Teema: Kogemus Prantsuse Lütseumiga (algkool)?

Kitumine on see, kui õpetaja paneb kogu klassi kirjutama paberile kõik oma pahateod nii sellel õppeaastal ja varem ning käib mööda klassi ja kui näeb, et keegi kirjutab, et käitun hästi, siis õpetaja ütleb kogu klassi ees, et nii lapsed, kas Peeter käitub hästi, ja lapsed, proovides end päästa, hakkavad Peetrile süüks panema igasugu tegusid, mida Peeter teinud pole või vähemalt pole nii teinud.

Kahjuks on see näide otse elust.

Veel kord küsimus eelnevale kahele: kas te pidasite sellist käitumist normaalseks või siis eliitkooli nimel olite nõus taluma põhimõtteliselt ükskõik mida?

#3963467:

Kuidas sa tead, mida keegi oli nõus taluma või missuguses koolis, kas nn eliit- või mitteeliitkoolis see toimus?

Näide oli kitumisest, kool pole siin üldse oluline.

Ja hetkel ei ole ka oluline, mis edasi sai.

Jah, sihukesi jamasid võib ette tulla igas koolis, sõltub pedagoogist. Süvaõppekool on samas selline kool, kuhu korraldatakse katsed ja kogutakse kokku veidi tublimad lapsed. Ja kuna tegu on katsetega kooliga, kuhu niisama elupiirkonna alusel lihtsalt sisse astuda ei saa, siis tundub, et seal eksisteerib ka keskmisest pisut suurem hulk selliseid pedagooge, kes ehk ei ole nii heatahtlikud ja võtavad natuke “ülejala”. Kui lapsel tekivad mingid probleemid, siis saab ju kohe visata, et “noh kui pea ei võta, siis uks on seal ja järjekord ukse taga!” Tegelikult võib tegu olla ka andeka lapsega, kes lihtsalt sattus õpetaja koolikiusu ohvriks. Direktor kaitseb ja hoiab seal ainult õpetajaid, lapsed on jäetud üksi.

Minu laps käis ka nende initsiaalidega õpetaja klassis, ka poiss. Ei saa küll öelda, et õpetaja kõiki oleks klassi ees noominud… Klassis oli kiusaja laps, kes teisi mõnitas ja halvustas, keda enamus klassist pelgas ja kelle mõnitamise alla keegi ei tahtnud sattuda ja teda küll õpetaja noomis vist korduvalt. Ei saa seda küll taunida, eriti kuna see poiss kangesti enda ümber imetlejaid kogus, kes sellega püüdsid ära hoida ise tema ohvriks sattumist.  Koolikiusaja noomimist mina hukka ei mõista.  Aga selliseid lapsi leidub igal pool, ega katsetega kool ei välista kiusajate sissesaamist kooli ju.

#3963921:

Selle peale meenus kohe see juhtum möödunud (või ülemöödunud) kevadest, kui lütsi gümnasistid, vormimütsid peas, Hirvepargis õlut jõid 🤣

Mulle aga see lugu. Kogu see suhtumine, mis ka pealkirjas välja toodud “kool peitis pea liiva alla”, võtab terve selle asutuse mentaliteedi kokku. Õpilaste kiusamine, alandamine ja õpetajate ringkaitse on seal muutumatu – see on niimoodi olnud nüüdseks aastakümneid ja see ei muutu.

https://epl.delfi.ee/number/93743703/artikkel/93794789/eliitkooli-avalik-saladus-tallinna-prantsuse-lutseumi-opetaja-ahvatles-aastaid-noori-tudrukuid-ja-magas-nendega-kool-peitis-pea-liiva-alla

