Veelgi mõistmatum on aga see, et naine usub kommuuni elu võimalikkusesse siiani… Milleks see hea üldse oleks?? Issand, kuidas ma EI tahaks elada mingis gängis.
Gängist. Mehe õde ja tema 3 sõbrannat, kõigil lapsed juba suured, ise 50 lähedal, ostsid 4 aastat tagasi kolme korteriga maja. Ehitasid selle ümber nii, et seal on 4 eraldi suurt kahetoalist köögi ja dušiga korterit ja siis ühistsoon – väga suur elutuba, veranda, tualett, saun ja kööginurk. Aias kasvuhoone, suitsuahi, lilled jne. Kes tahab, tuleb ühiselutuppa õhtul telekat vaatama, kes ei taha, vaatab enda korteris. Kel üksindus peal, teeb näiteks pannkooke ja kutsub teisi sööma (messengeris, helistamist loetakse tülitamiseks). Kel mingi pidupäev, korraldatakse seal omavahel ka pidu. Spontaanseid kaardimänguõhtud, niisama lobisemist.
Ma ei tea, kas see gäng nüüd on, ehkki see suuresti on ju kommuun. Ühiselt hoolitsetakse aia ja õue eest, ühistsooni eest. Kes varem kodus, paneb sauna kütte. Kes saab, käib koertega jalutamas. Ühistegevusi on palju ja erinevaid kohustusi kommuuniliiikmetel ka. Samas on igaühel oma privaatne korter, kus omaette olla või oma sugulasi võõrustada. Väiksemas asurkonnas pealinnast väljas.