Teema: Kohustuslik töötervisekontroll tööl ja eesootav jube pahandus

Digilugu annab kiire ülevaate inimese haigustest ja diagnoosidest. Kõik näha: rohud, puue, diagnoosid. Milleks seda varajata? Arst võib soovida vaadata jalgadel veenilaiendeid, tallavõlvi, painduvust…Need puuded pole takistuseks töötamisel-v.a. diabeet ja öötöö ei lähe kokku. Milleks selline paanika, TTH arst pole koll, kes iga kolmanda kõrvale tõstab ja norme täidab.Eesmärk pole kelleltki tööd ära võtta, v.a. erijuhud, kui tõepoolest tervis on takistuseks töötamisel (tuletõrjujad, elektrikud, bussijuhid, jne.)

#3028634:

Võtame negatiivse stsenaariumi. Püüan lihtsalt aru saada.

Inimene A teeb oma tööd hästi, haiguslehel pole, probleeme pole, käskkirju pole, isegi sosinaid ja klatsi pole, et ta ei sobiks oma tööle.

Aga TTH arst leiab, et ta kolesterool on ohtlikult kõrge, kehakaal (näiteks) alakaalus või ülekaalus, selgroog vasakule viltu, silmad kontoriõhu tõttu kuivad, vererõhk kõrge, töötama peaks 5 minutit jalutades iga pooltunni tagant, astma, lampjalad on ka ja vasaku käe sõrmede piiratud töövõime.

Kas siis tööandja võib selle inimese lahti lasta põhjendusega, et näe, töötamine on sulle kahjulik. Me ei saa muuta kontori õhuniiskust jne

Oot, kuhu ma peaksin ajakirjanikule sellest kirjutama :-)) ?

ajakirjanikust ei piisa, seadusetegijatele pead kirjutama

Tööandjal kohustus pakkuda teist tööd

Kui töötaja terviseseisund ei võimalda tal senisel ametikohal jätkata, on tööandjal kohustus pakkuda talle teist tööd. Töötajal on arsti otsuse alusel seadusest tulenev õigus nõuda, et tööandja viiks ta ajutiselt või alaliselt üle teisele tööle või kergendaks ajutiselt tööülesandeid. Kui tööandjal on eelnev võimalik, tuleb kokku leppida uutes töötingimustes ning töösuhe jätkub. Seejuures on tööandjal oma kulul kohustus korraldada töötajale uue töö tegemiseks vajalik väljaõpe või kohandada töökoht ümber.

Kui tööandjal ei ole töötajale teist tööd pakkuda, töökohta ümber kohandada, muuta töötingimusi või kui muudatustega kaasneksid ebaproportsionaalselt suured kulud, võib tööandja töölepingu üles öelda.
https://www.aripaev.ee/kasulik/2017/08/29/mida-teha-kui-tootaja-tervis-parsib-tootamist

Tööinspektsiooni vastus:
Teine variant: kui tööandjal pole töötajale teist tööd pakkuda, töökohta ümber kohandada, muuta töötaja töötingimusi või muudatustega kaasneksid ebaproportsionaalselt suured kulud, võib tööandja töölepingu üles ütelda (töölepingu seaduse, edaspidi TLS § 88 lg 1 alusel). Sellisel juhul ei mängi rolli, kas töötaja on eemal olnud neli kuud või vähem. Vajalik on arsti otsus, töötaja avaldus ning tõsiasi, et tööandjal tegelikult ka pole terviseseisundile vastavat tööd pakkuda.
http://www.tooelu.ee/et/uudised/1091/millised-voimalused-on-toolt-lahkumiseks-kui-too-on-tervise-tottu-vastunaidustatud

Küsisin ühe käreda meelelaadiga TTH arstilt, et kas tema on Jumal taevas ja minu 5 eriarsti ei tea minu tervisest 10a jooksul, sh 2x aastas kontrollid, midagi?
Rohkem pole ta mind näha tahtnud.

Arst on ka inimene – talle võib südamerahuga kõik ära rääkida: on jah protees, töötamist ei sega, pole seni ükski asi tegemata jäänud saan hakkama, tahan edasi töötada, sest muidu tuleks… no mis iganes – depressioon, tarbetusetunne, sisutu elu. Miks peaks arst inimesele, kes tunneb ennast hästi ja peab töötamist jõukohaseks, selles takistusi tegema?

