Esileht Ilu ja tervis Kogume siia kõik ärevushäire sümptomid, mida olete tundnud

Näitan 30 postitust - vahemik 541 kuni 570 (kokku 587 )

Teema: Kogume siia kõik ärevushäire sümptomid, mida olete tundnud

Postitas:
Kägu

Mul arst ei ole diagnoosinud ärevushäiret, kuid oma sümptomite olemasolul ma mõtlesin, et küsin nõu siit kui tohib 🙂
Eelmisel suvel hakkasin järsku tundma tasakaaluhäiret. Kohati selline tunne nagu keegi suruks peast pikali ja siis tunne, et põrand on pehme. Auto kõrval seistes on tunne nagu auto kõiguks edasi-tagasi. Kükitades on tunne nagu kukuksin ninali. Varem kunagi pole sellist asja olnud. Kannatasin mingi 3 kuud, siis helistasin kohalikule tervisekeskuse arstile. Kusjuures selle 3 kuu jooksul oli mul õhtuti vahel nii, et voodis käis pea ringi ja suurest hirmust süda peksis sees. Varem pole kunagi selliseid südamepekslemisi olnud.
Arst siis mudis mind ja ütles, et mul suured kaela-õla lihaspinged. Saatis füsiole kust ma abi ei saanud. Siis veebruaris suri isa mul, paar päeva peale selle teadadaamist jälle süda nagu tegi kurgus mulksu ja täiesti juhuslikult tundsin, et löök nagu jäi vahele. Siis ma olin küll paanikas. Päevad läbi istusin ja katsusin pulssi. Nyyd 13.aprill käisin tallinnas kardioloogi vastuvõtul. Tehti ekg ja koormustest ja arst ütles, et südame-veresoonkond ja süda on terve ja talub hästi koormust. Avastati aga ventrikulaarne ekstrasüstoolia ( arst ise arvas ka, et närvidest )ja arst ütles, et see pole ohtlik aga kirjutab profülaktika mõttes ravimi Metozok 50mg, et need vahelöögid tulevikus ohtlikuks ei areneks. Ma aga nii kardan selliseid ravimeid võtta, pole kunagi tablette söönud. Siis nüüd mitu nädalat olin nagu vana rahu ise, ei tundnud ma mingeid vahelööke. Eelmine nädal jälle need tulid tagasi ja siis kohe peale seda jäin nohusse-köhasse. Täna tundsin lausa paanilist hirmu, sest täiesti lambist tundsin, et oli tuk-tuk-vahelöök-tuk-vahelöök. Siis vahepeal tunnen, et pulss muutub korraga hästi aeglaseks ja siis jälle kiiremaks ja see kõik nii hirmutab. Jälle netist lugesin, et järjestikused ventr.ekstrasüstolid võivad olla eluohtlikud. Ma ei saa enam üldse aru mis minuga toimub, eelmine aasta samal ajal oli kõik täiesti korras ja mingeid kaebuseid polnud ja nyyd siis nii. Kas nendest vahelöökidest saabki ainult rohtudega lahti. Tasakaaluhäire on ka häiriv ja väga ebamugav.
Mis te arvate kas ma olen päriselt füüsiliselt haige või peast haige? Kusjuures neid vahelööke tekib ükskõik millal, ka siis kui omast arust täiesti rahulik olen. Veel meenus, et näiteks telefonis kellegiga mingit eriti põnevat teemat arutan siis hakkab keha nagu külmavärinate käes värisema, nagu palaviku tõusmise ajal.

30-aastane naine ja kahe väikese lapse ema.

