Meil on mõned sugulased, kellega suhtlemine on väga keeruline ja pingeline.
Kas jõulude ajal eeldatakse, et see kõik ununeb? Ma pole küll kristlane…..
Juba organiseeritakse, kes kelle juures mis kuupäeval koguneb. Ma küll ei kujuta ette, kuidas sellised olengud välja näevad.
Kui ei kujuta ette, siis mine kohale. Kui sa pole elus midagi sellist kohanud, kuidas sa siis oskad ettekujutada ?Nii et polegi muud kui minna kohale. Kus sa muidu varem jõulude ajal olid?
Meil on mõned sugulased,
Kellel Teil?
Teil mehega ja alles sel suvel saite tuttavaks? Kuna varem pole nende ebameeldivatega jõuluda ajal kohtunud. (et ettegi ei kujuta)
Siis tuleb kindlasti ära käia, keepsmiling ees ja kui keegi ikka mingi käki kokku keerab, siis võtad maski maha, soovid kena õhtu jätku ja astud minema.
Kaine pead kogu aeg olema, kui tegu mingi pärapõrguga, kust ainult oma autoga minema saab.
Me valetame see aasta,et lapsed on haiged,ei suuda seda komejanti taluda.
Tuttav tunne. Sain alles pärast lahkuminekut aru, et kõige suurem kergendus oli mul sellest, et enam ei peagi kellegi sugulaste juures pidevalt tundide kaupa istuma ja head nägu tegema.
Nüüd vaid oma pere ja väikses oma pere ringis on tore 🙂 Neil kõigil ka omad kiiksud, aga ikkagi omad ja kallid mulle.
Elu on karm. Olenemata sellest, mis sinu ja su mõnede sugulaste vahel on toimunud, läheb maailm edasi. Kurb öelda, aga teistel on suhteliselt vähe huvi selle vastu, mida sina tunned, sest igaühel on omad mured ja oma elu elada. Ja tavaliselt need, kes on võibolla sinuga halvasti käitunud, tunnevad veel kõige vähem, et nad oleks nagu midagi valesti teinud.
Üks võimalus on muidugi konfronteeruda ja tekitada korralik avalik konflikt, kus sa peo käigus laod kõigile välja, mida nad teinud on ja mida sa sellest arvad. Aga tagantjärele (või soovitavalt juba ette) mõeldes saad aru, et peaaegu kunagi ei ole see mängu väärt. Liiga palju raisatud energiat, liiga palju tagajärgi ja rikutud suhteid… Ja paraku mõru paradoksina on tõsi, et see, kes paati kõigutama hakkab, kes probleemid avalikult välja ütleb, jääb millegipärast ikka teiste silmis süüdi, isegi kui ta ise on ohver. Saad ikkagi “selle paha” sildi külge ega saavuta sugugi oma eesmärki.
Pigem soovitan: ole mõistlik, ole kaval ja ole tervislikult isekas. ALATI on võimalik välja arvutada kõige väiksema energiakuluga lahendus. Alati on võimalik lasta teistel kõik plaanid teha nii nagu nad soovivad, hoolitseda vaid, et pidu ei toimuks sinu pool või sina ei oleks kriitilise tähtsusega autojuht. Ja siis – opplaa! – vahetult enne pidu sa “tunned, et hakkad viirushaigusse jääma”, külmavärinad, lihasvalud, ja sa “ei taha teisi nakatada”… Probleem lahendatud.
Veelgi kavalam on lisaks saata, kui võimalik, kellegi teisega peolauda midagi maitsvat ja kallist. Inimesed on kord sellised, et materiaalne kompensatsioon paneb nad unustama esialgse solvumise. See nõks töötab väga hästi, olen teatud kurvastusega täheldanud.
ALATI on võimalik välja arvutada kõige väiksema energiakuluga lahendus. Alati on võimalik lasta teistel kõik plaanid teha nii nagu nad soovivad, hoolitseda vaid, et pidu ei toimuks sinu pool või sina ei oleks kriitilise tähtsusega autojuht. Ja siis – opplaa! – vahetult enne pidu sa “tunned, et hakkad viirushaigusse jääma”, külmavärinad, lihasvalud, ja sa “ei taha teisi nakatada”… Probleem lahendatud.
Kõige väiksema energiakuluga lahendus on öelda, et ei taha minna ja punkt. Mitte skeemitada endale mingeid müstilisi viirushaigusi.
Probleem lahendatud.
Pigem probleem tekitatud. Oletame, et nad ostavad su külmavärinaid. Aga edasi tuleb ju aastavahetus, sünnipäevad, jaanipäev. Jäädki sel eluks ajaks sel viisil värisema? Pikas perspektiivis üsna kurnav, ma arvan.
Mina jääks pigem ühe korra ja ausalt süüdi ja pahaks, las seedivad ja mõtlevad.
Ja lõppude lõpuks olen ju mina palju parem suunamudija, seega ma ei saa siin midagi “jääda”.
Ma ikka kas olen või ei ole, see on minu otsus. Ja nemad jooksevad järgi.
Miks on kohustuslik minna jõulupeole, kui sa ei soovi?
