Teema: Kohe aastane laps ei jää õhtul magama

Alustame sellest, et mitu päevaund tal on, mis kell ta muidu ööunne läks ja mis kell ärkas?

Kui teeb päeval kolm und, siis aastasena läheb ta kahe une peale. Kui teeb päeval kaks und, siis läheb ta nüüd ühe une peale. Tal pole lihtsalt enam rohkem vaja 🙂

Meil on 1a1k nii, et ärkame kell 8, lõunaunne kell 13, tudub 1,5-2h ja ööunne 21-22 vahel

Minu aastane jaksab vabalt ammu juba 4-6h ärkvel olla ja kui liiga vara magama panna, siis samuti trallib ja püherdab voodis ning hõõrub silmi. Pane ta hiljem magama.

Ärkab 8.00, magama jääb väga hästi 11.30, siis magab 40 min. Uuesti magama kell 15.30-16.00, samuti on väga viril ja jääb ruttu unne. Ja magab 40 min. Ja viimane uni ei tule ega tule viimased päevad.

Sel juhul võib tegu olla lihtsalt mingi arenguhüppega, siis ka lapsed magavad kehvemini. Minu lapsed õhtuti jäävadki kehvemini magama kui päeval, seega kui miski segab, siis alati just õhtuti. Või tuleb lapsel mõni hammas? Äkki on toas liiga palav või valge? Äkki lapsel on kõht tühi?

Kolme päeva järgi ei anna mingeid järeldusi teha. Aga minu kolmest lapsest ükski pole nii palju und vajanud, et aastasena mitu lõunaund magada. Ta lihtsalt suuremaks kasvanud. Pead püüdma lõunaune paika saada, et laps päevasel ajal mitu korda pikalt ei magaks.

Laps on võrevoodis, aga magama jääb rind suus?

Mina soovitaks hoopis uue magamajäämise rutiini sisse harjutada, et laps teaks, mida oodata. Tihtipeale läheb magama panemini pikemaks lihtsalt sellepärast, et laps manipuleerib – ema alustab parimate kavatsustega, aga laps teab, et kui ta ei allu, siis lõpuks saab ikka kaissu, tissi, vanemate voodisse või mis muud iganes ta soovib.

– magamaminekule peaks eelnema kindel asjade järjekord ja igal õhtul samal ajal, siis õpib laps lugema märke, et varsti on aeg uinuda – nt vann, uneriiete selga panemine, väike snäkk, hambapesu ja seejärel voodisse.

– enne uneaega peaks vältima aktiivseid mänge, lärmi, ekraane ja eredat valgust.

– magamistuba võiks olla ainult magamiseks ehk seal ei ole mänguasju, mänguasju ei peaks olema ka voodis.

– lapsel võiks olla üks kindel kaisuloom, kes koos lapsega magama läheb; hea kui see kaisukas seostuks ainult voodi ja magamisega ehk magamistoast/voodist väljas ei käikski.

– enne und võib lehitseda paari raamatut, silitada lapse pead või selga, niisama vaikselt juttu ajada – mis iganes sinu lapsele kõige paremini sobib.

– voodis ei peaks aastane laps enam sööma-jooma, kui endiselt imetad, võiks selle enne ära teha kui lapse võrevoodisse tõstad, laps peab teadma, et kui ta juba voodis on, siis järgmine samm on magamaminek. Kui teda sealt välja võtta ja muudkui üht, teist ja kolmandat proovida, ei tekigi lapsel seda seost ja ta jääb alati püüdlema selle poole, et saaks veel midagi. Uni on teatavasti kõige igavam valik.

– vajadusel võid veel mõneks minutiks lapsega samasse tuppa jääda, tuled kustutatud, vaikselt rääkida või ümiseda, seejärel head ööd soovida ja lahkuda.

– kui laps nutab, ootad esialgu 5 min, enne kui uuesti tema tuppa lähed, teda korraks patsutad ja rahustad (aga ei võta sülle ega voodist välja), järgmisel korral ootad 10 min. Mina sellest pikemaid pause ei ole jätnud.

NB! kõige olulisem on endale kindlaks jääda! Iga uue asja õppimine on raske, ka uue unerutiini harjutamine on lapsele uus ja raske. Tema püüab iga hinnaga ema enda juurde tagasi saada, voodist välja tulla, nõuda tissi jne. Kui järele anda, oled omadega nullis tagasi. Esimestel õhtutel ongi raske, aga alates teisest-kolmandast päevast läheb lihtsamaks. Mina olen neid nippe kasutanud kõigi oma kolme lapsega ja on kõigiga toiminud, kellega läks paar päeva, kellega peaaegu nädal.

Nõustun ka ülaltoodud soovitustega, et päeval võiks teha kas ühe une vähem või viimane uni varasemaks liigutada.