Esileht Koolilaps Kogemus Prantsuse Lütseumiga (algkool)?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 62 )

Teema: Kogemus Prantsuse Lütseumiga (algkool)?

Postitas:
Kägu

Kitumine on see, kui õpetaja paneb kogu klassi kirjutama paberile kõik oma pahateod nii sellel õppeaastal ja varem ning käib mööda klassi ja kui näeb, et keegi kirjutab, et käitun hästi, siis õpetaja ütleb kogu klassi ees, et nii lapsed, kas Peeter käitub hästi, ja lapsed, proovides end päästa, hakkavad Peetrile süüks panema igasugu tegusid, mida Peeter teinud pole või vähemalt pole nii teinud.

Kahjuks on see näide otse elust.

+13
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kitumine on see, kui õpetaja paneb kogu klassi kirjutama paberile kõik oma pahateod nii sellel õppeaastal ja varem ning käib mööda klassi ja kui näeb, et keegi kirjutab, et käitun hästi, siis õpetaja ütleb kogu klassi ees, et nii lapsed, kas Peeter käitub hästi, ja lapsed, proovides end päästa, hakkavad Peetrile süüks panema igasugu tegusid, mida Peeter teinud pole või vähemalt pole nii teinud.

Kahjuks on see näide otse elust.

Sarnane õudne kogemus – laps kutsuti klassi ette ja õpetaja õhutas kõiki rääkima mis on selles lapses halba. Põhimõtteliselt röstiti terve klassiga last klassi ees.

+14
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Veel kord küsimus eelnevale kahele: kas te pidasite sellist käitumist normaalseks või siis eliitkooli nimel olite nõus taluma põhimõtteliselt ükskõik mida?

+12
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas sa tead, mida keegi oli nõus taluma või missuguses koolis, kas nn eliit- või mitteeliitkoolis see toimus?

Näide oli kitumisest, kool pole siin üldse oluline.

Ja hetkel ei ole ka oluline, mis edasi sai.

 

+1
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas sa tead, mida keegi oli nõus taluma või missuguses koolis, kas nn eliit- või mitteeliitkoolis see toimus?

Näide oli kitumisest, kool pole siin üldse oluline.

Ja hetkel ei ole ka oluline, mis edasi sai.

Jah, sihukesi jamasid võib ette tulla igas koolis, sõltub pedagoogist. Süvaõppekool on samas selline kool, kuhu korraldatakse katsed ja kogutakse kokku veidi tublimad lapsed. Ja kuna tegu on katsetega kooliga, kuhu niisama elupiirkonna alusel lihtsalt sisse astuda ei saa, siis tundub, et seal eksisteerib ka keskmisest pisut suurem hulk selliseid pedagooge, kes ehk ei ole nii heatahtlikud ja võtavad natuke “ülejala”. Kui lapsel tekivad mingid probleemid, siis saab ju kohe visata, et “noh kui pea ei võta, siis uks on seal ja järjekord ukse taga!” Tegelikult võib tegu olla ka andeka lapsega, kes lihtsalt sattus õpetaja koolikiusu ohvriks. Direktor kaitseb ja hoiab seal ainult õpetajaid, lapsed on jäetud üksi.

+8
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tahaks teada, et kuidas vanemad oma lapse avalikule mõnitamisele reageerisid?

Pole see elu seal “suures majas” nii roosiline midagi. Lapse sõbrad käivad seal ja see on uskumatu, mis kõnepruugi ja käitumisega lapsi selles koolis õpib.

+8
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps käis ka nende initsiaalidega õpetaja klassis, ka poiss. Ei saa küll öelda, et õpetaja kõiki oleks klassi ees noominud… Klassis oli kiusaja laps, kes teisi mõnitas ja halvustas, keda enamus klassist pelgas ja kelle mõnitamise alla keegi ei tahtnud sattuda ja teda küll õpetaja noomis vist korduvalt. Ei saa seda küll taunida, eriti kuna see poiss kangesti enda ümber imetlejaid kogus, kes sellega püüdsid ära hoida ise tema ohvriks sattumist.  Koolikiusaja noomimist mina hukka ei mõista.  Aga selliseid lapsi leidub igal pool, ega katsetega kool ei välista kiusajate sissesaamist kooli ju.

+5
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapse sõbrad käivad seal ja see on uskumatu, mis kõnepruugi ja käitumisega lapsi selles koolis õpib.

