Millal te lapsed neid raamatuid loevad? Peale kooli kohe või õhtul enne magama jäämist, nädalavahetustel, millal?
Lapsel peale kooli tavaliselt huviringid jms, lisaks õppimine. Tahab ju oma asjadega ka veel tegeleda. Igavene teema selle lugemisega…
Olen lähiaastatel kooli lõpetanud. Mina lugesin peamiselt suvevaheajal, sest õppeaasta sees on selleks tõesti raske aega leida. Põhjused olid täpselt samad, mis sinu lapsel.
Igal vabal võimalusel, kui aega oli. Nädala sees, kui trennid olid, siis ikka õhtul püüdis ka veidi lugeda, nädalavahetusel siis pikemalt ja võimalusel luges vaheajal. Ette suvel ei saa lugeda, kuna raamatud teatatakse alles septembris ja iga kuu vähemalt üks.
Algklassides, kui kooli-ja trennipäevad olid lühemad, siis jagus aega kõigeks ja lapsel oli ka suur lugemishuvi. Nüüd 6 klassis ei taha poiss enam oma vaba aega raamatutele kulutada ja tegime kokkuleppe, et magamaminek võib lükkuda 20-30 min hilisemaks ning see aeg ongi raamatu lugemiseks. Pikematel autosõitudel on ka raamat kaasas.
Meil antakse alates 1 klassist iga kuu üks raamat lugeda, nimekirja ette teada ei ole. Laps loebki siis kui võimalust on, aga iga päev vähevalt ühe lehekülje, nädalavahetusel rohkem. Suurem loeb raamatu nädalavahetusega läbi (ca 100-150 lk), paksema raamatu paari nädalavahetusega.
ei saa aru probleemist. loeb siis, kui aega on – esmaspäeviti kooli ja trenni vahel tunnikese, kolmapäeviti bussis, nädalavahetusel. millal sinu lapsel aega on, meie ei tea. kui päevakava on nii tihe, et kohustusliku kirjanduse lugemiseks tõesti aega ei jätku, siis tuleb midagi koolivälist ära jätta. “oma asjadega tegeleda” saab siis, kui kooliasjad on tehtud.
eks enamikel lastel jääb mõnikord kohustusliku raamatu lugemine viimasele hetkele. kui on vaja laenutada, siis minu omadel ka ei õnnestu alati raamatut piisavalt vara kätte saada ja siis tuleb ühe soojaga läbi lugeda. viimati luges reede õhtul pärast trenni sadakond lk ja ülejäänu laupäeval. igatahes sai õigeks ajaks läbi.
Igal vabal võimalusel, kui aega oli.
sama siin. lisaks tassis raamatut ka kotis kaasas ja luges koolis, vahetundidel või nt rongis võistlustele sõites
Millal te lapsed neid raamatuid loevad? Peale kooli kohe või õhtul enne magama jäämist, nädalavahetustel, millal?
Lapsel peale kooli tavaliselt huviringid jms, lisaks õppimine. Tahab ju oma asjadega ka veel tegeleda. Igavene teema selle lugemisega…
Lugemine võikski see “oma asi” olla. Mitte telefoni torkimine.
Ei loegi. Muidu tark laps pole iialgi lugemist sallinud ega nautinud. Nüüd juba mitmendat aastat saab põhikoolis käiv laps lugemiskontrollid kuidagi viie peale tehtud ilma raamatut tegelikult lugemata.
minu lapsele meeldib väga lugeda ja tema jaoks arusaam heast ajaveetmisest on diivanil koos raamatu ja puuviljade/köögiviljadega. enne magamajäämist loeb ka alati. see ongi tema jaoks puhkus. kui tegemist on väga igava raamatuga, siis loeb midagi muud ja peab meelde tuletama, et kohustuslik kirjandus on ju ka olemas.
pärast kooli kohe on mu lapsel iga päev huviringid. praegu on korraldatud nii, et hiljemalt 17 on iga päev kodus.
Millal te lapsed neid raamatuid loevad? Peale kooli kohe või õhtul enne magama jäämist, nädalavahetustel, millal?
Lapsel peale kooli tavaliselt huviringid jms, lisaks õppimine. Tahab ju oma asjadega ka veel tegeleda. Igavene teema selle lugemisega…
Ütlen ausalt, ei ole jälginud. Kool on lapse vastutada. Ise teab, millal tähtaeg on ja siis peab sellega arvestama. Kas loeb viimasel nädalavahetusel hommikust õhtuni või iga päev natuke. Trennis käib 4x nädalas.
Algklassides pidi tagant surkima ja siis luges enne magamaminekut iga õhtu mõne peatüki.
Nüüd tundub, et raamatud on põnevamad ja veel pole probleemi olnud, et lugemiseks aega ei leiaks, kuigi iga päev peale kooli trenn või huviring. Ausalt öeldes ma ei teagi, millal ta loeb. Enne magamaminekut vist? Nädalavahetuseti ka, praegu pole selliseid ilmasid ka, et hommikust õhtuni õues möllata.
