Tere.
Alustuseks mainin ära, et minu puhul pole tegemist paberitega arsti ega psühholoogiga.
Tegelen oma vabast tahtest inimeste nõustamisega, põhinen enda kogemustele- kelle jaoks see on piisav, võib edasi lugeda.
Üritan lühidalt teha, kui kunagi rohkem aega keskenduda on, võin pikemalt kirjutada.
Viimase postituse tegijale vastuseks: Põhjus võib olla väga lihtne- enamasti ei oska arstid aidata.
Ärevushäiretel on nii palju erinevaid vorme, et pea võimatu on seda alati tuvastada. Kergemaid ärevuse vorme nagu näiteks sundmõtteid või lihtsalt ärevuse tunnet on ilmselt enamus meie elanikkonnast tundunud
Minul on kogumused inimesega kellel olid 25 aastat olnud erinevad siin teemas mainitud sümptomid, käidud kõikvõimalike arstide juures ning läbitud kõik uuringud mida ette võib kujutada, kuid tulemust polnud.
Iga “edutu” arsti vastuvõtu ja ravimi proovimisega langeb inimene järjest sügavamale.
On päevi kus ei saa voodist välja peapöörituse või mõne muu järjekordse sümptomi tõttu, kuid arstid ütlevad, et oled terve (perearst peab juba aastaid simulandiks), ka psühholoogid ja psühhiaatrid ei aidanud ning ravimid teevad enesetunnet vaid hullemaks.
Kõige selle juures peab ka pere eest hoolitsema. Tihti on tunne, et ei jaksa enam, oled hulluks minemas..
Mõne aja pärast leiad jälle endas piisavalt jõudu, et kellegi juurde pöörduda, kuid lõpuks avastad end jällegi veel sügavamas augus.
Üldistavalt võib öelda, et tegu oli/on ärevushäiretega.
Minu kogemuse põhjal saab seda “ravida” vaid inimene ise. Muidugi on abi ka heast nõustajast, selleks võib olla nii psühholoog, pereliige või kes iganes, kuid põhi töö peab tegema inimene ise.
Kuidas alustada?
Esiteks tuleb endale tunnistada, et kõik on ainult peas kinni.
(Kuna sümptomid avalduvad tihti viitega või erinevate probleemide kokkulangemisel, on kindlat põhjust või allikat keeruline leida.
Teema “peategelasel” on olnud raske lapsepõlv ning erinevad halvad sündmused elus- kõik see on oma jälje jätnud, KUID peamine “süüdlane” on inimene ise.)
Teiseks tuleb hakata enda mõtteid kontrollima. Kõik ebavajalik ja negatiivne tuleb peast välja visata. Te ei kujuta ettegi kui palju üleliigset teie peas toimub enne kui te sellega tegelema hakkate.
(Tema ning paljude teiste inimeste probleemiks on asjade üle liigne mõtlemine ning murede endasse hoidmine ja kuhjumine. Kui sellele lisada ebaregulaarne toitumine, vähene magamine ja mõni pingelisem sündmus elus võib tulemuseks olla milline iganes siin teemas varasemalt postitatud sümptom)
Kolmandaks tuleb positiivseid asju enda ellu tuua. Ära põgene reaalsuse eest, pane telefon/arvuti käest ja saa iseendaga jälle sõbraks. Proovi tegeleda hobidega mis sulle meeldivad või varem meeldisid.
LEIA SEE ELU ENDAS JÄLLE ÜLESSE!
Tegelikult on veel palju erinevaid nüansse kuid kergematel juhtudel piisab juba nendest lihtsatest asjadest.
Tuleb lihtsalt uskuda, et sina ise suudad ennast aidata.
Tulemused võtavad aega ja kindlasti tuleb ka tagasilööke kuid positiivne suhtumine ning elu nautimine olenemata hetke olukorrast on ainus võimalus terveneda.
Postituse “peategelane” igatahes sai hakkama, miks ei peaks sina!?
Kõik see jutt võib kõlada ebareaalselt või liiga lihtsana/naiivsena kui oled aastaid kannatanud ja mööda arste jooksnud, kuid see on nii!
Võimalik et jätsin kiiruga kirjutades midagi tähtsat mainimata, kuid sattusin juhuslikult siia lehele ja ei tahtnud kirjutamata jätta.
Tänan tähelepanu eest!
“Aastaid ärevust, sundmõtteid ning ebareaalsustunnet kuniks lõpuks villand sai” -Nõustaja