Selle peale meenus kohe see juhtum möödunud (või ülemöödunud) kevadest, kui lütsi gümnasistid, vormimütsid peas, Hirvepargis õlut jõid 🤣

+4
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selle peale meenus kohe see juhtum möödunud (või ülemöödunud) kevadest, kui lütsi gümnasistid, vormimütsid peas, Hirvepargis õlut jõid 🤣

 

Mulle aga see lugu. Kogu see suhtumine, mis ka pealkirjas välja toodud “kool peitis pea liiva alla”, võtab terve selle asutuse mentaliteedi kokku. Õpilaste kiusamine, alandamine ja õpetajate ringkaitse on seal muutumatu – see on niimoodi olnud nüüdseks aastakümneid ja see ei muutu.

https://epl.delfi.ee/number/93743703/artikkel/93794789/eliitkooli-avalik-saladus-tallinna-prantsuse-lutseumi-opetaja-ahvatles-aastaid-noori-tudrukuid-ja-magas-nendega-kool-peitis-pea-liiva-alla

+10
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapse klassijuhataja on üks neist, keda siin välja tuuakse. Ja ma loeks nagu kellestki hoopis teisest! Mu laps on väga rahul,mina olen väga rahul ja õpetaja ka. Olen küll lapselt kuulnud probleeme, mis klassis esinevad (kiusamine jms) aga sellest rääkimine on ju ometi normaalne ja vajalik. Saan aru, et ükski kiusamise epidood, mis välja tuleb, ei jää õpetaja enda teada. Räägitakse klassiga, nimesid ei nimetata. Minu lapsel on suur koolirõõm, mingi väike maja või “kurikuulus”, klassijuhataja ei ole seda rikkunud. Õpib viitele ja on väga elav poiss.

Teemaalgataja lapsele soovin ilusat kooliteed!

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, kui Sinu laps sai kooli sisse, siis kindlasti anna lapsele võimalus ka seal koolis õppida. Ei ole midagi nii lihtne sinna sisse saada, etteütlus ja loetud jutukese ümberjutustamine, tekstülesandest aru saamine ja selle lahendamine ei olegi nii lihtsad. Meil on kogemused erinevate koolidega ja katsetega. Meil laps käis seal ka eelkoolis, kus talle väga meeldis, meeldisid õpetajad ja õppimine. Katsetega sai sisse, laps oli kohe alguses kindel, et just see on tema kool, kui katsed läbi olid, oli kindel, et sai sisse. Klassijuhataja oli ülitore ja hoidis lapsi, koostöö lastevanematega sujus, tagasiside toimis. Tean, et lapsed käivad siiani endisel klassijuhatajal “külas”. Laps ei ole priimus, on alati veidi uimane ja aeglane olnud, küll aga ise kaasa aidates ja kooliasjadega kursisi hoides on lapsel kergem, hinded olid neljad-viied, on siiani. Laps on alati rõõmuga koolis käinud, suures majas õppides ütleb väga tihti, et meeldib koolis käia. Kardetud proua õpetaja, kelle nimetähed siin läbi käisid, oli minu lapse üks lemmikuid, kuigi ta on range, olid tema tunnid hästi huvitavad. Lauluooris käis ka 3 aastat, siis otsustas, et enam ei soovi varase ärkamise tõttu. Keegi ei öelnud midagi negatiivset, et enam ei käi.

Üldine kord väikses majas ongi range, õppida on palju aga kui pidevalt järje peal olla, on kõik hästi. Pole midagi nii hullu, kui arvatakse. Olen lapselt küsinud, kas talle tundub, et on raske ja ta ei jõua, on ta alati öelnud, et pole raske. Väikses majas saadud põhi on nii tugev, et suures majas ongi lihtsam. Ka suures majas on ülitore klassijuhataja. Üks minu tuttav on aineõpetaja ühes teises katsetega koolis ja seal on nt nii, et kui laps käitub halvasti, siis terve klass arutab seda läbi, kõik võivad selle halvasti käitunud lapse kohta midagi öelda, arutada jne. Õpetaja põhjendas, et klass on nagu perekond ja peres arurtataksegi kõik koos läbi.

Kokkuvõttes – igas koolis on erinevad õpetajad, igal pool võib ette tulla negatiivseid asju. Minu lapsele Lütseumis meeldib ja ta on väga rahul.

