FB-s jagatakse Kaido Karu seinalt abipalvet, kus ta otsib nõu ja abi inimestelt, kuna laps, keda ta on kasvatanud, nagu enda oma, määrati kohtu poolt isale, kes üritas last tappa, kui viimane oli vaid nelja kuu vanune. Õudne ju. Mis teie sellest arvate?
Link: http://www.facebook.com/profile.php?id=100001276420527#!/profile.php?id=100001276420527&sk=wall
Mina arvan, et ela oma elu
ma ei oska midagi arvata. ma mõtlen hoopis, aga mis saaks siis, kui emal on depressioon olnud ja ta on ka üritanud lapsest vabaneda või jätnud ta hooletusse. et kas sellisele emale mõistetakse laps hiljem, kui peaks otsustama, kellele laps mõista.
kui nüüd sel isal oli ka depressioon. ja ta nüüd on terve, kas siis võiks lapse mõista sellele isale?
Arvan, et midagi on siin loos jäetud rääkimata.
Ei ole võimalik, et kohus määrab lapse sellisele lapsevanemale, kes on üritanud teda tappa.
Siinkohal ei ole määrav ka see, et tegu on lapse bioloogiline vanem; kui vanem on lapsele kuidagi ohtlik, siis last talle ei määrata.
Nii väikse lapse puhul jäetakse enamjaolt laps ikka ema kasvatada ( saan aru, et tegu on alla pooleteise aasta vanuse lapsega); järelikult peab olema mingi põhjus, miks ema kasuks ei otsustatud.
Lugesin ise ka eile Facebookist seda lugu. Soovitan parem mitte levitada, te ei tea, mis selle kõige taga on. Just nimelt, siin jäetakse midagi rääkimata, kohus ei oleks last isale andnud, kui too ohtlik oleks lapsele, seda ma küll ei usu.
Sellest tekstist saan mina niimoodi aru, et ema \”põgenes\” lapsega teise Eesti otsa ja komistas seal vist kohe puhtjuhuslikult uue mehe otsa.
siin jah jäetakse rääkimata midagi. vahet pole et teises eesti otsas naist juba uus mees ootas – siiani pole sellepärast ju üheltki naiselt laps käest ära võetud.
ja üldjuhul emalt võetakse laps käest ära (alla 14a) väga äärmuslikel juhtudel. ntx siis kui ema on alkohoolik/narkomaan vms. seega jääb siiski õhku küsimus MIKS emalt laps ära võeti? kas selle peale siis keegi ei mõtle et see ema pole oma \”ema\” tiitlit väärt, ning kas ikka see isa oma last tappa üritas? sest tõendeid neil ju pole, muidu oleks laps pigem lastekodusse vms saadetud.
Sellisele loole ei saa hinnanguid anda ilma kõiki asjaolusid ja tõendeid teadmata. Palju on juhuseid, kus lapse ema tahab miskipärast lapse isast lahti saada, ei taha teda lapse ellu lasta ning siis sobib hästi igasugu vägivaldsuse väidetega lahmida. Mingi naiste kriisikeskuse spetsialist on kuskil muide öelnud, et vägivallaga on tegemist ka siis, kui ohver seda nii tunneb. Seega on kahjuks hakatud \”vägivalla väidet, tapmisähvardusi jms\” kurjasti ära kasutama. See on iseenesest kurb, sest niiviisi see teema devalveerub ja varsti ei võetagi tõsiselt kedagi, kes tõesti põgeneb kabuhirmus vägivalla eest.
Eesti kohtusüsteemi ei tasuks tegelikult alahinnata ka. Nad ikka teavad, mis on tõendid ja kuidas neid hinnata.
Seega jah, selles loos on midagi kindlasti rääkimata ja mäda.
Vaene laps.
Perekooli dektektiivid on ametis:D
jura, ma ei usu seda jama..ma usun hoopis andrus veerpalu
\”Meie väikese poisi kohtuasjas tekkis kriis: ema avaldus suunati samale kohtunikule, kes keeldus asja uuesti menetlusse võtmast. Seega pole lapsel ka ajutist õiguskaitset.\”
Mis avaldus? Miks samale kohtunikule? Kui edasi kaevata (apellatsioon), siis ikka teise astme kohtule, ega seal ikka sama kohtunik ei ole? Muidugi lükatakse hagi tagasi, kui see valesti esitatud on.
Antud juhul peaks pöörduma lastekaisteametniku poole ja laps saaks enda huve esindama advokaadi riigi kulul ju.
Mitte midagi ei saa aru. Asi pole selles, et \”midagi on rääkimata jäetud\”, vaid et midagi polegi räägitud. Paar poolikut lausejuppi ja kõik. Mida sellest ikka arvata.
Ja mis see tapmiskatse siis oli? Läks kirvega kallale või? Trahvi tapmiskatse eest ju üldjuhul ikka ei määrata, tegemist võis pigem mingi kaudse ohustamisega olla (näiteks liikluses mingite turvanõuete eiramine vms). No ma ei tea, eks kohtutes tehakse ka hulgaliselt vigu – aga advokaadi peaks endale küll muretsema.
Mida iganes need vanemad või tema hooldajaid ei tee, siis see tekkinud olukord lapsele midagi positiivset küll ei ole. Selline perest peresse loksutamine ei ole ühelegi lapsele hea.
Selliseid loksutatud lapsi on Eestis palju ja jälle jõuavad märgid häiritud lastest lastekaitseni ja näevad õpetajad koolis, et lapsed on mingid häired. Lapsel on lihtsalt närvid läbi. Pissib püksi, teeb peaga mingeid tõmblevaid liigutusi või on lihtsalt agressiivne.
Ma tõesti ei saa aru MIKS nii lastega ümber käivad inimesed üldse lapsi muretsevad ja MIKS ei taha nad enne lapse muretsemist analüüsida, kas nad üldse on võimelised stabiilseks eluks nii peres või vajadusel hakkama saama ka üksi.
Vaadates oma kõrvalosakonnas tehtavat lastekaitse tööd, siis on klomp kurgus nende laste pärast. Võõraste ellu ennast segada ju ei saa. Saab seaduse piires tegutseda. Aga seaduse piires tegutsemine ei too väga tihti aga lapsele kergendust või kiiret kergendust.
Jumala eest. Mõned ikka kohtlevad oma lapsi nagu mingeid koduloomi või veel hullemini. Kedagi nagu ei huvita, et kasvava organismi närvikava saab jäädavalt kahjustatud. Ebameeldivalt egoistlikke inimesi on, kes on mõtlemisvõime sootuks kaotatud, kaklevad oma lahutusprotsessis ja lapsed jäävad jälle hammasrataste vahele.
Vabandan, kui oli lünklik mõttekäik. See teema on tõesti raske teema…
Lugesin, aga ikka ei saa aru. Miks mõisteti laps ikkagi isale? Milles seisnes kallaletung ja miks kohus otsustas, et nii enam juhtuda ei või.
Ema on lihtsalt mingi kalts. \”Kuna isa oli oma eksnaist ähvardanud, kirjutas too kohtus kokkuleppele alla.\”
Ma ei kujuta ette, millega võiks naist ähvardada, et ta oma lapse annaks mehele, kelle arvates see lapse elu ohustab? Ja mida teevad lastekaitseametnikud? kah samasugused kaltsud?
Räigelt põnev, kuidas mingid idid üritavad sääsest elevanti teha ja siis täiega läbi kukuvad. Tundub, et karupoisi mänguraha võidud pokkeris on viimastel päevadel kordi kõvem teema, kui teemaalgataja algatus.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
