Teema: Kohtuistung elatise asjus

Ma tean kallis teemaalgataja mida sa tunned. Ma olin täpselt samas olukorras, ma kardsin et ma sõna otseses mõttes suren selle hirmu kätte ära. Ma kohutavalt kartsin ja värisesin ja mida iganes. Nii hull see siiski ei olnud. Kuigi mees oli minu vastu pühaviha täis,pani kohtunik ta kohe paika. Kohtunik ise pakkus välja esimesena et tehke kompromissleping. Me olime nõus ja sellega seoses ei olnud kulusid kohtule.
Kohus toimus siiski päris kohtusaalis , istud vastakuti mehega … ära muretse sa ei pea talle isegi otsa vaatama. Mina kardsin ka seda väga väga jubedalt et mismoodi ma ta otsa vaatan ja mismoodi ma üldse hakkama saan.
See kui keegi kellegi kaasa võtab , näitab pigem tema nõrkust, nii et mine üksinda ja ära karda, kohtunik on nii ehk naa sinu poolel. Ja pea meeles seda et te ei lähe lahendama oma isiklikku eraelu sinna , vaid jutt on siiski laste elatisest, kuhu ei puutu teie läbisaamine absoluutselt.
Mees ei saa nõuda miinimumi maksmisel mingisuguseid dokumente, kuhu see raha läinud on või kuhu mitte. Seda ütles talle ka kohtunik.
Ole palun tugev ja pea vastu, sest vartsi on see läbi.
Ma rõhutan veel et ma olin ikka niiii ärahirmutatud et arvasin et ma annan ka alla, aga ma ei teinud seda, vaatamata sellele et mu oma pere ei toetanud mind.
Palju kallisi sulle ja sa saad hakkama!