Juhtusin eile internetist lugema mingite füsioterapeutiliste testide kohta. Avastasin, et kui teen ise seda Rombergi katset siis mul tasakaal kõigub :S ehmatasin jubedalt muidugi ära, sest see on seotud insuldiga? 🙁 ma ei tea enam mida arvata sellest tasakaaluhäirest. Olen kasutanud viirpuu ekstrakti mis üllatavalt kombel VIST aitab VES-ide puhul, sest mitu päeva pole neid tundnud. Lugesin ka seda, et rombergi testi tehakse ka mingi SM diagnostikas, mis see SM on? Koos selle tasakaaluhäirega tuli ka selline õrn sirin kõrvades nagu. Ma ei oska seda seletada muudmoodi. Ja kaelas kuulen vahepeal sellist sirinat kui näiteks kõnnin trepist üles ja pea on natuke ettepoole kallutatud. Samas voodis pikali olles ja autos istudes tasakaaluhäire kaob.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

SM ehk Sclerosis multiplex.
Seda diagnoosib neuroloog.
Allpool siin foorumis on selle kohta väike teema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul küsimus neile, kes on maininud käte ja jalgade surisemist.
Kas teil on see tunne kogu aeg või käib hooti?
Mul juba 1,5 kuud vasak käsivars ja jalg kuidagi imelikud, otseselt ei surise, aga nagu tahaksid seda tegema hakata (ei oska seletadagi seda tunnet). Pidevalt imelik tunnetus.
Ja see tunne on kogu aeg, 24/7.
Olen natuke ärevik küll, mul muid ärevushäirele viitavaid sümptomeid muidugi ka (pearinglus ja uimasus jne).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul küsimus neile, kes on maininud käte ja jalgade surisemist.
Kas teil on see tunne kogu aeg või käib hooti?
Mul juba 1,5 kuud vasak käsivars ja jalg kuidagi imelikud, otseselt ei surise, aga nagu tahaksid seda tegema hakata (ei oska seletadagi seda tunnet). Pidevalt imelik tunnetus.
Ja see tunne on kogu aeg, 24/7.
Olen natuke ärevik küll, mul muid ärevushäirele viitavaid sümptomeid muidugi ka (pearinglus ja uimasus jne).

Ikka pidevalt tundsin surinat, näpuotsad olid tuimad. Õhtuti enne magamajäämist surid nii käed kui jalad. Kui ise pihta sain, et ärevusest, siis hakkasin hingamist jälgima ja asi paranes, aga mitte kohe. Hüperventileerisin.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul küsimus neile, kes on maininud käte ja jalgade surisemist.
Kas teil on see tunne kogu aeg või käib hooti?
Mul juba 1,5 kuud vasak käsivars ja jalg kuidagi imelikud, otseselt ei surise, aga nagu tahaksid seda tegema hakata (ei oska seletadagi seda tunnet). Pidevalt imelik tunnetus.
Ja see tunne on kogu aeg, 24/7.
Olen natuke ärevik küll, mul muid ärevushäirele viitavaid sümptomeid muidugi ka (pearinglus ja uimasus jne).

Ikka pidevalt tundsin surinat, näpuotsad olid tuimad. Õhtuti enne magamajäämist surid nii käed kui jalad. Kui ise pihta sain, et ärevusest, siis hakkasin hingamist jälgima ja asi paranes, aga mitte kohe. Hüperventileerisin.

Natukene rahustas see jutt, aitäh 🙂
Pidev tervise pärast muretsemine tekitab vist nõiaringi – mida rohkem pabistada, seda rohkem uusi ja kummalisi sümptomeid lisandub….

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul küsimus neile, kes on maininud käte ja jalgade surisemist.
Kas teil on see tunne kogu aeg või käib hooti?
Mul juba 1,5 kuud vasak käsivars ja jalg kuidagi imelikud, otseselt ei surise, aga nagu tahaksid seda tegema hakata (ei oska seletadagi seda tunnet). Pidevalt imelik tunnetus.
Ja see tunne on kogu aeg, 24/7.
Olen natuke ärevik küll, mul muid ärevushäirele viitavaid sümptomeid muidugi ka (pearinglus ja uimasus jne).

Ikka pidevalt tundsin surinat, näpuotsad olid tuimad. Õhtuti enne magamajäämist surid nii käed kui jalad. Kui ise pihta sain, et ärevusest, siis hakkasin hingamist jälgima ja asi paranes, aga mitte kohe. Hüperventileerisin.

Natukene rahustas see jutt, aitäh 🙂
Pidev tervise pärast muretsemine tekitab vist nõiaringi – mida rohkem pabistada, seda rohkem uusi ja kummalisi sümptomeid lisandub….

