Esileht Ilu ja tervis Koguaeg väsinud

Näitan 8 postitust - vahemik 31 kuni 38 (kokku 38 )

Teema: Koguaeg väsinud

Postitas:
Kägu

Mõnedel on toredad nimed küll pandud, nagu fibromüalgia või kroonilise väsimuse sündroom, aga sisuliselt tähendavad need seda, et “ega me ka ei tea, mis teil viga on ja aidata ei oska”.

Fibromüalgia ja kroonilise väsimuse sündroomi olemus on väga hästi teada. Tegemist on ajukeemia nihetega, kesknärvisüsteemi patofüsioloogiliste protsessidega, need protsessid ja kogu see patoloogia on teada pmst molekuli tasandil. Millest sa räägid, mis mõttes ei teata, mis viga on? Ravida on väga raske, see on tõsi. Samamoodi on narkomaaniat ja alkoholismi ravida raske, kuid see ei tähenda, et ei teata, milles need haigused seisnevad ja mis inimesel viga on või mis ta ajus toimub. Pankrease vähki ka ei osata ravida ja inimesed surevad sellesse, see ei tähenda, et ei teataks, mis viga on.

Võib-olla tõesti viimastel aastatel on selle uurimisega siis kuhugi jõutud. Siin aga on üks “klassikaline” kirjeldus:
https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/fibromualgia/

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

TA, kas Sul maksanäidud võeti? Minul on aitoimmuunhaigus, mis hävitab maksa ja üks selle sümptomeid on pidev väsimus.

Kui tohib küsida, milline autoimmuunhaigus?

Primaarne biliaarne kolangiit.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Klassikalne depressioon koos ärevusega. Abiks on psühhiaater. Kui tüütud on need inimesed, kes käivad ja käivad mööda eriarste ja lasevad lakkamatult igasuguseid uuringuid teha, mis loomulikult mitte midagi ei näita. Aastaid järjest. Ja siis ikka arvavad, et küllap on mingi jube haigus, mida keegi diagnoosida ei suuda. Meie tänapäevase meditsiini juures (UH, rö, CT, MRT, 10 m kõikvõimalikke erinevaid analüüse, erinevate eriarstide konsultatsioonid) ei ole võimalik, et mingi raske kehaline haigus aastaid on diagnoosimata. Ja samal ajal inimene on ikka veel elus ja ikka veel on kõik näitajad normis.

Ja ometi-ometi, vahel jäävad kahe silma vahele lihtsad asjad. Ka mina käisin aastaid mööda arste. Olid seedehäired (gaasid, kõrvetised, hooti iiveldus), kaalulangus ja üldine veider enesetunne: valud ja torkimine jalalihastes, vahel ka rinnus (südame kohal nagu?),  jalalihaste kangus, vahel peavalud, hommikuti raske üles tõusta, väsimus kogu aeg, pea uimasus…  Seedehäirete vastu (kõrvetised) omeprasooli soovitati, aga kui seda võtsin, siis kõik sümptomid hoopis ägenesid (peale sellist kogemust ma omeprasooli enam võtta ei julgenud). Ka tehti erinevaid uuringuid, ei leitud midagi. Analüüsid korras, süda korras, kilpnääre korras, autoimmuunhaigusi ega raskeid soolehaigusi pole, aastad möödusid, olin ikka elus (mis näitas, et ühtegi eluohtlikku haigust tõesti olla ei saanud) tükkis oma sümptomitega.

Ja mis lõpuks selgus. Et seedehäired on seletatavad ärritunud soole sündroomiga,  jah, selle vastu pole konkreetset ravi, aga on teaduspõhiseid toitumispiiranguid, millega saab leevendada. Et ferritiin, kui see langeb alla 30, võib juba inimestel tekitada igasugu sümptomeid (kuigi, kõigil ei pruugi). Madal ferritiin – normis hemoglobiin nimetakse “latentne rauapuudus”. Kui alandada maohapet (omeprasool), siis raua imendumine halveneb veelgi (ehk täitsa loogiline seletus olemas, miks kõik sümptomid halvenesid). Aga samas, ferritiini tase 10 hinnatakse juba “normaalseks”. Nii vaadati ka minul sellest kogu aeg üle (normis). Vahel mainiti, et  hemoglobiin selline madalapoolne (kuid mitte alla normi), aga nojah, fertiilses eas naine ja nii kipubki olema, aneemiat ju ei ole. Seda seost, et seedehäired = raua kehvem imendumine + üsnagi vererohked menstruatsioonid = langenud ferritiin, mis tähendab omakorda, et võivad tekkida neuroloogilised sümptomid (närvivalud lihastes, rinnus, väsimus, uimasus, peavalud) ei maininud keegi. Mõni ütles ka, et te loete ette nii palju igasuguseid sümptomeid, samal ajal ühtegi haigust teil leitud ei ole, ju see ikka psüühikast tulema peab, ravige psüühikat.