 

+9
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sõbranna lapsele tundus, et õpetajad on kurjad (võibolla lihtsalt ranged?), ei tahtnud enam kooli hommikuti minna, hakkas psühholoogi juures käima, kuni mõne aasta pärast siiski vahetasid kooli.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõigile ei sobigi õppimiskallakuga (nagu Leesi vanasti ütles) kool. Õppimine ongi töö, see ei ole waldorfkool, et kui ei taha parajasti matemaatikat teha, siis joonistame. Selles koolis õpitakse ja on distsipliin (paljudele lumehelbekestele tundubki just see liigategemisena) ja kui see ei sobi, siis tuleb leida teine kool, kus on lastel rohkem vabadust ja vähem õppimist.

+12
-23
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõigile ei sobigi õppimiskallakuga (nagu Leesi vanasti ütles) kool. Õppimine ongi töö, see ei ole waldorfkool, et kui ei taha parajasti matemaatikat teha, siis joonistame. Selles koolis õpitakse ja on distsipliin (paljudele lumehelbekestele tundubki just see liigategemisena) ja kui see ei sobi, siis tuleb leida teine kool, kus on lastel rohkem vabadust ja vähem õppimist.

Sa levitad ikka seda miljoneid kordi käiatud klisheed “kui ei sobi õppimiskallakuga kool, siis mine minema!” Palun loe siinseid kogemuslugusid. Kui õpetajad lastelt hästi palju nõuavad, siis võiks nad ise ju olla eeskujuks, kas pole? Miks laps ei tohi olla “lumehelbeke”, kuid õpetaja võib küll?

+18
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kurb

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui suur koormus esimeses klassis siis on?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapse klassi tuli sealt üks poiss ära, ema kirus seda kooli kõva häälega igal võimalusel, peagi aga hakkas igasuguseid käitumisprobleeme ilmnema.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas koosolek on toimunud? Esimesele klassile? Kuidas olid muljed?

Kas esimese klassi koosolek on toimunud ja millise olid muljed?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul ka kogemus ühe siin mainitud algklasside õpetajaga. Meie kogemusest on küll väga kaua aega möödas, aga üsna tuttav tuli ette.

Tuttavalt kirjeldatud õpetaja aine-andmise oskusele polnud midagi ette heita. Õpetas hästi, pojal nö. hariduse omandamisega raskusi ei olnud. Küll aga ei meeldinud meile mitte üks raas selle õpetaja kasvatus-meetod, mis tundus põhinevat niiöelda kollektiivsel hukkamõistul.

See tähendas seda, et näiteks otsustas õpetaja ühe emakeeletunni ohverdada selleks, et tegeleda ühe “eksinud lambukesega”. See nägi sedasi ette, et võrukael kamandati klassis püsti ja siis algas lapse kasvatamine. Kõigepealt noomis õpetaja teda värske eksimuse eest ja seejärel palus klassikaaslastel veel lisaks öelda, milliseid pahategusid see laps veel on kooliajal korda saatnud. Kõik vanad eksimused kraamiti uuesti välja ja häbipostis olevale lapsele tuletati uuesti meelde, millega ta läbi aegade on hakkama saanud. Äärmiselt intetuks tegi selle asja see, et õpetaja kaasas sellesse protsessi klassikaaslased. Samuti tolereeris see õpetaja klassikaaslaste peale kaebamist ja julgustas lapsi oma klassikaaslaste eksimustest ette kandma.

Esimese-teise klassi lapsed ei saa ju ka aru, et selline pealekaebamine on üks hirmsamaid asju siin maailmas üldse. (Nii sattusid ka meie lähedased omal ajal Siberisse – kaebajaks oli ikka naaber või tuttav.) Eriti kui sellist käitumist julgustab inimene, keda nad peavad oma eeskujuks ja keda nad usaldavad. Muidugi püüab väike laps õpetaja poolehoidu võita ja pingutada, et õpetaja temaga rahul oleks – isegi sõbra peale kituda.

Kui lapsed suuremaks saavad, siis hakkavad nad asja veidi teistmoodi nägema, nende maailmapilt avardub, kasvab empaatia ja nad hakkavad mõistma, et ka täiskasvanud eksivad. Ja siis hakkavad nad vastu. Noh ja loogiline jätk asjale ongi see, et siis tekkibki õpetajaga, kes varem oli lastele imetlusobjektiks, vastasseis. Nii juhtus ka meil.

