Teema: Kohatud asjad, mida kolleegide poolt rasedale öeldakse

Minu kolleeg selgitas mulle väga põhjalikult, et mul tuleb kindlasti tüdruk, kuna ma olevat näost ikka väga koledaks läinud.

Mitte ainult kolleegide poolt, aga igalt poolt tuleb ikka pärle. Ma jutumärke ei hakka panema, aga erinevate inimeste poolt siis sellised laused (sulgudes olevad märkused olid ainult mu peas, enamusi välja ei öelnud, sest raseda hormoonide juttu ma välja ei kannataks????):

Ma vaatasin juba ammu, et sa oled juurde võtnud! (selleks ajaks olin tegelikult veidi alla võtnud)
Ma vaatasin juba ammu, et sa kogu aeg sööd! (sorry, ma sõin enne rasedust ka)
Mu mees küsis juba paar nädalat tagasi, et kas … on lapseootel, et kõnnib nagu rase (nädalaid oli see aeg äkki 10 ringis, mismoodi see 2 kuud rase siis kõnnib??)
Viimane oleks võinud ikka tüdruk olla! (kes ütles, et see mul viimaseks jääb??)
Ah alles jaanuaris?? Ma mõtlesin, et sa juba varsti poolduma hakkad! (u 60aastane meesterahvas 13-ndal rasedusnädalal)
Ah tee aborti, kellele neid poisse ikka vaja on!
Üks meeskolleeg räägib kõigile, et rasedalõhn oli ammu juures (sorry, see on ilmselt nädal aega pesemata pea ja okse, mida sa haistad, aitäh märkamast)
Ma juba eelmine kord vaatasin, et sa vist rase! (ma ei olnud siis rase)
Ah sellepärast sa siis jaanipäeval tilkagi ei joonud! (esiteks oli mul purk käes ja sa ei näinud, kas seal oli alkohol sees või mitte, teiseks ei ole ma kunagi varem ka joonud)
Ah sellepärast ta siis ei suitsetagi enam! (ma jätsin pooltest aastat tagasi maha ja rasedusega pole seal mingit pistmist)
Noh, nüüd võid kõike süüa jah, niikuinii lähed paksuks! (see faking lihapirukas on ainus, mis mul alla läheb praegu ja ma siiralt loodan, et seekord ka alla jääb)
Ma vaatasin jah, et ta silitas kõhtu kogu aeg! (mis kõhtu? Sa nägid mind viimati, kui mul oli u 8 nädalat! Me ei ela Mehhiko seriaalis, et 10 minutit peale k*ppi juba kõhtu silitatakse)

Nädalaid mul 19, juures u 1,5 kg. Rasedusest teavad töökaaslased ja mõned tuttavad, pere ja sõbrannad ei teagi veel, välja ka ei paista, ülekaaluline ka pole, väike kõhupekk on kogu aeg olnud.
Swear to god, keegi saab veel järgmise 20 nädala jooksul vastu vahtimist. Või siis pärast sünnitust, ootan juba põnevusega kommentaare oma kehakaalu ja kehakuju kohta ja mis ma kõike valesti teen ja kuidas vanasti ikka sõid lapsed juba sünnitusmajas silgusaba. 6 aastat tagasi, paar päeva peale sünnitust, küsis üks pensionäriproua mu veidi rippuvat kõhtu patsutades, et noh, kas tütar jäi sisse veel või?? Endal nalja nabani. Üks keskealine meesterahvas räägib pidevalt, kui tohutult üüratult suur ma viimase raseduse ajal olin, põsed paistsid seljatagant. Võtsin juurde u 16 kg, riided olid ka siis S/M suuruses. Ja seda näost koledaks minemise ja tütre seost olen esimese lapse aeg kuulnud juba, ei olnud tütar. Oh saaks see juba läbi.

Rasedale naisele võtab vist küll peaaegu igaüks õiguse öelda seda, mida sülg suhu toob. Minule 6.kuul öeldi samuti, et näen välja, et hakkan kohe sünnitama ja kas olen ikka kindel, et seal 1 laps on (seda öeldi veel vanemate juba sünnitanud naiste poolt). On kommenteeritud, et ma juba enne nägin vormikam välja ja kohe kolleegid ikka mõtlesid, kas olen rase. Samuti on väga paljud rääkinud, kuidas tuleks teine laps “järgi teha”, sest ühel lapsel on ju kurb üksinda ja lisaks on vanematel endal lihtsam, sest siis on su esimesele lapsele justkui vanem lapsehoidja/sõber kohe endal peres olemas.