#3029333:

Just nimelt. Selline mõttetu lollimängimine ja tööandja raha ja töötajate aja raiskamine. Kui inimene on sekretär või raamatupidaja või telefonimüüja, siis millist tööst tingitud tervise halvenemist näitab südame kuulamine? Ja kuidas puutub näiteks joonestaja töösse see, kui tal on kuulmislangus? Või kuidas on tingitud tööst kojamehe kõrgenenud veresuhkur ja kolesterool? Kuidas see on tingitud tööst, mida tööandja peaks selles suhtes ette võtma? Kord mõne aasta jooksul peaks iga inimene perearsti juures kontrollis käima ja sellised asjad tehakse seal ära.

pingeline töö sekretäri või raamatupidajana võib tõsta inimese vererõhku või tekitada rütmihäireid ning kui seda aegsasti kontrolli alla ei saa, võib inimene surra.
kehva kuulmisega joonestaja ei pruugi kõike kuulda, mida klient soovib. ok, joonestajaga pole hullu, aga kas sa tahaksid sattuda kohtusse, kus kohtunikul on kuulmislangus ning ta kuulebki vaid osaliselt istungil räägitut ning teeb selle põhjal otsuse?
paljud (mehed) ei lähe vabatahtlikult perearsti juurde isegi siis, kui midagi juba tunda annab. nii ongi pandud tööandjale kohustus oma töötajate eest hoolt kanda ning sundida inimesi oma tervise eest hoolt kandma.
samas kõiki töötajaid ei peagi TTHarsti juurde saatma, on vaid teatud grupid, kes kindlasti peavad, üljäänute puhul sõltub töökeskkonna riskianalüüsist.

#3029333:

Töötervishoiuarst peaks kontrollima kahte asja: kas inimese tervis pole töötamise ajal töökohas esinevate ohutegurite tõttu halvenenud (ohutegurid peaks riskianalüüsis kirjas olema) ja kas tema terviseseisund sobib antud töökohal töötamiseks.

no seda see arst ju teebki. paraku tuleb nende probleemsete leidmiseks ka terved üle vaadata, et koheselt probleem avastada

#3030127:

Ainult üks vastaja märkas, et tegu on 69-aastasega. Ta on vanaduspensioniealine või vanaduspensionär. Ta ei saa samal ajal olla ka töövõimetuspensionär ega puuduva töövõimega, sest temavanustel enam töövõimet ei määrata. Ta võib käia tööl, saada lisaks vanaduspensioni ja puudetoetust, kui puue on määratud.

jah, aga ka 69aastane puudega inimene ei tohi teha tööd, mis tema tervisele on ohtlik või kahjulik.
töötervishoiuarst ei määragi puuet või töövõimet, vaid vaatab, kas inimese tervis võimaldab konkreetset tööd teha

#3030522:

Jalaproteesi varjata ei ole võimalik. TTA juures tehakse füüsiline läbivaatus ja EKG.

ega ikka ei tehta küll

#3030972:

#3030940:

#3030522:

Jalaproteesi varjata ei ole võimalik. TTA juures tehakse füüsiline läbivaatus ja EKG.

ega ikka ei tehta küll

Tehakse kõik, mille tööandja on tellinud.

Minu TTA juures oleks küll võimalik varjata ja ma töötan veel haiglas.

#3030081:

#3029333:

Just nimelt. Selline mõttetu lollimängimine ja tööandja raha ja töötajate aja raiskamine. Kui inimene on sekretär või raamatupidaja või telefonimüüja, siis millist tööst tingitud tervise halvenemist näitab südame kuulamine? Ja kuidas puutub näiteks joonestaja töösse see, kui tal on kuulmislangus? Või kuidas on tingitud tööst kojamehe kõrgenenud veresuhkur ja kolesterool? Kuidas see on tingitud tööst, mida tööandja peaks selles suhtes ette võtma? Kord mõne aasta jooksul peaks iga inimene perearsti juures kontrollis käima ja sellised asjad tehakse seal ära.

pingeline töö sekretäri või raamatupidajana võib tõsta inimese vererõhku või tekitada rütmihäireid ning kui seda aegsasti kontrolli alla ei saa, võib inimene surra.

kehva kuulmisega joonestaja ei pruugi kõike kuulda, mida klient soovib. ok, joonestajaga pole hullu, aga kas sa tahaksid sattuda kohtusse, kus kohtunikul on kuulmislangus ning ta kuulebki vaid osaliselt istungil räägitut ning teeb selle põhjal otsuse?

paljud (mehed) ei lähe vabatahtlikult perearsti juurde isegi siis, kui midagi juba tunda annab. nii ongi pandud tööandjale kohustus oma töötajate eest hoolt kanda ning sundida inimesi oma tervise eest hoolt kandma.

samas kõiki töötajaid ei peagi TTHarsti juurde saatma, on vaid teatud grupid, kes kindlasti peavad, üljäänute puhul sõltub töökeskkonna riskianalüüsist.