Aga kuna me kodus olime kogu teemaga kursis ja teadsime, et asi on konkreetses inimeses, mitte koolis, siis hoidsime omalt poolt lapse vaimu tugevana ja maailmapildi selge. Õnneks oli viimastel väikese maja aastatel väga palju kokkupuuteid ka suure maja õpetajatega, kelle täiesti erinev metoodika aitas lapsel selle ühe õpetaja negatiivsest mõjust üsna kergesti mööda minna.

Ühesõnaga – kool on väga vahva, eriti suur maja. Sealt sirguvad rõõmsad, targad ja empaatilised inimesed.

Algklasside perioodil tuleb lihtsalt kodus last palju toetada. Ka psühholoogiliselt. Ja mõnikord selgitada, et kõik jõupositsioonil olevad inimesed ei ole alati eksimatud ja neile ei pea pimesi kuuletuma.

Samas võib-olla ei peakski seda kogemust nii negatiivsena võtma, sest täiskasvanueas tuleb meil ikka selliste inimestega kokkupuuteid ette, kellega vabatahtlikult ei suhtleks, aga mingis eluetapis on vajalik nendega üks teelõik kõrvuti läbida.

Päriselt loen siin täiskasvanu suust midagi sellist? Ja mis kitumise näiteks võiks olla? Üks kõige olulisemaid kiusamise vastu võitlemise põhimõtteid on, et kui näed midagi, mis häirib, siis räägi sellest täiskasvanule. Täiskasvanu otsustab, kas on mure, mis vajab sekkumist või võib tõesti ainult “pealekaebajat” tänada teavitamise eest.

P.S. Avalik alandamine, millest alguses juttu, on muidugi täiesti lubamatu. Aga kuna sa ei tahtnud kituda, siis jätsid selle enda teada?

Sa ei tea millest antud kontekstis räägid – seal koolis käib mitte “teavitamine” vaid pealekaebamine ja kitumine õpetaja õhutusel, millelel järgneb aastaid kestev alandamine ja patukoti “kasvatamine”.

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa ei tea millest antud kontekstis räägid – seal koolis käib mitte “teavitamine” vaid pealekaebamine ja kitumine õpetaja õhutuse

Prantsuse lütseumis? Seal on ju eliit ja koorekiht, kes ei teegi midagi sellist, millest annaks kituda? Nüüd tuleb välja et mingi kasvatamatu vanglamentaliteediga pätikamp hoopis, kes teha julgeb, aga tunnistada mitte, ja õpetaja peab neid kogu aeg manitsema. Ja tõesti kiusajate jutt on tavaliselt see, et mida ta kaebab, sest nii nad ei saa/julge enam hästi kiusata. Muidugi on olukordi, mida laps võiks ise lahendada ja paljud ilmselt mäletavad oma noorusajast, et mõni laps läks selle kaebamisega liiale ja hakkas igast pisiasjast draamat tegema ja tüütas sellega õpetajaid. Aga see polnud enamasti mingi õpetaja õhutusel, vaid lihtsalt suurema seltskonnaga harjutamata või suure tähelepanuvajadusega lapse teema ja õpetajad pigem taunivad sellist käitumist, kuigi eks selle korrigeerimine ole keeruline, sest on ju vaja, et laps ikka tõsise häda korral ja siis, kui talle päriselt liiga tehakse, julgeks õpetaja poole pöörduda.

+3
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täpselt nii on. Meil on täpselt sama juhus praegu klassis. Mitte TPL. Aga muster on igal pool sama. Nii ka meil, üks laps, kiusab, mõned ka tugevamad natuurid üritavad temaga hästi lävida, et ise pääseda või sobivadki kokku ja koos selle ühe headmaster´iga siis alalhoidlikumaid või muidu heasüdamlikke sinisilmi / normaalse ellusuhtumisega lapsi kiusata ja kogu aeg süüdi lavastada. Aga juht on ikka see üks türann. Kogub enda tiiva alla jüngreid. Nagu mingis halvas multikas pehmelt öeldes.

