Teema: Kohtutäituri nõuded ja palk

Mis mõttes “Nüüd aga vaja tööle minna”? Mis su mees siis seni tegi? Oli mittetöötav üliõpilane?

Ma olen 40+ vana ja mul on kodulaen, mille jääk on ca 34 000 eurot. Kuumakse on ca 160 eurot. Ma ei saa küll aru, et see oleks kuidagi metsikult ületamatu summa mida tasuda. Pigem märkamatu igakuine kulu, mida ei pane isegi tähele. Kusjuures, ma ei ole väga suure palgaga.

Mida see mehe isa siis ostis selle raha eest? Kui summa on nii suur, siis peab see olema kindlasti kinnisvara tagatisel laen. Ehk saaks siis tagatise realiseerida?

Sinu asemel mõtleksin ma hoolega järele. Käbi kännust kaugele ei kuku. Kui isa on vrdjs, siis võib-olla ka ka tema poeg. Seda kuidagi kinnitab sinu kurb kahetseus, et mehel on “nüüd vaja tööle minna”.

Kägu kirjutas:

Mehel on tema vanemate süül tekitatud hiigelvõlad (vägivaldne isa sundis poega tema 18 aastaseks saamisel käendajaks hakkama ja laenu tagasi ei makstud). Nüüd aastad hiljem on tulemus see, et mees võlgnik, isa tõmbas leebet parematele jahimaadele ja isal täiesti suva sellest, et poja elu korralikult per*e keeras.

Mees siiani ise kuidagi hakkama saanud, sest olgem ausad, ca 30000 eurost nõuet tasuda üsna võimatu.
Nüüd aga vaja tööle minna ja vot sellest pole aru saanud kui palju mees palka kätte saama hakkaks. Tahaks ükskord inimese moodi elada aga kui võlgnevus 30000 eurot milles ise üldse süüdi pole….

Ütleme nii, et mees leiaks töökoha millel on 1000 eur bruto palk. Kui palju ta hakkaks reaalselt kätte saama? Nagu aru sain, siis kohtutäiturid võivad lisa 20% palgast maha võtta. Aga mis moodi see süsteem nüüd töötab? Mehel 2 ülalpeetavat.

Tänud vastajatele.

jutt väga kahtlane, ükski pank ei võta käendajaks mittetöötavat 18aastast, ilmselt veel kooliõpilast. käendajal peab olema käendatava laenu saamiseks vajalik palk. vaevalt, et see “vägivaldne isa” sundis panka pennitu käendajaga laenu andma.

99% võlglastest on veendunud, et nemad pole võlas süüdi, vaid ikka keegi teine, tavaliselt laenuandja.

mehel on juba 2 last – millest neid lapsi ülal peetud on, kui mees siiani pole tööl käinud? ja miks sa sellise võlahunnikuga veel 2 last tegid, kui võlg oli teada? või ta tegi need 16aastaselt ehk enne seda, kui isa ta võlglaseks sundis?

Üldiselt, kinnisvara tagatisel laenude puhul ei kasutata käendajaid. Nii et olen nõus, et teemaalgataja soperdab midagi päris kõvasti.

Loe seda artiklit: https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-selgitas-millal-voib-kaendusleping-olla-heade-kommetega-vastuolus

Kägu kirjutas:

Swedbank pakub praegu näiteks väikelaenu (ehk tarbimislaenu) maksimumsumma 20 000 euri. Ja see kui teemaalgataja mehe nõue 30 000 on, ei tähenda, et 30 000 euri laenu on võetud. Pigem on laenu võetud 10 000 euri, siis on maksmata jäänud ja leping üles öeldud, koheselt on sissenõutavaks muutunud ka intressid. Ja kuna maksnud pole on lisandunud ka viivised..kohtukulud (kujutan ette et tagaseljaotsus), nüüd veel lisandunud kohtutäiturikulud. Sisuliselt ma arvangi, et tegelik võetud laen võis jääda sinna 10 000-12 000 kanti. Nüüdne nõue on muidugi igasuguste kõrvalkulude ja sissenõudmistasude tõttu suurem.

Ja kuidas siis alles nüüd käendajani siis jõuti?

Ahh, ma tegelikult arvan, et teemaalgataja ajab pläma või ajab mees talle pläma.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Summa suurust arvestades ja seda arvestades, et laenu võtmisest on möödas juba aastaid, võib siiski arvata, et tegemist on kinnisvara tagatisel laenuga.

Swedbank pakub praegu näiteks väikelaenu (ehk tarbimislaenu) maksimumsumma 20 000 euri. Ja see kui teemaalgataja mehe nõue 30 000 on, ei tähenda, et 30 000 euri laenu on võetud. Pigem on laenu võetud 10 000 euri, siis on maksmata jäänud ja leping üles öeldud, koheselt on sissenõutavaks muutunud ka intressid. Ja kuna maksnud pole on lisandunud ka viivised..kohtukulud (kujutan ette et tagaseljaotsus), nüüd veel lisandunud kohtutäiturikulud. Sisuliselt ma arvangi, et tegelik võetud laen võis jääda sinna 10 000-12 000 kanti. Nüüdne nõue on muidugi igasuguste kõrvalkulude ja sissenõudmistasude tõttu suurem.

Ilmselt ei taipa sa kuigi palju sellest teemast. Et siis laenu võeti aastaid tagasi 10 000 eurot ja nüüd on võlg kasvanud 30 000 euroni? Ehk siis kolmekordseks?

Kägu kirjutas:

Üldiselt, kinnisvara tagatisel laenude puhul ei kasutata käendajaid. Nii et olen nõus, et teemaalgataja soperdab midagi päris kõvasti.

