Kohtusüsteem on vägivaldse naise jaoks uus lahinguväli, kus oma ekspartnerile koht kätte näidata.
Vägivaldsest suhtest lahkumine on väga raske, sest vägivaldne pool on enamasti osav manipuleerija, valetaja ja ähvardaja.
Alustan oma ettekannet konverentsil „Lähisuhtevägivallast lähedalt ja kaugelt“ küsimustega: „Kas vägivaldsest suhtest peaks lahkuma“ ja „kas vägivaldsest suhtest peaks lahkuma, kui paaril on ühised alaealised lapsed“. Arvestades publikut, kelleks on suures osas teemaga igapäevaselt kokku puutuvad spetsialistid, näiteks perevägivalla ohvritega tegelevad prokurörid, psühholoogid, terapeudid, ohvriabi töötajad ja politseinikud, ei ole kätemeri üllatav. Paraku pole see niisama lihtne, sest lahkumisele järgnev võib olla veel hullem. Kättemaksuvahendina hakatakse kasutama lapsi.
Miks on vägivaldsest suhtest lastega mehel raske lahkuda? Vägivald kahjustab last nii siis, kui ta on ise otsene vägivalla ohver, aga veelgi enam, kui ta näeb, et liiga tehakse tema kallile vanemale. Üha enam on minu praksises aga juhtumeid, kus füüsilist vägivalda pole peres kunagi olnud, peamiselt rakendatakse partneri ja laste kontrolli all hoidmiseks manipulatsioone, hirmutamist ja ähvardamist. Sellises õhustikus üles kasvaval lapsel pole füüsilisi märke kehal, millest lähtuda seaduslikult, ent kahjulikud tagajärjed ilmnevad lähema või pikema aja jooksul kindlasti.
Manipulatsioon ei piirdu ohvriga
Üldjuhul kõlavad ähvardused nagu „sa ei näe oma lapsi enam kunagi“, „ma vean su kõikidest kohtuastmetest läbi“ ja „ma räägin kõigile, kui halb ja sobimatu isa sa oled“. Sellised ähvardused on hirmutavad. Seda enam, et ohver on selleks ajaks sageli juba aastaid vaimse ja füüsilise vägivalla all kannatanud.
Manipulatsioonid ei piirdu ainult ohvriga. Pereterapeudid ja lastekaitsetöötajad on need, kellele vägivallatseja „head ema“ etendama hakkab. Räägin siinkohal emadest, sest statistika järgi on pea 20% vägivallatsejatest ka naised ja nii kurb kui see ka pole, kannavad nad oma käitumismustrid tütardele edasi. Need „head emad“, kes muidu on avalikkuses vaoshoitud ja pragmaatilised, suudavad lastekaitsetöötaja juures just õigel ajal endal pisarad välja pigistada. Nad räägivad sellest, kui oluline on nende jaoks perekond, samas varjates seda, mida nad on teinud, et isa otsustas lahkuda.
Kahjuks näitab praktika, et pisarateni mures ja hädas emadega sõlmitud kokkulepped enamast ei pea ja vaidlused laste hooldusõiguse üle venivad aastate pikkuseks. Uuringud näitavad, et sellele on kindel ja väga lihtne põhjus – kohtusüsteem on vägivaldse naise jaoks uus lahinguväli, kus oma ekspartnerile koht kätte näidata. Samal ajal käib aga võitlus, mitte armastusest ja suurest igatsusest laste vastu, vaid siiski eesmärgiga laste isa piinata ning elatiste süsteemi kasutamisega laste isa jätkuvaks kontrollimiseks ja hirmutamiseks. Sellele aitab kaasa ka ühiskondlikult levinud hoiak, et vägivaldne on ainult see, kes lööb. Liiga levinud on arusaam, et kui naine lapsi pole löönud, siis ei ole ta neile liiga teinud ja on seega vaatamata kõigele hea ema. See on müüt!