Õpetaja ei jaga täit matsu ja nii see asi seal lokkab. Klassikaline koolikiusu juhtum. Ega õpside nina all muidugi türannide poolseid kiuse ju ka läbi ei viida. Eks ikka osatakse varjata ja pärast õpsidele sootuks mingi teine lugu ette sööta. On süüdi jäänud küll süüta isikuid, pidevalt. Lihtne ju ka: kui laps on nt heausklik, aga samas aktiivne isiksus, kes ei istu niisama ka nurgas kogu aeg.

Eliitkool!

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps sai samuti kunagi üle noatera varust TPL sisse, mujale kuhugi ei saanud, välja arvatud Reaalkooli erakooli, ehk siis polnud see kõige oivikum. Mõtlesin ka pikalt, lõpuks otsustasin ta ikkagi Lütseumi panna, et pääseda halva mainega kodulähedasest koolist. Ütleme nii, et kahetsen otsust – hetkel käib põhikoolis ja otsustasime enne põhikooli lõppu kooli vahetada ja TPL-st ära minna.

Probleeme oli ikka väga palju tekkinud – kõigepealt muidugi see, et kuna laps pole kunagi üliandekas olnud, siis ta õppeedukus oli kehv – hinded on halvad, koolirõõm kadunud – õpetajad on seal väga-väga ranged ja nendega kes lennult kõike ei mõista, väga tegeleda ei viitsita. Kogu selle aja on ta kodustes töödes vanema abi vajanud ja osades ainetes ka põhjalikumat aitamist, ehk siis teema üle seletamist. Mina ise õpetajaharidusega ei ole, aga minu seletusest on laps lõpuks alati aru saanud. Kui väikeses majas oli kõik veel enam-vähem ok, siis peale suurde majja saamist on kõik veel palju hullem, sest siis lisandusid ülekoolilised testid.

Teine teema on kiusamine – seda nii klassikaaslaste kui ka õpetajate poolt. Asi oli läinud ka füüsiliseks. Õpetajad istuvad vahetundide ajal õpetajate toas ja ei tea pooli asju mis toimub. Näiteks toimus juba 4-5 klassis kooli WC-des veipimine. Kiusamisega tegeletakse pigem moepärast, sisuliselt mitte – pigem pannakse pea liiva alla ja öeldakse, et meil siin kõik toredad lapsed, mingit kiusamist pole. Õpetajatel on omad lemmiklapsed ja on ka need lapsed keda nad ei salli. Osad õpetajad on täiesti ilma empaatiavõimeta ja ei adu üldse, mida nad lapsele räägivad. (Näiteks sõimavad laisaks, lolliks teiste laste ees)

Ühesõnaga minu soovitus on, et kui tunned, et su laps tegelikult pole üks neist üliandekatest nii keeltes kui ka reaalainetes, ei fänna väga raamatute lugemist, pole ülimalt kohusetundlik ja õpihimuline ja sa pole ka valmis teda sisuliselt põhikooli lõpuni ise igapäevaselt õppimisel aitama ning pidevalt kontrollima, siis pigem säästa enda ja oma lapse närve ja ära pane teda TPL-i.

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tean paari last, kes kunagi ammu (kui veel Leesi oli direktor) said tutvuse kaudu (jah, see oli võimalik!) TPLi sisse, aga neil oli seal ikka väga keeruline hakkama saada nii hinnete kui muu survega, sest tegelikult olid nad tavalised keskmised lapsed, kel lisaks sattus ka kodus olema keeruline olukord. Põhikooli lõpuni pidasid kuidagi vastu, aga gümnaasiumis nad seal enam ei jätkanud.
Sinna kooli julgeks panna ainult ilmselgelt võimeka lapse. Osad lapsed pole 6-7-aastaselt veel “avanenud”, aga kui selgub, et on ikkagi piisavalt võimekas, võib ju hiljem mõne eliitkooli 7ndasse või gümnaasiumisse katsetada.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koosolekud klassides olnud, kuidas muljed on?

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sinna kooli julgeks panna ainult ilmselgelt võimeka lapse.