#3029333:

Töötervishoiuarst peaks kontrollima kahte asja: kas inimese tervis pole töötamise ajal töökohas esinevate ohutegurite tõttu halvenenud (ohutegurid peaks riskianalüüsis kirjas olema) ja kas tema terviseseisund sobib antud töökohal töötamiseks.

no seda see arst ju teebki. paraku tuleb nende probleemsete leidmiseks ka terved üle vaadata, et koheselt probleem avastada

Joonestaja või kohtuniku kehv kõrvakuulmine ei puutu töötervishoiuarsti. Tema asi ei ole hinnata, kas mingi puue võimaldab inimesel oma tööülesandeid kvaliteetselt täita. Kui tööandja on rahul, siis pole see arsti asi. Töötervishoiuarsti asi on see, kas see konkreetne puue või tervisehäda on selline, et antud tööd tehes kahjustub tervis veelgi enam.

Siin keegi kirjutas, et kui ei räägi kõike töötervishoiuarstile ära ja pärast on kutsehaigus, siis ei saa endise tööandja käest raha. Millalgi 90ndatel oli kohutasi, kus ühele vanale mehele mõisteti välja hiiglaslik kompensatsioon. Tüüp oli firma eelkäijas kunagi 40ndatel töötanud värvijana ja nõudis kompensatsiooni oma tervisekahjustuse eest. Astma vist oli, ei mäleta, sellest uudisest on ca 25 aastat möödas. Nõue esitati tolleaegse artelli vmt õigusjärglasele, see oli juba erastatud firma. Ju siis läks pankrotti, sest summa oli tõesti päratu, mis kõrgesse ikka jõudnud (järelikult ikka tervis päris hea) inimesele mõisteti 50 aasta taguse väidetava tervisekahjustuse eest.

Äkki teemaalgataja annab teada, et kuidas lugu lahenes lõpuks.

Andis ju just.

#3036680:

Joonestaja või kohtuniku kehv kõrvakuulmine ei puutu töötervishoiuarsti. Tema asi ei ole hinnata, kas mingi puue võimaldab inimesel oma tööülesandeid kvaliteetselt täita. Kui tööandja on rahul, siis pole see arsti asi. Töötervishoiuarsti asi on see, kas see konkreetne puue või tervisehäda on selline, et antud tööd tehes kahjustub tervis veelgi enam.

Siin keegi kirjutas, et kui ei räägi kõike töötervishoiuarstile ära ja pärast on kutsehaigus, siis ei saa endise tööandja käest raha. Millalgi 90ndatel oli kohutasi, kus ühele vanale mehele mõisteti välja hiiglaslik kompensatsioon. Tüüp oli firma eelkäijas kunagi 40ndatel töötanud värvijana ja nõudis kompensatsiooni oma tervisekahjustuse eest. Astma vist oli, ei mäleta, sellest uudisest on ca 25 aastat möödas. Nõue esitati tolleaegse artelli vmt õigusjärglasele, see oli juba erastatud firma. Ju siis läks pankrotti, sest summa oli tõesti päratu, mis kõrgesse ikka jõudnud (järelikult ikka tervis päris hea) inimesele mõisteti 50 aasta taguse väidetava tervisekahjustuse eest.

puutub küll, kui tööandja on kuulmisuuringu tellinud. samamoodi, nagu kehva nägemisega töötajale peab tööandja (osaliselt) soetama prillid, on ka kehva kuulmisega töötajale kuulmisaparaadi ostuga, kui see on vajalik töö tegemiseks.

25-50 a tagasi polnud TTHarste ega praegust tervisekontrollide korda, seega ei saanud tollastes juhtumites nende otsustele tugineda. praeguseks on seadused muutunud, samuti nõuete aluseks olevad dokumendid.
olen teemaga üsna tihedalt kokku puutunud, seega loeks kohe huviga juhtumist, kus 25 a taguse asja eest lihtsalt peale vaadates hiigelsuur hüvitis välja mõiseti. neid juhtumeid, kus kirvega kurge püüdma on mindud, aga tühjade pihkudega jäädud või sümboolne kompensatsioon saadud, olen ma palju kuulnud

Minu kogemus TTAga oli selline, et paluti istuda, siis hakati küsima, kas ravimeid võtate, südamehaiguseid on, prille kannate, psühhoneuroloogias arvel ei ole, kuulete normaalselt, nägemise üle ei kurda. Kõik. Ei mingit kaalumist, mõõtmist, ekg-d, isegi kui mul oleks kuskil mingi protees olnud, ei oleks nad seda sellisel viisil küll avastanud.