Lapse lojaalsust kasutatakse ära
Vägivaldsus on käitumuslik muster, mille tunnuseks on kontroll, manipulatsioonid, hirmutamine, teise inimese kohtlemine asjana ja empaatia puudumine. Vägivaldsed vanemad kasutavad oma lapsi emotsionaalse karguna, kellele oma raskusi kurta ja võimendada, kellele oma muret jagada. Seeläbi saavad nad lapse kaastundega manipuleerida ja luua temaga ebaterve liidu, et edaspidi ühes lapsega teist vanemat veel agressiivsemalt rünnata.
Väga levinud on juhud, kui manipuleeritud last kasutatakse teise vanema järel nuhkimiseks ja saadetakse tema juurde vägivallatsejale vajalikke dokumente varastama. Lapse lojaalsus ja armastus rakendatakse manipulatiivse vanema huvide vankri ette. Samal ajal toimub ka lapse võõrandamine teisest vanemast.
Lojaalsuskonflikti tekitamine, kus üks pool toob pidevalt esile teise vanema puuduseid, keelab temasse armastavalt suhtuda ning nimetab teist vanemat ohtlikuks või hulluks, piirab lapse suhtlust temaga, on kompleksne psühholoogilise väärkohtlemise ja perevägivalla vorm. Sellist käitumist esineb kõrge konfliktsusega lahkuminekute, eriti aga perevägivalla tõttu lahkuminekute korral. Uuringud näitavad, et võõrandavad vanemad kasutavad mitmeid sarnaseid manipuleerimise tehnikaid nagu kurikuulsad kultusjuhid, et õõnestada lapse kriitilise mõtlemise võimet ja ta ajupesuga läbiimmutada.
Edasise elu probleemid
Selle tulemusel hakkab laps teist vanemat kartma või halvustama, muutub tema suhtes agressiivseks ja ebaviisakaks ning lõpuks keeldub kontaktist vanemaga, kellega tal enne oli lähedane ja soe suhe. Ilmselgelt ei kahjusta selline tegevus mitte ainult lapsest ilma jäänud vanemat, vaid ka last ennast. Sellise tegevuse tulemusena võib lapse areng peatuda või regresseeruda, laps on sisemiselt lõhestunud. Laps armastab mõlemat vanemat, sest ta on osa mõlemast, ent manipulatsioonide tulemusena peab ta hakkama ühte osa endast eitama.
Vanema äratõukamisega kaasnevad sageli enesejälestus, süütunded ja enesetapumõtted. Lapse kasvamisel ja täiskasvanuks saamisel on selliselt koheldud inimestel madal enesehinnang, esineb enesevihkamist ja kõrge depressioonitase. Sagedased on ka probleemid narkootikumide või alkoholiga. Nad ei kipu teisi inimesi usaldama ja kordavad enda lapsepõlves kogetut, mille tulemusel võõrduvad oma lastest ning kipuvad kooselusid lahutama. Seetõttu ütlevad teadlased, et lapse häälestamine oma vanema vastu on lapse pööramine iseenda vastu.
Kahjuks aga Eesti kohtud suhtluskorra kokkulepetes vägivaldsust ega võõrandamistaktikate kasutamist ei arvestata. Näen oma töös ikka ja jälle, et lapse turvalisusest peetakse olulisemaks vanema õigust lapsega suhelda. Seetõttu ütlen, et perevägivalla puhul peaks olema keskne plaan sellest, kuidas kaitsta ohvreid ja lapsi. Perevägivalla tõkestamisel ja tõkestamiseks on vaja paradigma muutust: peame rakendama piiratud või järelevalve all kohtumisi või ka täielikku kontakti keelamist lapsega, sõltuvalt laste ja teise vanema ohutuse tagamise vajadusest.
Kasutatud on Kaire Talviste ettekannet vahetades vanemate sugu seal, kus seda nimetatud on.