Teemaalgataja, kui Sinu laps sai kooli sisse, siis kindlasti anna lapsele võimalus ka seal koolis õppida. Ei ole midagi nii lihtne sinna sisse saada, etteütlus ja loetud jutukese ümberjutustamine, tekstülesandest aru saamine ja selle lahendamine ei olegi nii lihtsad. Meil on kogemused erinevate koolidega ja katsetega. Meil laps käis seal ka eelkoolis, kus talle väga meeldis, meeldisid õpetajad ja õppimine. Katsetega sai sisse, laps oli kohe alguses kindel, et just see on tema kool, kui katsed läbi olid, oli kindel, et sai sisse. Klassijuhataja oli ülitore ja hoidis lapsi, koostöö lastevanematega sujus, tagasiside toimis. Tean, et lapsed käivad siiani endisel klassijuhatajal “külas”. Laps ei ole priimus, on alati veidi uimane ja aeglane olnud, küll aga ise kaasa aidates ja kooliasjadega kursisi hoides on lapsel kergem, hinded olid neljad-viied, on siiani. Laps on alati rõõmuga koolis käinud, suures majas õppides ütleb väga tihti, et meeldib koolis käia. Kardetud proua õpetaja, kelle nimetähed siin läbi käisid, oli minu lapse üks lemmikuid, kuigi ta on range, olid tema tunnid hästi huvitavad. Lauluooris käis ka 3 aastat, siis otsustas, et enam ei soovi varase ärkamise tõttu. Keegi ei öelnud midagi negatiivset, et enam ei käi.

Üldine kord väikses majas ongi range, õppida on palju aga kui pidevalt järje peal olla, on kõik hästi. Pole midagi nii hullu, kui arvatakse. Olen lapselt küsinud, kas talle tundub, et on raske ja ta ei jõua, on ta alati öelnud, et pole raske. Väikses majas saadud põhi on nii tugev, et suures majas ongi lihtsam. Ka suures majas on ülitore klassijuhataja. Üks minu tuttav on aineõpetaja ühes teises katsetega koolis ja seal on nt nii, et kui laps käitub halvasti, siis terve klass arutab seda läbi, kõik võivad selle halvasti käitunud lapse kohta midagi öelda, arutada jne. Õpetaja põhjendas, et klass on nagu perekond ja peres arurtataksegi kõik koos läbi.

Kokkuvõttes – igas koolis on erinevad õpetajad, igal pool võib ette tulla negatiivseid asju. Minu lapsele Lütseumis meeldib ja ta on väga rahul.

Kõigile ei sobigi õppimiskallakuga (nagu Leesi vanasti ütles) kool. Õppimine ongi töö, see ei ole waldorfkool, et kui ei taha parajasti matemaatikat teha, siis joonistame. Selles koolis õpitakse ja on distsipliin (paljudele lumehelbekestele tundubki just see liigategemisena) ja kui see ei sobi, siis tuleb leida teine kool, kus on lastel rohkem vabadust ja vähem õppimist.

Kurb

Minu lapse klassi tuli sealt üks poiss ära, ema kirus seda kooli kõva häälega igal võimalusel, peagi aga hakkas igasuguseid käitumisprobleeme ilmnema.

#3963115:

#3962329:

Minul ka kogemus ühe siin mainitud algklasside õpetajaga. Meie kogemusest on küll väga kaua aega möödas, aga üsna tuttav tuli ette.

Tuttavalt kirjeldatud õpetaja aine-andmise oskusele polnud midagi ette heita. Õpetas hästi, pojal nö. hariduse omandamisega raskusi ei olnud. Küll aga ei meeldinud meile mitte üks raas selle õpetaja kasvatus-meetod, mis tundus põhinevat niiöelda kollektiivsel hukkamõistul.

See tähendas seda, et näiteks otsustas õpetaja ühe emakeeletunni ohverdada selleks, et tegeleda ühe “eksinud lambukesega”. See nägi sedasi ette, et võrukael kamandati klassis püsti ja siis algas lapse kasvatamine. Kõigepealt noomis õpetaja teda värske eksimuse eest ja seejärel palus klassikaaslastel veel lisaks öelda, milliseid pahategusid see laps veel on kooliajal korda saatnud. Kõik vanad eksimused kraamiti uuesti välja ja häbipostis olevale lapsele tuletati uuesti meelde, millega ta läbi aegade on hakkama saanud. Äärmiselt intetuks tegi selle asja see, et õpetaja kaasas sellesse protsessi klassikaaslased. Samuti tolereeris see õpetaja klassikaaslaste peale kaebamist ja julgustas lapsi oma klassikaaslaste eksimustest ette kandma.