Mina ei läheks. Milleks oma närve ja pühad ära rikkuda?
Minu arust on maailma lihtsaim asi öelda, et soovid jõulude ajal olla vaikselt omas kodus, kerida end diivanile kerra, puhata, vaadata küünlaleeki ja lihtsalt olla. See on nii tavaline, et inimesed seda soovivad ja nii ka teevad.
Kui on mees või lapsed olemas, siis ütledki, et soovite oma pisikeses pereringis omakeskis jõule tähistada.
Kolmas võimalus on öelda, et ei saa minna. Lihtne ju.
Kui uurima hakatakse, siis lakooniliselt mainid, et on juba muud plaanid. Kuijuhtub eriline urgitseja olema, kes su plaane teada tahab, siis viimaseks saad öelda “jätame selle” ja peale seda peaks rahu maa peal olema. Kui ei ole, siis on su vastas segane inimene, kelle puhul pole vahet, mida öelda.
“Ei saa” jätab veidi sellise mulje, nagu sa siiski tahaksid minna, aga tõesti pole võimalik. “Ei taha” on ebaviisakam variant, mis on solvav, aga samas jätab ka ruumi mangumistele: “mis juttu sa ajad, tule ikka, sul ju nagunii midagi ees ei ole, kindlasti saab meil tore olema, proovi üks kordki”.
Aga vastates teemaalgatajale: jah, normaalsed inimesed suudavad oma erimeelsustest üle saada küll. Kes igaveseks, kes jõulude ajal üheks õhtuks. Selle jaoks ei pea kohe kristlane olema, mõistusest piisab.
Ma ei läheks sinna, kus on ebameeldivad sugulased. Minu ema ikka armastab öelda “kes siis jõulude ajal oma kodust ära läheb!”, kui oleme öelnud, et tulge te isaga ka ühed pühad laste poole. Aga laste pered, miks nemad peavad kodust ära minema?
Seega, 24.dets oleks oma perega (abikaasa, lapsed) oma kodus. Kui need ebameeldivad on mehe sugulased (ämm, mehe õde …), siis las läheb mees üksi 25.dets oma vanemate poole. Kui ebameeldivad on su enda sugulased, siis ei läheks pühade ajal üldse nende poole. Vanemate vist ikka peaks paar korda aastas suhtlema, kui nad just päris hullud pole. Aga kui ebameeldiv on näiteks õde, siis võib külastada vanemaid ajal, kui õepere seal pole.
Mingi kiun, et kas enam ei kõlba suhelda, kas lapselapsi enam ei näegi jne, see lihtsalt kõrvust mööda lasta. Lapselapsi näeb näiteks 11.jaanuaril. Lapselaste nägemiseks täpselt sama hea päev, nagu 24.dets.
Loen kommentaare ja kurbus tuleb peale 🙁 Arvatakse et vanematega 2x aastas suhelda ok ja ülejäänud sugulased üldse mõttetud.
Mul on ka sugulasi, kes mulle võib-olla ei meeldi või kellega ei sobi. Ja ei peagi kõik sobima, võtan neid nii nagu nad on ja naudin ikka ühise laua taga istumist. Varsti ei suhelda enam üldse omavahel ja igaüks istub oma nurgas. Kurb.
Varsti ei suhelda enam üldse omavahel ja igaüks istub oma nurgas.
Mitte nurgas, vaid telefonis.
Kuidas sa aru siis ei saa.
Kuidas tahaks ka minna jõulude ajal sugulaste poole, istuda rahumeeles lauas ja süüa teiste valmistatud hõrgutisi. Aga mina pean iga aasta ise vaaritama, lapsed kõik tulevad ja vanemad ka, sest nad juba nii vanad. Kogu vastutus on minu õlgadel. Heameelega tuleks ise nende sugulaste juurde sinu asemel, teemaalgataja, ja sina tule vaarita ja peida jõuluvanakotte (ja täida neid eelnevalt) siis minu kodus.
Minek on sul siiski vabatahtlik. Kui tahad minna, siis mine ja ole sina viisakas, pole ju vaja hakata sõnasõda pidama. Ütle mis sul öelda on ja kõik ja kui pole midagi öelda siis ole vait.
Varsti näed, et sul on autoriteeti.
Mul on ka üks sugulane, kes varem alati jõulupeol kaebles, kuidas ta tahaks tegelikult kodus olla. Rääkisin alati, et ta ei pea ju tulema, kuigi on oodatud. Minu pere sellest ei solvuks, pigem on häiriv, kui keegi vingus näoga ja sunnitult jõulupeol on. Rikub teistelgi peotuju ära.
Milleks valetada mingit põhjust kokku? Täiesti arusaadav on, kui inimene soovib jõulude ajal oma kodus või omaette olla. Kui seltskonnas jõulude tähistamine ei meeldi, või ei meeldi just selle seltskonnaga jõulusid tähistada, siis palun, ärge tehke seda. Teil on õigus tähistada jõuluid nii, nagu teie soovite.
Me valetame see aasta,et lapsed on haiged,ei suuda seda komejanti taluda.