Täpselt nii ongi. Olen ise samasuguses nõiaringis. Igasugused müstilised valud ja mis kõik veel. Pearinglused vist on kõige hullemad. Alustasin 2ndl tagasi AD ravi ja peaksin ka saama psühhoteraapiat varsti. Ei jõua oodata et ennast jälle inimesena tunda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Just.
Ainult et mina kardan neid AD-sid, just hirmutavaid kõrvaltoimeid. Niigi iga päev enesetunne halb.
Minu jaoks on ka kõige häirivamad just pearinglused ja uimasus, muidugi ka igasugused valud.
Kusjuures, imelik on see, et muidu masendunud ma ei ole, depressiooni nagu ei tunneta (kui just mure tervise pärast võitu ei saa).
Edu Sulle AD kuuril, loodetavasti saad abi 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tere.
Kahtlustan, et minul on ka ärevushäire. Tahtsin uurida kas kellegil veel on niimodi? Minul tulevad sellised hood peale, mis kestavad kuskil 1-4 minutit ja umbes 3-4 tunnise vahega. Selline tunne et midagi on sees kõva ehmatuse tekkitanud ja siis see kasvab nii suureks, et tekib tunne nagu hakkaks kokku kukkuma ja silmade eest läheb mustaks, pean sellel hetkel kuskile toetama või siis maha istuma ja siis hingeldan natuke aega ja läheb üle. Tekib täiesti aru saamatu põhjusel, läheb üle ja siis saan edasi normaalselt funktsioneerida. Tunne on väga ebameeldiv, segab kõvasti. Võib juhtuda siis kui olen roolis, poes, trennis, isegi öösel siis kui magan, olukorrast täiesti sõltumata. Ei tea mida sellega peale hakkata, ravemeid väga ei tahakas võta. Jään lootma et organism tuleb ise toime. Käisin arsti juures südant kontrollimas ja verd andmas, seal on kõik korras, ei leitud et midagi viga oleks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tere.
Kahtlustan, et minul on ka ärevushäire. Tahtsin uurida kas kellegil veel on niimodi? Minul tulevad sellised hood peale, mis kestavad kuskil 1-4 minutit ja umbes 3-4 tunnise vahega. Selline tunne et midagi on sees kõva ehmatuse tekkitanud ja siis see kasvab nii suureks, et tekib tunne nagu hakkaks kokku kukkuma ja silmade eest läheb mustaks, pean sellel hetkel kuskile toetama või siis maha istuma ja siis hingeldan natuke aega ja läheb üle. Tekib täiesti aru saamatu põhjusel, läheb üle ja siis saan edasi normaalselt funktsioneerida. Tunne on väga ebameeldiv, segab kõvasti. Võib juhtuda siis kui olen roolis, poes, trennis, isegi öösel siis kui magan, olukorrast täiesti sõltumata. Ei tea mida sellega peale hakkata, ravemeid väga ei tahakas võta. Jään lootma et organism tuleb ise toime. Käisin arsti juures südant kontrollimas ja verd andmas, seal on kõik korras, ei leitud et midagi viga oleks.

Kõlab nagu tegemist oleks paanikahoogudega.
Googelda, saad võrrelda sümptomeid enda omadega.
Kui väga häirima hakkavad, soovitan igaks juhuks aja psühhiaatrile panna (kui sa just AD-sid ei pelga).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen siia 100x kirjutanud ja jõudnud taas täielikku madalpunkti 😣

Olen endal kogu aeg kahtlustanud sm-i. Nüüd 2 ööd tagasi higistasin meeletult ja googeldasin ja voila -luupus 😓.

Olin veel õnnelik, et mul ju löövet pole, kuid hommikul peegli ees hoolikalt vaadates on libliklööve täitsa olemas…. olen lastega maal puhkamas ja ainult nutan 😢😢😢

Ei saa ju olla, et ise oma põsed punaseks mõtlen…

Aidake… tundub ju luupuse moodi?