Loeb koolivaheaegadel paar tükki ette. Suvel jah ei saa, kuna nimekirja pole antud ja ühel aastal kui oli, siis ta ka kurtis, et jaanuariks olid detailid juba ununenud kui suvel luges. Septembri oma luges nädalavahetustel, oktoobri ja novembri oma oktoobrikuu koolivaheajal ja detsembris ei olnud midagi väga hullu ja nüüd jõuluvaheajal luges jaanuari ja natuke veebruariraamatust ette. Köitvaid raamatuid kannab kogu aeg kaasas nagu kass poegi, kui on igavam, siis pean torkima, et kui palju nüüd on loetud ja kui palju veel…
Minu tytre jaoks ongi lugemine see “oma asi”. Alati, kui mingi vaba hetk, siis loeb endale meelepäraseid raamatuid. Koolis vaba tund, autos pikkadel sōitudel, söögi kõrvale, enne und… Teeb trenni 6 korda nädalas. Kui on antud kohustuslik kirjandus, siis selle jätab teadlikult viimasele nädalavahetusele, et raamat oleks enne lugemiskontrolli värskelt meeles. Loeb siis 100-200 lk meelsasti jutti. 5. klass. Õnneks ei ole siiani yhtki igavat raamatut lugeda antud koolis.
Loeb iga päev enne magama minekut ja ka päeva jooksul. Lisaks kohustuslikule kirjandusele loeb vabatahtlikult teda huvitavaid raamatuid. Vahel loeb 2 raamatut vaheldumisi – kohustuslikku kirjandust ja oma valitud raamatut.
Laps 2. klassis ja lapse enda asi millal loeb, mina ei ole sekkunud (va nii palju et küsin kas on järje peal ja jõuab õigeks ajaks, samas ma isegi ei tea millal need õiged ajad on). Käib õhtuses vahetuses, seega hommikuti on pikalt kodus kui trennipäevi pole, ju siis loeb vahelduva eduga telefoni näppimise ja LPS-dega mängimise vahel. Hea meelega ei loe, aga teab, et peab, nii et siiani on õigeks ajaks jõudnud.
Koolis ka loeb vahetundides, ma tean et arutavad seal palju omavahel, et kes kui palju lugenud jne… et ju omavahel ka siis hoiavad nö kätt pulsil sellega.
Meil lapsi 3: 9-, 14- ja 15-aastane. Aastaid on kodukord selline, et vabal päeval on 1 nn “vaikne tund” lugemiseks, st kõik loevad. Ei ole nagu sõjaväes, lihtsalt jooksvalt lepime kokku, millal loeme (jah, ka ema-isa). Tihtipeale loetakse kauemgi, aga 60 min on kohustuslik.
Teiseks on reegel, et kl 21 pannakse telefonid ära. Õppimine on lõpetatud kl 21.30-ks (v.a erandjuhud). Peale seda on igaüks oma voodis ja ise teab, mida teeb seal. Ja praktika näitab, et siis igavusest loetakse.
Ei loegi. Muidu tark laps pole iialgi lugemist sallinud ega nautinud. Nüüd juba mitmendat aastat saab põhikoolis käiv laps lugemiskontrollid kuidagi viie peale tehtud ilma raamatut tegelikult lugemata.
Sa mures ei ole lapse õpetaja taseme pärast?
Või äkki terve kooli taseme pärast?
See on üks keeruline lugu küll. Minu laps käib 3 x nädalas trennis ja kuigi kooli ja trenni vahele jääb selline aeg, kus ta trenni garderoobis oma trenniaega ootab, siis seal ta pigem teeb kergemaid koolitükke, mis väga süvenemist ei vaja, kuna suures möllus ei saa hästi süveneda (aga lugemine kindlasti vajab süvenemist). Koolis vahetundide ajal olen soovitanud pigem suhelda klassikaaslastega (sest ka see on oluline ju) ja silmi puhata, samas erandolukorras (lugemiskontroll on tulemas ja raamat on veel lõpuni lugemata) oleks põhimõtteliselt võimalik seda kasutada (aga jällegi – vahetundides on kooli koridoris suur möll ja klassi iga õpetaja vahetunnid ei luba või pole uks lahtigi).
Peale kooli ja/või trenni tuleb õppida (ja seda pole ka mitte väga vähe), teha loovtööd, käsitöö tunniks midagi teha (jah, mina ise koon lihtsamaid asju ja loen või vaatan telekat samaaegselt, aga laps veel ei oska ju, see tuleb kogemusega), natukene võiks sõpradega näost-näkku suhtlemise ja niisama puhkamise (ja ei pea silmas telefonis olemise aega, kuigi ka selleks peaks aega leidma) aega ka olla.
Sõidukis lugemist (s.h telefoni vaatamise) ma ei poolda, kuna siis võib minna süda pahaks ja silmadele ka kuigi hea ei ole.
Aga minu laps loeb õhtul enne magamajäämist u 30 minutit, kui on huvitav raamat, siis teinekord ka rohkem.
Ei loegi. Muidu tark laps pole iialgi lugemist sallinud ega nautinud. Nüüd juba mitmendat aastat saab põhikoolis käiv laps lugemiskontrollid kuidagi viie peale tehtud ilma raamatut tegelikult lugemata.
