Teema: Kõige kohatumad kommentaarid, mis teile kunagi öeldud.

#3206731:

#3206724:

asjus see vanahärra hullu pakasega vanaaegse jalgrattaga ringi liikus?

Oi, kas tõesti härra Mang isiklikult oli mängus?

Ei, härra Zand.

Olin 17 ja kõndisin kodukohas, läksin just üle suure silla, kui üks noorem mees tuli vastu ja vaatas mind(oli vist joonud) ja ütles vihkava ja ähvardava häälega mulle, et ta viskas mu heameelega sillalt alla. (ma mäletan teda, ja tunneksin ära).
Olin 21 ja neljas kuu rase ja käisn linnas ja bussijaama vetsus nr 1 hädal. Kui välja astusin, seisis seal üks koristajatädi, väga kuri ja ütle mulle julmalt – laseb nagu vana lehm…ometi olin ma tavaline noor naine, mitte tibilik ega isegi mitte värvitud, tagasihoidlik, vana talvemantliga ja olin üllatnud selle eaka naise vihast minu vastu.
Olin 27 ja olin sünnitanud hiljuti oma teise lapse ja jalutasin lapsevankriga poodi ja vastu tuli endine naabrimees-poiss, minust mõni a vanem ja vaatas mind ja ütles – no sinust ei ole enam midagi järgi, endisest sinust, oled kõhna ja paistad nii vana.
Seoses sama perioodiga sain kommentaari ka ühelt teiselt meestuttavalt, mida ma tegelikult halvaks üldse ei pidanud, aga kuna see jöi samasse suvesse, siis kirjutan selle ka. See oli üks mees sealt kandist, kes püüdis mu tähelepanu, kuigi teadis, et olen korralik pereinimene, aga ta liiale kunagi ei läinud, selline elumehe tüüpi oli. Ma järjekordselt läksin lastega(üks kõrval, teine kärus) poodi. Tuli vastu, pidas auto kinni ja soovis lapse sünni puhul õnne ja ütles mulle – sa oled nii kõhn, hoolitse enda eest rohkem ja läks. Polnud solvav.

#3206547:

Oli raske rasedus, laps sündides alakaaluline, minu kaalutõus 30kg, 57kg olin enne rasedust, 80kg peale lapse sündi.

Nooh… Siiski 23 kg kaalutõusu, mitte nii palju kui sa kirjutasid.

Mh? 57+30=87 ja 87-80=7 ehk siis imiku ja temaga kaasneva muu asjanduse kaal. Või kaalus imik 0 kg? Mis siin arusaamatut oli?

#3206538:

#3206535:

Päev peale sünnitust tuli töökaaslane ettevōtte poolt haiglasse lilli tooma. Mind nähes ja kōhtu vaadates mainis, et Sa poleks nagu sünnitanudki.

Ma mitu korda lugesin seda kommentaari ega mõistnud, mis selles kommentaaris kohatut oli. Siis aga sain pihta: ta ütles seda (sinu meelest) selles võtmes, et su kõht on endiselt suur. Mina aga sain esimese hooga aru, et ta tegi just komplimendi, et su kõht on nii väike, et ei saa arugi, et sa oled just rase olnud ja sünnitanud. Äkki tema mõtles ka hoopis niipidi?

Ei, sinna juurde käis hiljem ka “nali”, et àkki üks jäi ikka veel kõhtu.

See on seksuaalne vägivald, isegi kui isa seda sellena ei mõelnud. Sina olid laps ning ei ole selles süüdi, et täiskasvanu end kontrollida ei suutnud. Sinu usaldust kuritarvitati. Psühholoogiga rääkimisest oleks kindlasti vihast vabanemisel abi.

Ei kunagi varem ega ka hiljem pole isa mu välimust ega riideid ega soengut ega üldse midagi kommenteerinud. ta üldse arvustas teisi inimesi väga harva, seetõttu see tuligi välguna selgest taevast. Ise oli ta noorena kõva sportlane, eks ta selle pinnalt mõtles, et laps peaks end liigutama, ise varsti neiu aga ikka paks. Aga no … lihtsalt õudne, kuidas mõned siuksed “ma ainult hea pärast”-ütlemised reaalsuses välja kukuvad.