Juba 6a siinseal liigesvalud, torked, seljavalu, nüüd õrn libliklööve näos, silme ees virvendab, tinnitus, aeg ajalt põieprobleemid, meeletu perioodiline higistamine ja no muidugi meeeletu hüpohondria 😓😓😓

Käisin just perearstil, tehti vereproov, kus kõik oli ok.

Olen endal kahtlustanud nahahaigusi, sm, naistehaigusi jne…. kuid nüüd tubdub, et ongi reaalne haigus käes…

Arstile ei pääse enne septembrit…..

Ei suuda kuidahi olla… ainult nutan….

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 25 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Perearsti juurde saad ju täna-homme. Räägid oma tähelepanekutest/kahtlustest, tehakse vajalikud analüüsid ning kirjutatakse ehk midagi rahustavat.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Enne augustit ei pääse kuhugi ja perearst ei võta mind ammu enam tõsiselt … 😓😟😓

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 25 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Analüüse saad anda ka perearstita, vaata synlab.ee
Ärevust võiksid aga psühhiaatri juures ravida

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen siia 100x kirjutanud ja jõudnud taas täielikku madalpunkti 😣

Olen endal kogu aeg kahtlustanud sm-i. Nüüd 2 ööd tagasi higistasin meeletult ja googeldasin ja voila -luupus 😓.

Olin veel õnnelik, et mul ju löövet pole, kuid hommikul peegli ees hoolikalt vaadates on libliklööve täitsa olemas…. olen lastega maal puhkamas ja ainult nutan 😢😢😢

Ei saa ju olla, et ise oma põsed punaseks mõtlen…

Aidake… tundub ju luupuse moodi?

Juba 6a siinseal liigesvalud, torked, seljavalu, nüüd õrn libliklööve näos, silme ees virvendab, tinnitus, aeg ajalt põieprobleemid, meeletu perioodiline higistamine ja no muidugi meeeletu hüpohondria 😓😓😓

Käisin just perearstil, tehti vereproov, kus kõik oli ok.

Olen endal kahtlustanud nahahaigusi, sm, naistehaigusi jne…. kuid nüüd tubdub, et ongi reaalne haigus käes…

Arstile ei pääse enne septembrit…..

Ei suuda kuidahi olla… ainult nutan….

Lugesin su eelmist teemaalgatust ka.
Tere tulemast klubisse – mul ka pidevalt hirm haiguste ees.
Ma lihtsalt ei istu ega mõtle haigustest, vaid hoopis mul avalduvad erinevad füüsilised sümptomid ja siis hakkan kartma ja “haiguseid otsima”, mis mu vaevustele vastavad.
Oleng ka lasknud erinevaid uuringuid teha (ka sm välistamiseks).
Ka on piinlik arstile minna juba (hetkel olen “tähtsamad” uuringud ära teinud).

Kas sul on need sümptomid kogu aeg või löövad välja näiteks siis, kui on stressirikas periood jne?
Mõtle, kas oled oma eluga rahul?
Ka see rahulolematus tekitab stressi või ärevushäiret, mis siis füüsiliste sümptomitena väljendub.
Kas sa oled seal maal lastega üksi?
Minul pikemalt üksi olles tulevad erinevad kaebused ja kardan siis veel eriti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Perearsti juurde saad ju täna-homme. Räägid oma tähelepanekutest/kahtlustest, tehakse vajalikud analüüsid ning kirjutatakse ehk midagi rahustavat.

Huvi pärast – kus nii kiiresti vastuvõtule saab?
Minu perearstikeskuses peab ootama suvel 9-10 päeva, talvel isegi 14 päeva.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen üksi jah 🤔 Mul on ka ikka nii, et tunnen mingit sümptomi ja hakkan googeldama ja siis lajatab nagu puuga pähe 😣 Muust enam ei mõtle ja puuduvad sümptomid ka kohe platsis…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 25 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen üksi jah 🤔 Mul on ka ikka nii, et tunnen mingit sümptomi ja hakkan googeldama ja siis lajatab nagu puuga pähe 😣 Muust enam ei mõtle ja puuduvad sümptomid ka kohe platsis…

Tean, mida tunned, seega kahju sinust….
Võib-olla saad millalgi sinna Synlabi tasulisi vereanalüüse andma minna?
Ja lohuta ennast sellega, et kui oled nii kaua “hakkama saanud” nende sümptomitega, siis vaevalt nad nii äkki (enne augusti, kui arstile saad) hullemaks lähevad ja isegi kui sul oleksid need haigused, siis neisse ei sure ju.
Kuna ise olen samasugune ärevik, siis tean, et ega nõuanded ei aita, kui ikka erinevad kaebused esinevad ja muust mõelda ei suuda.

