Tänapäeval eeldatakse, et kõik seksivad kohe. Räägitakse, et neiud, kes enne kolmandat kohtumist seksi ei anna, jäävadki süütuks. Kas siis naised peavadki end sundima kohe seksima, sest muidu keegi neid ei taha? Mina näiteks ei suudaks enne umbes kuuajalist suhtlust üldse end kellegi ees alasti võtta, seksist rääkimata. Kui sõpradega mugavalt tundmine võtab aega pool aastat kuni aasta, miks siis arvatakse, et seksiga on teisiti? Inimene, kellega olen kohtunud alla 10 korra, on praktiliselt võõras ja temaga oleks imelik midagi seksuaalset teha.
Või nõuabki tänapäeva maailm kiirustamist? Kui kunagi peeti kõige pealiskaudsemaks ja kiiremaks suhteks üheöösuhet, millele eelnes kohtamine, rääkimine ja flirt, siis tänapäeval on nn hookup-kultuur, kus lepitakse juba internetis kokku, et saab maha ja taha ning mingit juturääkimist või eelmängu sellele ei eelne. Minnakse, nagu prostituudi juurde. Päris kohtingu või jutuajamisega üheöösuhe on juba peaagu, nagu suhe. Vähemalt on see iga suhte eelduseks. Kui naine esimesel kohtingul seksi ei anna, on ta vanamoodne. Mis järgmiseks? Äkki tehakse chatroulette virtuaalreaalsusega, kus mees peenise vastavasse vahendisse paneb ja vastaspool selle oma vahendit kasutades lahti imeb või endale sisse paneb. Siin pole vahetki, kas on mees või naine, virtuaalreaalsuse prillid lubavad endale vastava soo valida. Kogu toiming võtab 2-3 min ja asja saab kiireminigi aetud, kui Tinderist juhuseksi otsides.
Küsimus on aga selles, et mis on teie meelest normaalne kohtamas käimise aeg tänapäeval? Juhul, kui ei teki erakordselt sügavaid tundeid kohe esimesest silmapilgust. Suudaksite põhimõtteliselt võõraga tunnete tekitamiseks alkoholi tarvitamata seksida?