Raseduse äpp – kogu raseduse info sinu taskus

Millal mõelda kortermaja katuse renoveerimisele?

KÜLMETUSVIIRUSTE HOOAEG ON KÄES: köhaliikide tundmine aitab leida õige ravi

#3206816:

Ei kunagi varem ega ka hiljem pole isa mu välimust ega riideid ega soengut ega üldse midagi kommenteerinud. ta üldse arvustas teisi inimesi väga harva, seetõttu see tuligi välguna selgest taevast. Ise oli ta noorena kõva sportlane, eks ta selle pinnalt mõtles, et laps peaks end liigutama, ise varsti neiu aga ikka paks. Aga no … lihtsalt õudne, kuidas mõned siuksed “ma ainult hea pärast”-ütlemised reaalsuses välja kukuvad.

Ootamatud kommentaarid ongi kõige traumeerivamad. Eriti veel, kui neid teevad lähedased inimesed. Kõrvaltvaatajana oli lihtsalt väga kahju lugeda, kui negatiivselt sa oma kehasse suhtud. Sulle endale võib-olla ei tundu see ka praegu nii väga suure probleemina, aga oma keha ei pea vihkama. Oleks hea, kui saaksid sellised tunded endast välja. Alateadvusesse jäänud negatiivsed emotsioonid võivad ka muid asju negatiivselt mõjutada.

Oli väga ilus soe kevadilm, tulin koolist kaasas koolipilt, sellel ligi 200 õpilast mahutatud kooli ette mäe peale näod vastu päikest. Tädi oli külla tulnud ja hakkasid koos vanaemaga mind pildilt otsima. Tädi kilkas: näe, see loppis näoga!
Meil oli kodus ainult väike lauapeegel, oi kui palju kordi ma aastaid sellest oma loppis nägu uurisin ja aru ei saanud kas ikka on loppis või mitte. Küsida ma kelleltki ei julgenud. Olin siis kuskil 10-aastane. Alles aastate pärast kui mõned võõrad mind ilusaks nimetasid, sain sellest murest vabaks.

#3206443:

Nagu mainitud, ma ei solvu selliste asjade peale aga suu jätab ikka lahti. Mina küll ei suudaks kellelegi selliseid kommentaare teha.

Ometi oled solvunud ja lajatanud siia kõigile oma isikut iseloomustava kommentaari. Mida me nüüd tegema peaksime – lohutama sind selles, et ära käi pubides, kus kõrvallaua poisid meelate tüdrukute lauda istuvad, ära pane selga avarat dekolteed, kust “udarad” välja paistavad, ära näe oma säravate kulinatega välja nagu mustlane, tee trenni ja võta kaalust alla, jne.jne. Järelikult on need väikesed märkused igati head õppetunnid, et oleksid võimeline ise oma välimust kohendama.

Miks peaks mingisuguste madala enesehinnangutega t..peade jaoks enda välimust kohendama?

1. Töötasin kunagi ühes riidekaupluses, mille omanik oli selline kibestunud vanem naine, kes tihti sapiseid märkusi viskas. Olin rase, juba suure kõhuga ja juurde võtnud, kolleeg oli ilus kurvikas tüdruk, alati väga hoolitsetud ja sätitud. Ühel päeval ajasime just ühe kliendiga juttu ning näitasime talle rõivaid, kui eemalt omanik kõva häälega hüüab (mulle ja kolleegile): “Eemalt vaadates ei saa kohe arugi, kumb teist õieti rase on!” Kolleeg oli pisarateni haavunud, kuigi üritas head nägu teha. Ja paar nädalat hiljem lahkus töölt.
2. Käisin fotograafi juures dokumendipilte tegemas. Sätib mind, üldse rahul pole ja lõpuks lausub: “Teil on sellist tüüpi nägu, et kole raske on ilusat pilti saada!” Ahah… Ja siis mu hämmingut märgates lisas kiiresti: “Aga heas mõttes, selline huvitav nägu!” Mida iganes. Siiamaani uurin tema sõnade tõttu vahel peeglist salaja oma “huvitavat” nägu ja üritan aru saada…
3. Sõbranna eksmees lajatas kord minu kuuldes sõbrannale: “Sa ei tohiks nii avaraid pluuse kanda, endal on tissid nagu pulgad!” What the hell?? Ma nähvasin vastu, et nüüd ma saan aru küll, miks tegu on ENDISE abikaasaga. Loodan, et jäi meelde.

