiesti keskpärased ning gümnaasiumi viimases klassis hakkas jälle rohkem õppima ning lõpetas ikka TPLi väga heade tulemustega. Mina olin juba valmis alla andma ja lapse teise kooli viima, aga poiss ise oli kange ja keeldus kooli vahetamast.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul ka kogemus ühe siin mainitud algklasside õpetajaga. Meie kogemusest on küll väga kaua aega möödas, aga üsna tuttav tuli ette.

Tuttavalt kirjeldatud õpetaja aine-andmise oskusele polnud midagi ette heita. Õpetas hästi, pojal nö. hariduse omandamisega raskusi ei olnud. Küll aga ei meeldinud meile mitte üks raas selle õpetaja kasvatus-meetod, mis tundus põhinevat niiöelda kollektiivsel hukkamõistul.

See tähendas seda, et näiteks otsustas õpetaja ühe emakeeletunni ohverdada selleks, et tegeleda ühe “eksinud lambukesega”. See nägi sedasi ette, et võrukael kamandati klassis püsti ja siis algas lapse kasvatamine. Kõigepealt noomis õpetaja teda värske eksimuse eest ja seejärel palus klassikaaslastel veel lisaks öelda, milliseid pahategusid see laps veel on kooliajal korda saatnud. Kõik vanad eksimused kraamiti uuesti välja ja häbipostis olevale lapsele tuletati uuesti meelde, millega ta läbi aegade on hakkama saanud. Äärmiselt intetuks tegi selle asja see, et õpetaja kaasas sellesse protsessi klassikaaslased. Samuti tolereeris see õpetaja klassikaaslaste peale kaebamist ja julgustas lapsi oma klassikaaslaste eksimustest ette kandma.

Esimese-teise klassi lapsed ei saa ju ka aru, et selline pealekaebamine on üks hirmsamaid asju siin maailmas üldse. (Nii sattusid ka meie lähedased omal ajal Siberisse – kaebajaks oli ikka naaber või tuttav.) Eriti kui sellist käitumist julgustab inimene, keda nad peavad oma eeskujuks ja keda nad usaldavad. Muidugi püüab väike laps õpetaja poolehoidu võita ja pingutada, et õpetaja temaga rahul oleks – isegi sõbra peale kituda.

Kui lapsed suuremaks saavad, siis hakkavad nad asja veidi teistmoodi nägema, nende maailmapilt avardub, kasvab empaatia ja nad hakkavad mõistma, et ka täiskasvanud eksivad. Ja siis hakkavad nad vastu. Noh ja loogiline jätk asjale ongi see, et siis tekkibki õpetajaga, kes varem oli lastele imetlusobjektiks, vastasseis. Nii juhtus ka meil.

Aga kuna me kodus olime kogu teemaga kursis ja teadsime, et asi on konkreetses inimeses, mitte koolis, siis hoidsime omalt poolt lapse vaimu tugevana ja maailmapildi selge. Õnneks oli viimastel väikese maja aastatel väga palju kokkupuuteid ka suure maja õpetajatega, kelle täiesti erinev metoodika aitas lapsel selle ühe õpetaja negatiivsest mõjust üsna kergesti mööda minna.

Ühesõnaga – kool on väga vahva, eriti suur maja. Sealt sirguvad rõõmsad, targad ja empaatilised inimesed.

Algklasside perioodil tuleb lihtsalt kodus last palju toetada. Ka psühholoogiliselt. Ja mõnikord selgitada, et kõik jõupositsioonil olevad inimesed ei ole alati eksimatud ja neile ei pea pimesi kuuletuma.

Samas võib-olla ei peakski seda kogemust nii negatiivsena võtma, sest täiskasvanueas tuleb meil ikka selliste inimestega kokkupuuteid ette, kellega vabatahtlikult ei suhtleks, aga mingis eluetapis on vajalik nendega üks teelõik kõrvuti läbida.

+10
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul sama kogemus nagu käol 13.37, ilmselt oli tegu sama klassijuhatajaga. Kahjuks oligi kehva iseloomuga inimene, kes lapsele ja ta vanematele palju muresid põhjustas. Tundus, et tal olid omad lemmikud. Ma ise ei osanud algul selle pärast muretseda – sest mu lapsel läks ju hästi, õppimine oli talle lihtne, kõik hinded ja käitumine olid viied, mis seal siis ikka juhtuda saab? Aga näe, sai.

Kõige shokeerivam oli see, kuidas õpetaja lapse ja tema vanemate seljataga lapse ja ta vanemate kohta kõrgemale poole valetas. Liialdas ja laimas, eesmärgiga põhjustada lapsele võimalikult palju probleeme. Kõike seda peitis suure “hoolivuse” ja “mure” sildi taha, tegelikult oli uss. Tekitaski mu lapsele vaimsed probleemid, mida ravime siiamaani. Kooli ei huvita.