Esimese-teise klassi lapsed ei saa ju ka aru, et selline pealekaebamine on üks hirmsamaid asju siin maailmas üldse. (Nii sattusid ka meie lähedased omal ajal Siberisse – kaebajaks oli ikka naaber või tuttav.) Eriti kui sellist käitumist julgustab inimene, keda nad peavad oma eeskujuks ja keda nad usaldavad. Muidugi püüab väike laps õpetaja poolehoidu võita ja pingutada, et õpetaja temaga rahul oleks – isegi sõbra peale kituda.

Kui lapsed suuremaks saavad, siis hakkavad nad asja veidi teistmoodi nägema, nende maailmapilt avardub, kasvab empaatia ja nad hakkavad mõistma, et ka täiskasvanud eksivad. Ja siis hakkavad nad vastu. Noh ja loogiline jätk asjale ongi see, et siis tekkibki õpetajaga, kes varem oli lastele imetlusobjektiks, vastasseis. Nii juhtus ka meil.

Aga kuna me kodus olime kogu teemaga kursis ja teadsime, et asi on konkreetses inimeses, mitte koolis, siis hoidsime omalt poolt lapse vaimu tugevana ja maailmapildi selge. Õnneks oli viimastel väikese maja aastatel väga palju kokkupuuteid ka suure maja õpetajatega, kelle täiesti erinev metoodika aitas lapsel selle ühe õpetaja negatiivsest mõjust üsna kergesti mööda minna.

Ühesõnaga – kool on väga vahva, eriti suur maja. Sealt sirguvad rõõmsad, targad ja empaatilised inimesed.

Algklasside perioodil tuleb lihtsalt kodus last palju toetada. Ka psühholoogiliselt. Ja mõnikord selgitada, et kõik jõupositsioonil olevad inimesed ei ole alati eksimatud ja neile ei pea pimesi kuuletuma.

Samas võib-olla ei peakski seda kogemust nii negatiivsena võtma, sest täiskasvanueas tuleb meil ikka selliste inimestega kokkupuuteid ette, kellega vabatahtlikult ei suhtleks, aga mingis eluetapis on vajalik nendega üks teelõik kõrvuti läbida.

Päriselt loen siin täiskasvanu suust midagi sellist? Ja mis kitumise näiteks võiks olla? Üks kõige olulisemaid kiusamise vastu võitlemise põhimõtteid on, et kui näed midagi, mis häirib, siis räägi sellest täiskasvanule. Täiskasvanu otsustab, kas on mure, mis vajab sekkumist või võib tõesti ainult “pealekaebajat” tänada teavitamise eest.

P.S. Avalik alandamine, millest alguses juttu, on muidugi täiesti lubamatu. Aga kuna sa ei tahtnud kituda, siis jätsid selle enda teada?

Sa ei tea millest antud kontekstis räägid – seal koolis käib mitte “teavitamine” vaid pealekaebamine ja kitumine õpetaja õhutusel, millelel järgneb aastaid kestev alandamine ja patukoti “kasvatamine”.

Täpselt nii on. Meil on täpselt sama juhus praegu klassis. Mitte TPL. Aga muster on igal pool sama. Nii ka meil, üks laps, kiusab, mõned ka tugevamad natuurid üritavad temaga hästi lävida, et ise pääseda või sobivadki kokku ja koos selle ühe headmaster´iga siis alalhoidlikumaid või muidu heasüdamlikke sinisilmi / normaalse ellusuhtumisega lapsi kiusata ja kogu aeg süüdi lavastada. Aga juht on ikka see üks türann. Kogub enda tiiva alla jüngreid. Nagu mingis halvas multikas pehmelt öeldes.