Nagu ka enne kirjutasin, siis minul läheb asi eriti hulluks, kui pean üksi olema.
Kui pere on pidevalt ümber ja/või mul asjatoimetamisi on, siis on lihtsam hakkama saada ja haigused ei tule meeldegi.

Proovi lastega midagi ette võtta – käi iga päev jalutamas, mängige lauamänge, meisterdage midagi, proovige kooki küpsetada jne.
Tore oleks, kui sul seal mõni täiskasvanu oleks, kellega suhelda.
See hoiab natukenegi mõtted eemal.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hei! Tarvitasin päris pikalt Seroxati, enesetunne muutus päris heaks ja mingi aeg tagasi arst arvas, et võiks vähehaaval lõpetada tarvitamise. Lõpetamist alustasin vähendamisega, alguses 1 tbl ülepäeva, nii umbes 3 kuud, siis 0,5 tbl ülepäeva 3 kuud, 0,25 üle päeva 2 kuud. Nüüd olen ilma olnud 3 nädalat, alguses oli kõik korras, nüüd on tekkinud pea ja lihasevalu, uinumisega raskusi jne. Tahaks uurida, kaua võiksid olla võimalikud kõrvaltoimed, mis tekkivad lõpetamisega?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tere.
Kas ärevushäire sümptomiks võiks olla ka see, et kui on eriti pingeline, siis nagu sõnad ei tule suust välja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tere.
Kas ärevushäire sümptomiks võiks olla ka see, et kui on eriti pingeline, siis nagu sõnad ei tule suust välja.

Minu meelest eespool (esimesel-teisel lehel) on midagi sarnast mainitud.
Aga sellegipoolest võiks perearsti poole pöörduda, kes vajadusel neuroloogile suunab, kes omakorda MRT uuringu tellib, näiteks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kuidas teil, ärevushäire tõttu pideva jõuetuse all kannatajatel, tööl käimisega lood?
Kas jaksate täiskohaga tööl käia ja kuidas see teile mõjub?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on diagnoositud ärevushäire juba viis aastad. Tavalised hood algavad üle keha värisemisega, siis hakkan hingeldama ja õhku ahmima, hüsteeriliselt nutma, pilt hakkab eest kaduma ning surmahirm tekib sisse. Kergemad hood väljenduvad lihtsalt õhupuuduse tunde, värisevate käte ning nutumaiguga kurgus. See muidugi varieerub vastavalt olukorrale, kuid tõin välja kõige sagedamad sümptomid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma loen ja ei saa aru. Viimaselajal tunnen samamoodi end nagu siin kirjeldatud on. Mitte alati aga .. vahel. Ärevus, hirm, värinad, õhupuudus, süda paha, paanika. Ainult, et ma tunnen seda vaid üksi kodus olles. Tööl olen normaalne tore ininene aga kui mees jälle kuskile ära läheb tekivad sellised hood. Täna oli senisest kõige hullem ja ma ei oska ega suuda enam. Suhted elukaaslasega pole ka enam viimselajal nii head nagu enne ja mu maailmapilt on nii kõikuma löönud. Ma ei saa üldse aru mida ma tahan, mis õige oleks, mis vale on .. tunnen nagu hakkaksin hulluks minema. Kellelegi rääkida ei ole ja ma nii kardan, et langen tagasi musta auku, kus kunagi olin. Ma ei suutnud isegi voodist välja tulla ja lihtsalt magasin mitu kuud järjest. Sellest on küll juba 6-7a möödas ja elu oli hoopis teistsugune aga siiski kardan.
Tulles tänasesse päeva siis, kuna olen hästi palju ja hästi pikalt end alati analüüsinud siis praegu tundub et mul on mingi üksindusehirm.. või siis hakkan lihtsalt hulluks minema.