No aga teemaalgataja ei ole ka sõnagi kinnisvarast rääkinud.

Ma ei saa aru, miks peab kanakari kaagutama hakkama, kui teemaalagataja küsimusele vastata ei oska. Keegi ju ei küsinud teie käest, kas selline asi päriselt juhtus või kas on normaalne võlgu jääda vmt.

Enam see seadus ei kehti.Kohtutäituril on sellest aastast oigus suurem summa ara votta,kui inimene pole ise viitsinud volgnevusega tegeleda.

Kui on vägivallaga sunnitud alla kirjutama vastu tahtmist, siis on see politsei ja kohtu teema

Kägu kirjutas:

Elatis on alati esimene mis maha läheb.

No aga sel juhul oleks teemaalgataja perel mõtet seda sammu kaaluda.
Või no oleneb muidugi sellest, kas eesmärk on võlast vabaks saada või hetkel lahedamalt elada.

Kui alaealisel ei olnud laenu käendamise ajal sissetulekuid, siis tuleb see lingitud artikkel vägagi teemaks. Kuidas saab käendada ilma sissetulekuta inimene. Tegu on panga poolt vastutustundetu käitumisega igal juhul.
Ja tuleb uurida ka seda, kui palju üldse võib viiviseid ühe laenu puhul nõuda…on ju suund sellele, et viivised ei tohi olla suuremad kui põhivõlgnevus. Või kehtib see ainult kiirlaenudele? Või olen millestki valesti aru saanud?
Tuleks pöörduda ehk laenunõustaja poole ja siis juristi poole (kasvõi tudengid algatuseks).

Kägu kirjutas:

Ja tuleb uurida ka seda, kui palju üldse võib viiviseid ühe laenu puhul nõuda…on ju suund sellele, et viivised ei tohi olla suuremad kui põhivõlgnevus. Või kehtib see ainult kiirlaenudele? Või olen millestki valesti aru saanud?

Mitte ükski seadus ei ütle ju seda, et viivised ei tohi olla suuremad kui põhivõlgnevus. Võivad olla ja enamasti ongi. Lihtsalt on seadusandja näinud ette, et kui võlgnevus on alla 6400 euro, kui kõrvalkulud on väiksemad kui põhivõlgnevus..ehk tegu sellise väikese võlgnevusega, viivised ei ole jõudnud veel kasvada nii palju, siis seda on võimalik lahendada maksekäsu kiirmenetluse raames juhul kui võlgnik asjaga päri on ja vastulauset ei esita. Kui aga on suurem võlgnevus või viiviseid rohkem, läheb asi kohtusse tavalise hagimenetlusena..Ja kui kostja jätab veel kohale ilmumata..huvi asja vastu ilmutamata..siis praktiliselt mõistetaksegi talt välja mida iganes see hageja ka küsib (noh tõendades ära muidugi, et see summa selliseks ongi kasvanud sellise viivisemäära juures..).

Kägu kirjutas:

seadus ei ütle, küll aga on selle kohta riigikohtu otsus, et kõrvalnõuded ei tohi olla suuremad kui põhinõue ja kohtud järgivad seda

Millisest Riigikohtuotsusest jutt? Riigikohus ju vastupidi on öelnud, et “Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada” (Riigikohtulahend 3-2-1-66-05)

Kägu kirjutas:

Selle alusel, et ma olen laenuhaldur. Lisaks laenude väljastamisele valdan väga hästi ka laenu järelteeninduse, sh. võlgnevustega seonduvat. Ühtlasi tean, kuidas käib sundtäitmine. Tegelen selle teemaga tööl iga päev.

Mina ei ole enda praktikas näinud kordagi juhtumit, kus 10 000 eurosest võlast kasvab 30 000 eurone võlgnevus koos kõrvalnõuetega. Mitte ükski Eestis ametlikult tegutsev pank ei rakenda sellist võlgnevuste sissenõudmist. Isegi mu teada kiirlaenukontorid ei esita tänapäeval enam selliseid nõudeid, kus viivised ja menetluskulud kasvatavad esialgse laenusumma mitmekordseks.

No näed sul pole tuua mitte ühtegi seadusesätet oma jutu kinnitamiseks. See, et sina neid näinud ei ole, see ei tähenda, et need miskit moodi keelatud või võimatud oleks.

Hea näide:

Tervist, juhtus nii et sain ~1200 eurise summa telekahelt mis kahekordistati lubatud piirides ehk 2490 peale kui ma nüüd nende viimaste kümnete eurodega ei eksi, igatahes, tele2 müüs võla edasi plusplus baltic inkassole kes samuti keeldust kuulda võtmast et tele2-elt olin saanud vigase telefoni ja paberimajandus olemas tõestamaks et telefonil oli reaalselt viga küljes ja käis garantii remondis, tele2 minuga nõus maksegraafikut tegema ei olnud kuna toona oli mul palk kõigest 320 eurot aga nemad nõudsid maksegraafiku sissemakseks 360 eurot. nüüdseks on see kogu võlg kohtutäituri käes ja põhi summa ~2500 on mul tasutud, kas ma saan nüüd kohtukaudu nõuda viiviste tühistamist või oleks mul targem kuulutada välja eraisiku pankrot? Sai suheldud ka kalmeti bürooga kes mu võlga hoiab, nende sõnul on mul makstud ~2900 ja maksta ~3600 eurot veel millele nad ütlesid et saavad lisada kuni 4000 eurise viivise veel.
(http://juura.ee/gw.php/board/topic/view/id/22248)