Täpselt sama kogemus.

Selline asi võib juhtuda absoluutselt igas koolis. Meil oli enam-vähem sama ühes teises väga hinnatud koolis.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul ka kogemus ühe siin mainitud algklasside õpetajaga. Meie kogemusest on küll väga kaua aega möödas, aga üsna tuttav tuli ette.

Tuttavalt kirjeldatud õpetaja aine-andmise oskusele polnud midagi ette heita. Õpetas hästi, pojal nö. hariduse omandamisega raskusi ei olnud. Küll aga ei meeldinud meile mitte üks raas selle õpetaja kasvatus-meetod, mis tundus põhinevat niiöelda kollektiivsel hukkamõistul.

See tähendas seda, et näiteks otsustas õpetaja ühe emakeeletunni ohverdada selleks, et tegeleda ühe “eksinud lambukesega”. See nägi sedasi ette, et võrukael kamandati klassis püsti ja siis algas lapse kasvatamine. Kõigepealt noomis õpetaja teda värske eksimuse eest ja seejärel palus klassikaaslastel veel lisaks öelda, milliseid pahategusid see laps veel on kooliajal korda saatnud. Kõik vanad eksimused kraamiti uuesti välja ja häbipostis olevale lapsele tuletati uuesti meelde, millega ta läbi aegade on hakkama saanud. Äärmiselt intetuks tegi selle asja see, et õpetaja kaasas sellesse protsessi klassikaaslased. Samuti tolereeris see õpetaja klassikaaslaste peale kaebamist ja julgustas lapsi oma klassikaaslaste eksimustest ette kandma.

Esimese-teise klassi lapsed ei saa ju ka aru, et selline pealekaebamine on üks hirmsamaid asju siin maailmas üldse. (Nii sattusid ka meie lähedased omal ajal Siberisse – kaebajaks oli ikka naaber või tuttav.) Eriti kui sellist käitumist julgustab inimene, keda nad peavad oma eeskujuks ja keda nad usaldavad. Muidugi püüab väike laps õpetaja poolehoidu võita ja pingutada, et õpetaja temaga rahul oleks – isegi sõbra peale kituda.

Kui lapsed suuremaks saavad, siis hakkavad nad asja veidi teistmoodi nägema, nende maailmapilt avardub, kasvab empaatia ja nad hakkavad mõistma, et ka täiskasvanud eksivad. Ja siis hakkavad nad vastu. Noh ja loogiline jätk asjale ongi see, et siis tekkibki õpetajaga, kes varem oli lastele imetlusobjektiks, vastasseis. Nii juhtus ka meil.

Aga kuna me kodus olime kogu teemaga kursis ja teadsime, et asi on konkreetses inimeses, mitte koolis, siis hoidsime omalt poolt lapse vaimu tugevana ja maailmapildi selge. Õnneks oli viimastel väikese maja aastatel väga palju kokkupuuteid ka suure maja õpetajatega, kelle täiesti erinev metoodika aitas lapsel selle ühe õpetaja negatiivsest mõjust üsna kergesti mööda minna.

Ühesõnaga – kool on väga vahva, eriti suur maja. Sealt sirguvad rõõmsad, targad ja empaatilised inimesed.

Algklasside perioodil tuleb lihtsalt kodus last palju toetada. Ka psühholoogiliselt. Ja mõnikord selgitada, et kõik jõupositsioonil olevad inimesed ei ole alati eksimatud ja neile ei pea pimesi kuuletuma.

Samas võib-olla ei peakski seda kogemust nii negatiivsena võtma, sest täiskasvanueas tuleb meil ikka selliste inimestega kokkupuuteid ette, kellega vabatahtlikult ei suhtleks, aga mingis eluetapis on vajalik nendega üks teelõik kõrvuti läbida.

Päriselt loen siin täiskasvanu suust midagi sellist? Ja mis kitumise näiteks võiks olla? Üks kõige olulisemaid kiusamise vastu võitlemise põhimõtteid on, et kui näed midagi, mis häirib, siis räägi sellest täiskasvanule.  Täiskasvanu otsustab, kas on mure, mis vajab sekkumist või võib tõesti ainult “pealekaebajat” tänada teavitamise eest.

P.S. Avalik alandamine, millest alguses juttu, on muidugi täiesti lubamatu. Aga kuna sa ei tahtnud kituda, siis jätsid selle enda teada?

+2
-9
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 62 )


Esileht Koolilaps Kogemus Prantsuse Lütseumiga (algkool)?