Ja sama teevad sinu lapsed oma abikaasadega, kui sa oled 60. Palju õnne.
Kuidas tahaks ka minna jõulude ajal sugulaste poole, istuda rahumeeles lauas ja süüa teiste valmistatud hõrgutisi. Aga mina pean iga aasta ise vaaritama, lapsed kõik tulevad ja vanemad ka, sest nad juba nii vanad. Kogu vastutus on minu õlgadel. Heameelega tuleks ise nende sugulaste juurde sinu asemel, teemaalgataja, ja sina tule vaarita ja peida jõuluvanakotte (ja täida neid eelnevalt) siis minu kodus.
Miks sa neid täitma pead? Las ma arvan, oled ise selle “kohustuse” omale kaela võtnud.
Fb-s jagatud jõulusoovitus : Ära mine oma perekonnaga jõule tähistama kui nad kompromiteerivad su vaimset tervist!
Õige on ka, pole vaja olla halvas seltskonnas.
Ära mine oma perekonnaga jõule tähistama kui nad kompromiteerivad su vaimset tervist!
Mida see siis tähendama peaks, et mees peab mitte pere vaid armukese juurde minema?
Armukesed kindlasti rõõmustavad.
Oodata hiljem järgi jooksmist on isekuse ja egoismi tipp. Keegi ei pea kellelegi järgi jooksma.
Kust sa nüüd selle ootamise järsku välja lugesid?
Kui oma peakesest, siis on muidugi tore.
Keegi ei oota kellegi ootamist. Elus on lihtsalt nii, et tuleb oma lipp sinna Kuu peale ära panna ja tulema tulla.
Kas keegi läheb seda sinna vaatama või mitte, see pole enam minu probleem. Peaasi, et see seal on.
Elus on lihtsalt nii, et tuleb oma lipp sinna Kuu peale ära panna ja tulema tulla.
Kui mõne jaoks on tähtis oma lipu Kuu peale panemine, siis on ta oma emotsioonidest haaratud ja tavaliselt ei lõpe see kunagi hästi. Saturn saadab talle ta lipu tagasi.
Jah, Printsess. Teil on õigus.
Lõunapoolus oleks parem olnud, sest ega seal Kuu peal pärast Amstrongi vist keegi käinud ei olegi.
Lõunapoolusel jooksid nad, Amundsen ja Scott, mingit paaristantsu ja muud mehed tänapäevani.
…..
Aga mis lahendust ta siis piinlike sugulasürituste teemasse ise pakute?
Mitte miski ei tundu teile meeldivat.
Luiskamise, et laps haige vms. mõistsite teravalt hukka.
Minu ettepanek kohale minna ja oma joru ajada tekitas samuti teie poolt suure pahameeletormi.
Mis me siis teeme selle herneteraga seal madratsite all?
Jõulud. Üks kutsub üles kinke mitte tegema. Teine sugulastega mitte kohtuma. ainult L.Haavelil on aega ja tahtmist kõigi jaoks.
Oluline, et sa ise oled meeldiv sugulane.
Meie näiteks käime jõulude ajal minu vanemate juures, kuhu siis kõik õed-vennad oma lastega kokku tulevad ja samuti mehe ema juures. Mehe isa juurde perega ei lähe. Keerulised peresuhted, mehe isa tõttu me ei korraldanud ka pulmapidu, abiellusime vaid kahekesi. Ma ei soovinud pidu, kuhu peaksime viisakusest kutsuma inimesed, keda justkui ikka peaks kutsuma. Parem uhkelt ilma kui sitalt saanud.
Oleneb tegelikult kas kõigi (sinu, mehe, laste) jaoks on suhtlus teatud isikuga pingeline või ainult ühe jaoks vähem oodatum. Kas pingeline tähendab rohkem seda, et ise heameelega lihtsalt ei läviks mõne isikuga või tegu nö teie pere jaoks kriitiliste tegude ja süüdistustega. Viimasel juhul tõesti ei kujuta ettegi, et organiseeritakse vaatamata situatsioonile ühine jõuluistumine. Ise annab üsna tihti põhjendada (isegi mitte ettekäändeks, vaid paratamatus) konkreetset mitteosalemist sellega, et ei saa olla mitmes kohas korraga ja eelnevalt juba muud plaanid tehtud ning külastada siis näiteks endale sobivaid lähedasi muul ajal ja selekteeritult (kui näiteks mehe vanematega kokkusaamine sobib, aga mehe õe perega mitte vms) või ka teha mingeid külastusi osalise perega (läheb mees).
Oleme sel aastal ka mehe ühest lähedaset veidi eemaldunud, sest tema teod ja otsused ei ühildu enam üleüldse meie tõekspidamistega. Hetkel veel sünnipäevade ja jõuludaegseid koosistumisi ära ei jäta, aga enam ei ürita nii palju tema soovidele vastu tulla oma plaane muutes, nihutades, püüdes arvestada ka vastaspoole tegemistega (mees ise on öeldudki, et ei ole vaja hakata muutma meie plaane) ja suhtlemine muutunud pigem pinnapealsemaks.