Õpetaja ei jaga täit matsu ja nii see asi seal lokkab. Klassikaline koolikiusu juhtum. Ega õpside nina all muidugi türannide poolseid kiuse ju ka läbi ei viida. Eks ikka osatakse varjata ja pärast õpsidele sootuks mingi teine lugu ette sööta. On süüdi jäänud küll süüta isikuid, pidevalt. Lihtne ju ka: kui laps on nt heausklik, aga samas aktiivne isiksus, kes ei istu niisama ka nurgas kogu aeg.

Eliitkool!

Tean paari last, kes kunagi ammu (kui veel Leesi oli direktor) said tutvuse kaudu (jah, see oli võimalik!) TPLi sisse, aga neil oli seal ikka väga keeruline hakkama saada nii hinnete kui muu survega, sest tegelikult olid nad tavalised keskmised lapsed, kel lisaks sattus ka kodus olema keeruline olukord. Põhikooli lõpuni pidasid kuidagi vastu, aga gümnaasiumis nad seal enam ei jätkanud.
Sinna kooli julgeks panna ainult ilmselgelt võimeka lapse. Osad lapsed pole 6-7-aastaselt veel “avanenud”, aga kui selgub, et on ikkagi piisavalt võimekas, võib ju hiljem mõne eliitkooli 7ndasse või gümnaasiumisse katsetada.

#4000313:

Sinna kooli julgeks panna ainult ilmselgelt võimeka lapse.

Ma ei saa sellest aru. Loomulikult ei tee eliitkooli aura kedagi targaks. Peabki ju ise õppima, kui tahad targaks saada ja eliitkooli maine tekibki sellest, et korjatakse sinna andekad (v.a siis need mõned Leesi tuttavad vms erandid), siis nendega saab ka teemasid sügavuti õpetada, siis on lõpuks head tulemused ja teised vanemad tahavad oma lapsi sinna heasse kooli saada. Tavakool muidugi ei saa nii teha, peab võtma vastu ka need lapsed, kellest on näha, et ilmselt ikkagi ei tule seda kõrget keskmist hinnet, kuigi tõsi on ka see, et ega see 1. klassi katse seda veel tegelikult ei pruugi näidata, seetõttu ka lütseumis ja mujal sarnastes koolides 9. lõpus päris palju uusi, keda mujalt tavakoolidest võetakse ja oma lapsi, kes mujale siirduvad. Aga alati on ju kergem minna eliidist tavakooli kui tavakoolist eliiti. Seega ma küll ei saa aru, miks ei peaks last sinna panema, kui ta sisse saab. Aga muidugi ei tasu sinna panna last, kellel ei tundu olevat erilisi akadeemilisi huvisid. Sest miks peaks? Seal nõutakse ju rohkem. Milleks sinna minna, kui ei taha teha rohkem. Raamatute lugemist nõutakse küll igal pool, aga tavakoolides leidub ka lapsi, kes oma viimase raamatu lugesid tervenisti kuskil algklassides läbi. Ja ilmselt on mõnes tavakoolis lektüür vähemalt osaliselt kergem kui nendes, kuhu konkurents just kõrgete tulemuste tõttu suur on.

Sinna kooli ei sobi ja ei ole oodatud “ebastandardsed” lapsed, tundlikud, impulsiivsemad. Oodatud on ainult oivikutest tuupurid, kes õpetajale kunagi mingit muret ei valmista ja võidavad teste ja olümpiaade. Teistsuguste lastega ei soovita seal tegeleda ja süüakse lihtsalt välja, “minge mõnda muusse kooli”, sest meie ei viitsi tegeleda lastega sisuliselt ja mingit järgiaitamist, toetusi ja õpiabi ja muredega tegelemist pole seal koolis mõtet loota.

Kommentaar eemaldatud

2.14. kasutatud solvanguid isiku nime/ tuntud hüüdnime kasutades.

Perekooli moderaator.