Inimesed on kohatud ja ausalt mina ei saa aru, kuidas võetakse endale õigus üldse kellegi keha, nägu, isiksust või pereplaneerimist kommenteerida ja seda veel süüdimatult rasedale naisele näkku põhimõtteliselt paisata. Neid märkusi tehakse veel tavaliselt selliste kolleegide või tuttavate poolt, kellega muidu mingit lähedast suhtlust ei toimu. Mina taolistele kommentaaridele samuti ei oska kuidagi reageerida, lihtsalt õpin inimesi vist rohkem tundma. Kohatud märkused siiski väga kergelt ei unune, kuid sellega kommenteerijad ilmselt arvestada ei oska ????

Kolleegid said mu rasedusest teada alles 32. nädalal, kuna valisin riided sedasi, et kõhtu võimalikult kaua varjata. Olen rasedusega juurde võtnud siiani vaid kolm kilo, enne rasedust olin 5 kg ülekaalus. Ja kui uudis teatavaks tuli, siis üks proua ütles, et vaatasin jah, et oled selja tagant laiemaks läinud.
Esiteks on mul raseduseelsed püksid suured hoopis, et olen jäänud number saledamaks.
Teiseks on kõik, mis tulnud läinud kõhtu, mujalt olen alla võtnud.
Inimesed justkui tunnevad hädavajadust kommenteerida kuidagigi seda uudist ja siis pigem tuleb midagi nõmedat.

Jeesus, miskohas te töötate küll, et sellised kolleegid.

Minu jaoks üks nõme kommentaar on ka see, et kui saadakse teine laps ja see vastassoost kui eelmine, siis kohe õnnituletakse, et nüüd on vähemalt komplekt koos. Esiteks tegelikult oleksin eelistanud, et esimesed kaks väikese vanusevahega last oleksid samast soost ja nagunii oli mul neid rohkem plaanis (juba ootangi:).

J ajust igasuguste nõmedate kommentaaride tõttu ei avalda ma näiteks oma perele isegi ühtegi nimevarianti, mida lapsele mõtlen. Sest tundes oma pere, hakkavad nad kohe kommenteerima ja ümber veenma – kui aga nimi pandud, siis üldjuhul pole enam midagi kommenteerida 😀 (ebausklik ma pole, et seetõttu nime varjata) …kuigi mu ema ikka suutis teise lapse puhul kommenteerida, et oleks võinud ikka liitnim epanna, et nii lühike ja lihtne nimi ju, võiks miskit uhkemat olla 😀

#3529092:

Mulle ei mahu pähe, kust võetakse arusaam, et rase naine ei olegi enam naine ja tema keha, kõhtu, kõnnakut ja välimust võib suvaliselt kommenteerida. Nagu ma oleks lihtsalt üks purk või anum, mitte inimene! Olin just ühel suuremal koosviibimisel ja peaaegu IGA inimene kommenteeris mu rasedsust. Saan aru, et seda ei tehta halva pärast – kui just midagi kohatut ei ütle -, aga päris tüütu on absoluutselt iga inimesega alustada juttu sellega, kumb sünnib, millal tähtaeg jne. Rase on ikka sama inimene kui enne, nii et võiks muid teemasid ka rääkida!

Mis mulle aga absoluutselt ei meeldi, on see, kui mulle öeldakse kehakuju alusel lauseid, mida muidu ühelegi naisele ei tuleks pähe öelda, selliseid pallikese ja veeremise stiilis. Olin pidulikul üritusel, kena kleit ja meik – ja esimene tuttav, kes mind nägi, nimetas mind pallikeseks. No meeldiv ????

Just – rase naine on siiski naine edasi ja milline naine ei tahaks olla sale ja sile? Aga meie peame olema veerevad pallikesed, kelle kohta pidevalt öeldakse, et “küll sa oled ikka suuuur” ja sa oled näost nii väsinud jne.