Sa mures ei ole lapse õpetaja taseme pärast?
Või äkki terve kooli taseme pärast?
Lisan: või enda kui vanema.
Mul on kolm last: õpivad 1., 2. ja 7. klassis.
2. klassi lapsel pole kohustusliku kirjandusega mingeid probleeme. Loeb pärast kooli või enne magamajäämist või nädalavahetusel. Loeb alatasa midagi, mitte ainult kohustuslikku kirjandust.
1. klassi laps samuti loeb meelsasti ja päris palju, aga miskipärast kohustuslike raamatutega venitab. Ja lugemispäeviku täitmine on tema meelest üks ütlemata kole ettevõtmine, sest talle ei meeldi ei kirjutada ega joonistada. Ainult lugeda meeldib.
7. klassi laps jätab lugemise viimasele nädalavahetusele. Sageli hakkab lugema alles pühapäeva õhtul, kui esmaspäevaks peab raamat loetud olema. On juhtunud, et lõpuni ei jõua. Kuna raamatutööd on analüüsivad, mitte faktikontroll, on siiani suutnud need viie peale kirjutada. Viimati tõi raamatukogust täiesti omal algatusel kaks mittekohustuslikku raamatut – äkki midagi ikkagi muutub ja ta leiab, et lugemine on siiski päris tore. Väiksena (siis, kui tal nutitelefoni ega arvutit polnud) luges ta hea meelega.
Ei loegi. Muidu tark laps pole iialgi lugemist sallinud ega nautinud. Nüüd juba mitmendat aastat saab põhikoolis käiv laps lugemiskontrollid kuidagi viie peale tehtud ilma raamatut tegelikult lugemata.
Meil samamoodi. Sisututvustused ja kokkuvõtted on ju netis olemas, sealt loeb kiiruga läbi. Kui raamatust on olemas film, telelavastus vms, siis vaatab ära ja jutustab sisu selle põhjal. Viimati pidid lugema “Säärane mulk ehk 100 vakka tangusoola”, ETV arhiivist täiesti leitav etendus.
Igatahes siiani on kõik lugemiskontrollid viied olnud.
Kohustusliku kirjanduse lugemine on osa õppimisest! Kui muud aega ei ole, siis tulebki teiste õppetööde vahepeal lugeda. Nt kõigepealt matemaatika ülesanded, siis loeb teatud arv lehekülgi kohustuslikust kirjandusest, järgnevad loodusõpetuse ülesanded ja siis eesti keel. Tehtavate asjade järjekord võib varieeruda, kuid peaasi, et kõik tehtud saaks, k.a lugemine.
Kui õpilane teeb referaati, siis üldjuhul ei jõua seda ühe päevaga tehtud, ikka mitu päeva tuleb sellega tegeleda. Samamoodi lugemine, kui ühe päevaga ei jõua, tuleb mitme päeva peale ära jagada.
Ei loegi. Muidu tark laps pole iialgi lugemist sallinud ega nautinud. Nüüd juba mitmendat aastat saab põhikoolis käiv laps lugemiskontrollid kuidagi viie peale tehtud ilma raamatut tegelikult lugemata.
Sa mures ei ole lapse õpetaja taseme pärast?
Või äkki terve kooli taseme pärast?
Lisan: või enda kui vanema.
Ei ole mures.
Kool on täiesti normaalne piirkonna kool, riigieksamitulemustelt tavaliselt üsna eesotsas. Tegemist on targa ja nutika lapsega, kellel on väga hea funktsionaalse lugemise oskus, aga kes ilukirjanduse lugemist üldse ei naudi. Õppeedukus on tal hea, on omadega klassi paremiku hulgas. Nii mina kui ka mees oleme mitmekordse kõrgharidusega, mul endal doktorikraad reaalteadustes, mehel topeltmagister. Kumbki pole käinud eliitkoolis. Põhikoolis ei pööranud mina õppimisele mingit erilist tähelepanu – lühimälu abil saavutasin head hinded, aga sisuliselt mulle igavatesse ainetesse ei süvenenud. See ei takistanud mul hiljem oma tegevuses edukaks saada. Nii et tõesti ei ole üleüldse mures. Mures oleksin siis, kui ma tuvastaksin, et mu laps ei mõtle, ei arutle, ei saa aru, ei tunne huvi asjade vastu, õpib lihtsalt hinnete pärast vmt.
Olen õpetaja. 5. klassi laps teatab mulle, et milleks ta peab lugema, raamatud kaovad nagunii ära. Tema tahab jalad lauapeal istuda tunnis vaid arvutist valikvastustega mänge teha. Lisaks ei pea ta vajalikuks lauset suure tähega alustada, punkte panna. Tema ema arvab, et ta on üliandekas, lausa geenius ja talle peab teistmoodi lähenema. Ülesanne, mis palub teksti sisu lühidalt sõbrale edasi anda, on mõttetu, tema teeb hoopis pildi ja saadab selle sõbrale. See laps on ainult üks näide.
Ma praegu mõtlen, kas saan veel aasta lõpuni vastu pidada või siis kirjutan veebruarivaheajal lahkumisavalduse.
