Et siis…näis, mis edasi saab, hetkel ei oska midagi veel pakkuda.
Võta rahulikult, muidugi.
Ja ära veel valge aiaga maja, labradori ja suurt peret plaanima hakka.
Tõrksaid ei taltsutata 2,5 tunniga.
Naist ja lapsi ei ole… pakun et on gei. Vahet pole, kas kapis või avalikult. Muidugi võivad geimehed olla huvitatud naistega sõbrustamisest. Samuti nagu lesbidki võivad tahta naistega lihtsalt sõbrustada. Tahab lihtsalt juttu puhuda ja kokku saada, ma läheksin kui oli normaalne huvitav tüüp.
Oli väga tore ja pikaleveninud lõuna, pea 2.5 tundi.
Mees saatis veel õhtul sõnumi, tänas. Korra kallistasime kokku saades, korra kallistasime lahku minnes. Jutuajamine siiski väga isiklikuks ei läinud, teemad olid ikka hobid, reisid jne.
Nagu juba varasemalt mainisin, siis pakun endiselt, et too mees otsib mingit laadi suhet, aga võtab hästi rahulikult ja ettevaatlikult. Ja tundub, et ka sina otsid tegelikult sama, tasa ja targu, oled õhinas ja tahad kinnitust, et kas mees ikka soovib rohkemat. Vastasel juhul sa ei ootaks analüüsi ja oleksid kutsest viisakalt keeldunud.
Noh, võimalus enne üksteist tundma õppida, kui “romantika” maik juurde tuleb teie käitumisele. Saab enne neutraalselt aimu, kas üldse tahta sellise inimesega lähemalt suhelda. Mingist naistekast lugesin kunagi reeglit, et kuu mees harvem, kui 7 päeva tagant sinuga ühendust võtab, siis tal on igav. Kui kunagi üle 7 päeva vahet sees ei ole, siis ta on sinust huvitatud ja oled tal mõttes kogu aeg 😉
Olen mees. Antud juhul arvan, et väga suur osa meestest ei hakka mingit nii pikka suhtlust arendama, kui ei arvesta lõpptulemusena seksuaalsuhteid. Pead muidugi arvestama, et kui tal peret pole, ei tähenda see seda, et tal üldse mingeid muid samaaegseid suhteid naistega ei ole. Ta võtab asja ettevaatlikult, kuna ta ei tea sinu suhtumist ja ootab sinult selgemat signaali.
Mõistlik mees ei moosiks mingi projekti pärast tundmatut inimest ja mina näiteks ei tahaks oma klientidega intiimsuhetesse laskuda, kuna see ei oleks mulle kui oma alal tegijale sobiv. Samuti ei landi ma klientidelt tööd, kuigi see oleks võimalik. Tihti ju kliendid ostavad mitte niivõrd head teenust, vaid usaldust ja head kohtlemist.
Mõistlik mees ei moosiks mingi projekti pärast tundmatut inimest
mind on küll võhivõõra (konkureeriva firma boss) poolt just sellepärast õhtusöögile palutud, et teha ettepanek ühishankega riigihankel osaleda.
Kas endas selgusele jõudmiseks ei ole mitte kõige õigem justnimelt kokku saada? Või mismoodi see endas selgusele jõudmine peaks toimuma meeldiva mehega siis?
Oota, sa just ütlesid, et sa ei ole suhteks valmis. Milles sul on vaja selgusele saada? Keegi siin juba ütles, et sina teed selgeks mida SINA tahad ja käitud vastavalt. Kui ei taha suhet, siis ei lähe kohtama. Jah, kui teil pole enam ametialast sidet, siis õhtusöögile kutse on kohtamamineku kutse. Mees kutsub, kui on sinust rohkem huvitatud kui meeldivast koostööpartnerist. Õige hetk ongi, kui teil pole enam projekte jms. Jumal, miks naised nii sinisilmsed on ja isegi nii lihtsast asjast aru ei saa, ise oled abielus olnud ja lahutatud, aga meestest ikka jagad ümmarguse 0 jagu. Palun ära aja 8-aastase juttu “kas me ei või siis sõbraga sööma minna”- kui mees on vallaline, siis kutsub ta vallalise naise kohtama (või on tegu ärilõunaga), mitte ei areta sõprust. Ja kui tegu võib olla ärilõunaga ja mitte kohtinguga, siis seda sa peaks ju aru saama, kuna teil enam tööalaseid kokkupuuteid ei ole (ja ei tule?), siis on õhtusöögikutse kohting.
Ja normaalne mees ei hakkagi esimesel kohtamisel käsi püksi ajama, kui ta tahab normaalse naisega head pikka suhet. Sellisedi suhteid võetaksegi aeglaselt. See ei tähenda, et ta sinust romantiliselt huvitatud ei ole, isegi kui ta ainult hobidest ja muusikast sinuga esimesel õhtusöögil räägib.
Et siis…näis, mis edasi saab, hetkel ei oska midagi veel pakkuda.
Ju sa siis ikkagi oled ka ise temast samamoodi vaikselt ja ettevaatlikult huvitatud, mitte ei ole kindel “ma ei taha suhet”. Head asja alustataksegi tasapisi.
Töötades meestekollektiivis kutsustakse mind meeste poolt isiklikult peaaegu iga päev lõunale, kui just koroona ei mölla. Ja mina kutsun neid. Ühekaupa ja mitmekaupa, kuidas kujuneb või kellega rääkida sooviks. Meeldivate ja tarkade inimestega on alati tore lähima kohviku või restoranini jutustades jalutada või kööginurgas Wolti kullerit oodates vestelda.
Inimene ei tee järjekordselt vahel kolleegidekarjaga kõrvalmaja pubis lõunasöögil käimisel ja eraldi privaatsele õhtusöögile kutsumisel mehe poolt, kellega enam pole tööalast sidet? Kui mees hoiab ühendust ja ennast “pildil”, kuigi pole enam ametiasja?
sama siin. (kas mehed niisama jutustamiseks naisi lõunale kutsuvad.) töötan nn meeste alal. lisaks õpetan sama ka ülikoolis.
pole mingit tagamõtet meeskolleegidega koos asutuse või ülikooli kohvik-sööklasse lõunale või kohvitama minna ning üheskoos riiki, valitsust, ülemusi jne kiruda.
kusjuures igaüks maksab nagunii ise oma arve.
Mis ülikool see selline on, kus nii rumalad õpetajad on?
Kes ei tee sisulist vahet sellel, et kui meeskolleeg kõrvalttoast teeb ettepaneku koos ülikooli kohvikusse komberdada VÕI sellel, et mees, kellega sul tööalaseselt oli ÜKS ja viimane kokkupuude ja kes töötab mingis TEISES ülikoolis, kutsub personaalselt sind ootamatult privaatsele lõunale.
Siiski ma ei usu, et nii lolle naisi olemas on, sa lihtsalt tahtsid vaielda vaidlemise pärast.
Pointi muidugi pole, aga naistele vist meeldibki eesmärgitult vaielda.
Siiski ma ei usu, et nii lolle naisi olemas on
mitte loll, vaid lihtsalt tahtis ära panna, kuna oled mees.
Äkki ta otsib lihtsalt sõpra ja sinuga oli meeldiv suhelda, enne kui sa üle mõtlema hakkasid?
Kas mees ja naine ei või olla lihtsalt sõbrad?
Kui naisklient oleks sinuga niimoodi suhtlema jäänud ja sind lõunale kutsuks, kas siis mõtleksid samamoodi üle?