Tuli töötervishoiu arsti kontroll. See arst ütles, et kuulge, rauavaru madalapoolne, no võite ikka võtta rauda ka. Alustasin käsimüügi rauaga ja üllatuseks peale esimest kuud sümptomid vähenesid ja reipam olla oli ka. Siis oskasin juba ise lugeda ferritiini taseme kohta: ferritiin võiks olla 40,  ideaaljuhul 70-90. Vihjasin perearstile, et nagu rauda oleks vaja või nii, siis möönis ka perearst (vaatas analüüse), et “latentne rauapuudus võib teil ju olla”. Kirjutas kangema raua (sest käsimüügi omi pidin muidu liiga sageli ostma).

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Võib-olla tõesti viimastel aastatel on selle uurimisega siis kuhugi jõutud. Siin aga on üks “klassikaline” kirjeldus: https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/fibromualgia/

Viimastel aastatel?? Selle populaarteadusliku artikli kõige uuem viide on aastast 1998!

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Võib-olla tõesti viimastel aastatel on selle uurimisega siis kuhugi jõutud. Siin aga on üks “klassikaline” kirjeldus: https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/fibromualgia/

Viimastel aastatel?? Selle populaarteadusliku artikli kõige uuem viide on aastast 1998!

Aga pane ise siis lingid uuematele andmetele 🙂

Tegin kiire otsingu praeguste diagnostikakriteeriumite jms kohta ja ei leia, et väga palju oleks muutunud, veidi ehk tõesti suhtumises. Aga see ongi just mu point, ja ei ole nüüd 25 aastaga kõiki seisundeid läbi uuritud, ära kirjeldatud ja diagnoosima ning ravima õpitud.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Võib-olla tõesti viimastel aastatel on selle uurimisega siis kuhugi jõutud. Siin aga on üks “klassikaline” kirjeldus: https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/fibromualgia/

Viimastel aastatel?? Selle populaarteadusliku artikli kõige uuem viide on aastast 1998!

Aga pane ise siis lingid uuematele andmetele ????

Tegin kiire otsingu praeguste diagnostikakriteeriumite jms kohta ja ei leia, et väga palju oleks muutunud, veidi ehk tõesti suhtumises. Aga see ongi just mu point, ja ei ole nüüd 25 aastaga kõiki seisundeid läbi uuritud, ära kirjeldatud ja diagnoosima ning ravima õpitud.

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33918736/

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35748720/

Edasi võid ise tudeerida, kui mõistus ja keeleoskus võimaldavad.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Edasi võid ise tudeerida, kui mõistus ja keeleoskus võimaldavad.

Ikka võimaldavad, pigem ajast puudus 🙂 Huvitav lugemine oli siiski. Sa ise ikka ka lugesid? Reaalselt ei ole suurt midagi muutunud: diagnoosimine põhineb ikkagi peamiselt välistamisel ja suht subjektiivsetel hinnangutel, analüüsid on normis, ravi tõhusus on madal. Nii et tegelikult inimese jaoks, kes oma murega arsti juurde läheb, ei ole pea-aegu midagi muutunud. Uuritakse küll ja loodetavasti saabki ükskord paremad diagnostilised kriteeriumid ja tõhusama ravi, aga praeguseks küll midagi pole, millest inimesele kasu oleks.

Ja see on ju ainult näide ühest diagnoosist (ma ei taha öelda, et haigusest, ma pole kindel, kas tegemist on vaid ühe haigusega). Arvata tõesti, et tänaseks on kõik haigused avastatud ja läbi uuritud, on ikka väga naiivne.

Siin siis esimese ülevaate kokkuvõte:

7. Conclusions

FM is a complicated syndrome characterized by chronic pain, joint rigidity, fatigue, sleep interruption, cerebral dysfunction and depression. Research on FM is becoming progressively more significant because of the compromised quality of life of patients and the economic weight on the medical care system. The pathogenesis of fibromyalgia is not well known, and the diagnosis is only clinical at present. Oxidative stress, mitochondrial dysfunction, multivitamin deficiencies and a disproportion between oxidants and antioxidants are interesting and clinically attractive topics that require further study to clarify the state and development of FM.
To date, no objective tests or biomarkers with sufficient diagnostic accuracy have been identified, and current analyses can only indicate a predisposition to fibromyalgia. Numerous studies, however, provide insights into the pathophysiology of fibromyalgia. Proteomic research as well as gene expression profiling may have potential applications as novel methods for the diagnosis of FM.
Pharmacological treatment alone is inadequate for the majority of patients who suffer from FM syndrome. Given the different mechanisms of pain sensitivity, treatments will continue to involve multidisciplinary programs that target the peripheral, central, cognitive-emotional and interpersonal causes of the chronic pain that characterizes FM pathophysiology.
+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 8 postitust - vahemik 31 kuni 38 (kokku 38 )


Esileht Ilu ja tervis Koguaeg väsinud