Ilmselt mu jutt kõlab segaselt aga ma ei oska enam olla. Tahaks lihtsalt mitte eksisteerida 🙁

Please wait...
Postitas:
Kägu

kuum ilm

Tere
Viimased 2 nädalat on olnud tihti ärevushood. Eriti just avalikes kohtades(poes, bussis jne) Pea hakkab nagu ringi käima ja tekib minestustunne. Pea on paks ja kõhus keerab, nägu ja käed hakkavad surisema. Üritan endale sisestada, et see on närvidest, aga hirm on ikka millegi tõsisema ees. Olen ka hetkel töötu, mis ei tee asja lihtsamaks. Kogu aeg mõtlen et mis saab ja kuidas ma tööle saan kui mul on pidevalt halb olla. Ometi on suvi ja ilusad ilmad. aga mul ei ole mingit huvi midagi teha. Hommikul ei taha lihtsalt voodist välja tullagi. Kas tegu võib olla algava depressiooniga ja kas need harjumatud kuumad ilmad võivad ärevushoogusid võimendada?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on olnud ärevusega probleeme umbes pool aastat ja siin kirjeldatuga võrreldes üsna kergel moel. Lihtsalt ärevustunne, südame kloppimine ja suutmatus keskenduda, kuna ärevus segab. Ometi oli see minu jaoks nii talumatu, et ma ei suudaks hetkeks ka ette kujutada, et ei pöörduks arsti poole ega soostuks proovima ükskõik millist ravi, et ainult kergem hakkaks. Hetkel võtan tablette ja tunnen end täiesti normaalselt. Siin pisteliselt seda teemat lugedes tundub aga, et päris paljud, kelle häire on hoopis hullem, ei räägi midagi ravist? Või on saanud lühiajaliselt mingit ravi ja sinna on asi jäänud ka, umbes nii, et ühest ravimist polnud abi ja muud ei proovinud. Räägitakse toidulisanditest ja vajadusest enam liikuda, mis muidugi on kena küll, aga enda hullemat aega meelde tuletades ei oleks suurem liikumine küll mingi lahendus olnud. Ehk siis küsimus – paljud teist tegelikult on arsti poole pöördunud ja kui te pole seda teinud, siis miks? Kui üks ravim pole andnud tulemusi, siis miks te pole proovinud teisi? Ehk siis kui palju te tegelikult ennast ravite?

Please wait...
Postitas:
nõustaja

Tere.

Alustuseks mainin ära, et minu puhul pole tegemist paberitega arsti ega psühholoogiga.
Tegelen oma vabast tahtest inimeste nõustamisega, põhinen enda kogemustele- kelle jaoks see on piisav, võib edasi lugeda.

Üritan lühidalt teha, kui kunagi rohkem aega keskenduda on, võin pikemalt kirjutada.

Viimase postituse tegijale vastuseks: Põhjus võib olla väga lihtne- enamasti ei oska arstid aidata.
Ärevushäiretel on nii palju erinevaid vorme, et pea võimatu on seda alati tuvastada. Kergemaid ärevuse vorme nagu näiteks sundmõtteid või lihtsalt ärevuse tunnet on ilmselt enamus meie elanikkonnast tundunud

Minul on kogumused inimesega kellel olid 25 aastat olnud erinevad siin teemas mainitud sümptomid, käidud kõikvõimalike arstide juures ning läbitud kõik uuringud mida ette võib kujutada, kuid tulemust polnud.

Iga “edutu” arsti vastuvõtu ja ravimi proovimisega langeb inimene järjest sügavamale.
On päevi kus ei saa voodist välja peapöörituse või mõne muu järjekordse sümptomi tõttu, kuid arstid ütlevad, et oled terve (perearst peab juba aastaid simulandiks), ka psühholoogid ja psühhiaatrid ei aidanud ning ravimid teevad enesetunnet vaid hullemaks.
Kõige selle juures peab ka pere eest hoolitsema. Tihti on tunne, et ei jaksa enam, oled hulluks minemas..
Mõne aja pärast leiad jälle endas piisavalt jõudu, et kellegi juurde pöörduda, kuid lõpuks avastad end jällegi veel sügavamas augus.