Ma ei saa sellest aru. Loomulikult ei tee eliitkooli aura kedagi targaks. Peabki ju ise õppima, kui tahad targaks saada ja eliitkooli maine tekibki sellest, et korjatakse sinna andekad (v.a siis need mõned Leesi tuttavad vms erandid), siis nendega saab ka teemasid sügavuti õpetada, siis on lõpuks head tulemused ja teised vanemad tahavad oma lapsi sinna heasse kooli saada. Tavakool muidugi ei saa nii teha, peab võtma vastu ka need lapsed, kellest on näha, et ilmselt ikkagi ei tule seda kõrget keskmist hinnet, kuigi tõsi on ka see, et ega see 1. klassi katse seda veel tegelikult ei pruugi näidata, seetõttu ka lütseumis ja mujal sarnastes koolides 9. lõpus päris palju uusi, keda mujalt tavakoolidest võetakse ja oma lapsi, kes mujale siirduvad. Aga alati on ju kergem minna eliidist tavakooli kui tavakoolist eliiti. Seega ma küll ei saa aru, miks ei peaks last sinna panema, kui ta sisse saab. Aga muidugi ei tasu sinna panna last, kellel ei tundu olevat erilisi akadeemilisi huvisid. Sest miks peaks? Seal nõutakse ju rohkem. Milleks sinna minna, kui ei taha teha rohkem. Raamatute lugemist nõutakse küll igal pool, aga tavakoolides leidub ka lapsi, kes oma viimase raamatu lugesid tervenisti kuskil algklassides läbi. Ja ilmselt on mõnes tavakoolis lektüür vähemalt osaliselt kergem kui nendes, kuhu konkurents just kõrgete tulemuste tõttu suur on.

+6
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õige tähelepanek, et ega aura targaks ei tee (või kui, siis ainult see mõjutab veidi, et õppimine on popp ja hästi õppijaid ei halvustata), vaid ikka õppimine. Kui lapsele meeldib õppida, siis on eliitkool õige koht. Kui ei meeldi ja vanemad pigem tahaksid õpetajale helistada, et miks mu lapsel kaks või kolm, ta ju nii tark, siis on parem mõni teine kool, mitte (ükski) eliitkool. Pole neis eliitkoolides mingeid üliandekaid (mõned muidugi on nagu igal pool mujalgi), lihtsalt õpitakse.

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sinna kooli ei sobi ja ei ole oodatud “ebastandardsed” lapsed, tundlikud, impulsiivsemad. Oodatud on ainult oivikutest tuupurid, kes õpetajale kunagi mingit muret ei valmista ja võidavad teste ja olümpiaade. Teistsuguste lastega ei soovita seal tegeleda ja süüakse lihtsalt välja, “minge mõnda muusse kooli”, sest meie ei viitsi tegeleda lastega sisuliselt ja mingit järgiaitamist, toetusi ja õpiabi ja muredega tegelemist pole seal koolis mõtet loota.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sinna kooli ei sobi ja ei ole oodatud “ebastandardsed” lapsed, tundlikud, impulsiivsemad. Oodatud on ainult oivikutest tuupurid, kes õpetajale kunagi mingit muret ei valmista ja võidavad teste ja olümpiaade. Teistsuguste lastega ei soovita seal tegeleda ja süüakse lihtsalt välja, “minge mõnda muusse kooli”, sest meie ei viitsi tegeleda lastega sisuliselt ja mingit järgiaitamist, toetusi ja õpiabi ja muredega tegelemist pole seal koolis mõtet loota.

Kahjuks enam-vähem nii on jah. Lisaks veel see, et koolikiusuga ei tegeleta üldse, isegi mitte füüsilisega. Üks laps sai endast suurema käest peksa, vigastused fikseeriti ka arsti juures ja politseis. Lõpptulemus oli ikkagi see et peksa saanud lapsele jäeti mulje, et ta on ise süüdi ja sunniti ka koolist lahkuma. Peksja jäi kooli edasi. Ainuke normaalne inimene seal on koolipsühholoog, kuid ka tema üksinda ei suuda midagi muuta.

 

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kommentaar eemaldatud

2.14. kasutatud solvanguid isiku nime/ tuntud hüüdnime kasutades.

Perekooli moderaator.

+3
-1
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Sinna kooli ei sobi ja ei ole oodatud “ebastandardsed” lapsed, tundlikud, impulsiivsemad. Oodatud on ainult oivikutest tuupurid, kes õpetajale kunagi mingit muret ei valmista ja võidavad teste ja olümpiaade.

See on ju katsetega kool. Mis õpiabi? Nende õpiabi ongi ilmselt lisatunnid olümpiaadile minejatele.

+2
-3
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 62 )


Esileht Koolilaps Kogemus Prantsuse Lütseumiga (algkool)?