Üldistavalt võib öelda, et tegu oli/on ärevushäiretega.

Minu kogemuse põhjal saab seda “ravida” vaid inimene ise. Muidugi on abi ka heast nõustajast, selleks võib olla nii psühholoog, pereliige või kes iganes, kuid põhi töö peab tegema inimene ise.

Kuidas alustada?

Esiteks tuleb endale tunnistada, et kõik on ainult peas kinni.
(Kuna sümptomid avalduvad tihti viitega või erinevate probleemide kokkulangemisel, on kindlat põhjust või allikat keeruline leida.
Teema “peategelasel” on olnud raske lapsepõlv ning erinevad halvad sündmused elus- kõik see on oma jälje jätnud, KUID peamine “süüdlane” on inimene ise.)

Teiseks tuleb hakata enda mõtteid kontrollima. Kõik ebavajalik ja negatiivne tuleb peast välja visata. Te ei kujuta ettegi kui palju üleliigset teie peas toimub enne kui te sellega tegelema hakkate.
(Tema ning paljude teiste inimeste probleemiks on asjade üle liigne mõtlemine ning murede endasse hoidmine ja kuhjumine. Kui sellele lisada ebaregulaarne toitumine, vähene magamine ja mõni pingelisem sündmus elus võib tulemuseks olla milline iganes siin teemas varasemalt postitatud sümptom)

Kolmandaks tuleb positiivseid asju enda ellu tuua. Ära põgene reaalsuse eest, pane telefon/arvuti käest ja saa iseendaga jälle sõbraks. Proovi tegeleda hobidega mis sulle meeldivad või varem meeldisid.
LEIA SEE ELU ENDAS JÄLLE ÜLESSE!

Tegelikult on veel palju erinevaid nüansse kuid kergematel juhtudel piisab juba nendest lihtsatest asjadest.

Tuleb lihtsalt uskuda, et sina ise suudad ennast aidata.
Tulemused võtavad aega ja kindlasti tuleb ka tagasilööke kuid positiivne suhtumine ning elu nautimine olenemata hetke olukorrast on ainus võimalus terveneda.
Postituse “peategelane” igatahes sai hakkama, miks ei peaks sina!?

Kõik see jutt võib kõlada ebareaalselt või liiga lihtsana/naiivsena kui oled aastaid kannatanud ja mööda arste jooksnud, kuid see on nii!

Võimalik et jätsin kiiruga kirjutades midagi tähtsat mainimata, kuid sattusin juhuslikult siia lehele ja ei tahtnud kirjutamata jätta.

Tänan tähelepanu eest!

“Aastaid ärevust, sundmõtteid ning ebareaalsustunnet kuniks lõpuks villand sai” -Nõustaja

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul sai asi alguse üle 5 aasta tagasi! Tundsin pidevat väsimust ja nõrk oli olla pidevalt! Algul vaatasin et vitamiini puudus või miskit! Kuid läks oma 2 aastat mööda ja asi läks järjest hullemaks. Tekkisid südame vahelöögid. Pandi peale ööpäevane holter ja too mõõtis üle 6000 vahelöögi ööpäevas. Peale seda uuriti südant ja vaadati muid asju ka a kõik paistis korras olevat peale mandlite! Siis lõigati need ära aga ikka midagi paremaks ei läinud! Siis hakkasin lugema ja uurima et stress ja ärevushäired võivad ka neid vahelööke tekitada! Seejärel pöördusin psühhiaatri poole kes kirjutas mulle mitu erinevat ad-d mida proovisin iga üht vähemalt kuu aega aga mitte ühestki polnud tolku! Vaatasin et äkki arstis asi ja nüüd olen kokku käinud 3 erineva psühhiaatri juures ja proovinud üle 10 erineva ad a ükski pole aidanud! Ainuke mis ma nendest saanud olen on jubedad unehäired! Ma pmst magan ööpäevas mingi 4 tundi! Ja vahelöögid ka siiamaani! Olen otsinud abi sensitiividelt ja nõelravist aga ei midagi! Olen alles 30 aastane noormees ja arvan et need oleks alles elu parimad aastad aga kahjuks minul kõik vastupidine! Äkki mõni teadjam ja kogenum oskaks mulle nõu anda et kuidas edasi käituda! Ärge ainult ad-sid soovitage kuna need tegid asja ikka tunduvalt hullemaks mul! Ja ilma nendeta on poole parem. Ja kõige suurem mure on hetkel uni! Oleksin nõus kõik enda hinge tagant ära andma kui vaid sellest vastikust olekust lahti saaks!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen nüüdseks pea pool sellest teemast läbi lugenud ja… Milline kergendus! 🙂 Ma polegi hull, ega ka nn. ebanormaalne ja seee on hea tunne, mille võlgnen kõigile Teile ja eelkõige teemaalgatajale.
Mind on see hullus vaevanud vahelduva eduga üle 20aasta. Kui juba tundub, et nüüd läheb paremaks siis lajatab jälle ja väga ebasobival hetkel. Õnneks ma ei pea põgenema poest ja saan ka autoga sõita ning väljas jalutada aga tööle pean ennast sundima ja kuna on nagu mingid segaduse hood siis kipub kõik koost lagunema, pinguta palju pingutad. Hobidest olen loobunud (mootorrattad) Kuna see kõikumine ja ebamäärane tunne teeb ettevaatlikuks.Pidev väsimus, tuimus, nägemishäired, õhupuudus, pidevad kummalised valusööstud, hüplev vererõhk, mis ei allu ravimitele jne, jne. Ja peale hullemat ööd sellele järgnev hommik… Keegi ütles hästi, et kui see hoog tuleb täiega on keha samas seisus nagu sind visataks alla 9.korruselt ja sellele järgnevalt oled nagu Zombi.
Kohutav on elada selle nn. haigusega, mida mittehaiged kuidagi mõista ei suuda ja nii saa pingutadki kuidas jõuad ja tapad ennast tõenäoliselt veel rohkem.Minu abikaasa seda ei mõista ja lugeda sel teemal ei soovi kahjuks, seega vegeteerime kuniks veel midagigi toimib aga kui hakkavad need halvemad ajad ja tahaks kaduda, kuhugi ära vajuda siis…
Oh- jah, jätkan lugemist ja edu teile ja jõudu selle painajaga võidelda.!
Leidsin sellise raamatu nagu: Paanikahäired ja nendest vabanemine (Klaus Bernhardt) Sorry kui see siit juba läbi käinud aga mind justkui oleks natuke aidanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tean, et see tundub võimatuna aga püüdke loobuda AD-st. See küll mõnele mõjub aga enamusele mitte ja hiljem on kõik samamoodi või hullem.
Mina Olen saanud abi sellest kui lihtsalt lasen minna, st. pigem surun veel tagant, et kui hulluks siis veel minna saab ja vahet pole, ma ei sure sellekätte nagunii, see nagu mõjub aga on meeletult raske muidugi.
Nüüd on hakatud uurima LSd-kanepi,jne. meile hetkel teaaolevate nn. narkootikumide mõju ajule ja selles vallas on positiivseid tulemusi. Manustatakse väikestes kogustes mõned korrad ja see ei tekita sõltuvust nagu AD-d. Google aitab. Tasub silma peal hoida kuna hetkel on teadlastele nagu rohkem ruumi antud. Ei propageeri ühtegi mõnuainet vaid soovitan lugeda tulemustest!!!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

tahtsin tänada seda inimest, kes selle teema omal ajal siia tegi – ma olen läbi aastate selle ikka välja otsinud, kui parasjagu madalseis on ning lugenud teiste kogemusi ja hakkab kergem:)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 541 kuni 570 (kokku 587 )


Esileht Ilu ja tervis Kogume siia kõik ärevushäire sümptomid, mida olete tundnud