Kõndisin tänaval, sale ja pikk, värskelt pestud juuksed peas.
Mingi mees tuli vastu ja viskas lause: “Küll on hea – väike vitt ja suur pea”.

#3206896:

Uskumatu, milline läbilõige eesti meestest siin on välja toodud. Mitu protsenti 100%-st sellised kommentaatorid on, kas 50%?

Küll ollakse agarad kommenteerima naiste suguelundeid, kas mehed ise siis mister universumid ja voodis supermanid? Kust selline suhtumine naistesse üldse tuleb, kodust?

Siit võiks nüüd poegade emad õppust võtta ja anda endast kõik, et tema poeg selline ei oleks. Juba 14 aastased pubekad kutsuvad süütuid 14 aastaseid tüdrukuid litsideks. Kas siis kodus isa kutsub ema nii või tõesti, et kust see tuleb või ongi meil riigis vigased meessoost geenid.

#3206899:

Kõndisin tänaval, sale ja pikk, värskelt pestud juuksed peas.

Mingi mees tuli vastu ja viskas lause: “Küll on hea – väike vitt ja suur pea”.

Mine pekki, ma purskasin praegu õuna klaviatuurile.

Mulle on eluks ajaks jäänud kompleks sellest, kui vankriga jalutades keegi mööduvast teismelisekambast röögatas minu suunas vaadates “eino mida udarad!” Kusjuures olin peenike, alla 50kg kaaluv tookord, korv 75c, kuid kandsin imetamisrinnahoidjat, mis ei näinud vaeva büsti korrigeerimisel, ehk siis sellest. Igal juhul olen sellest peale hakanud kandma riideid, mis varjavad ja ei lase rinnakuju aimata.

Neid kohatuid kommentaare on kindlasti hulgim olnud. Mu oma õde suudab neid iga kord, kui kohtume, produtseerida. Võimalik, et seetõttu ka suht paks nahk ja lühike mälu sel teemal.

Rõve on olnud lapsepõlves kindlasti mingi pervo vanamehe mögin teemal, kas v..ukarvad juba kasvavad. Seda siis 8aastase lapse käest küsida bussipeatuses. Ära joosta ka ei saanud, sest kohe pidi maaliini buss tulema. Siitki lugedes tundub, et nõukaajal oli neid pervosid ikka omajagu palju. Aga me ei rääkinud sellest kellelegi. Mina küll ei rääkinud.

Kohatu oli ühe lühiajasuhte partneri kommentaar peale voodit, et kuidas ma ainult ühe orgasmi sain, kui tema eelnevad partnerid mitu. Too noormees oli mul teine seksuaalpartner, aga isegi mina teadsin, et see jutt on jama. Esiteks polnud tal väga suur varustus, pigem väheldane, võrreldes minu esimese noormehega, kel oli tubli Eesti keskmine, nagu tänase kogemuse najal võin kinnitada, et kuidas küll väikemõõduline nüüd teistele daamidele ikka nii osav multiorgasme suudab pakkuda. Et pigem on talle valetatud. Naised, eriti väga noored naised võivad meeldimise nimel vägagi teeselda. Mina muidugi need mõtted jätsin viisakusest enda teada. Nii varustuse suuruse kui ka selle kohta, et pigem on ta luuludes. Aga hinge see miskipärast jäi. Aastakümneteks.

Naised on palju mu kehakaalu kommenteerinud, olen pikk ja peenike, mehed ei kunagi, kuigi mul puuduvad pea igasugused kurvid. Aga see on läinud ühest kõrvast sisse ja teisest välja.

Paljudel siin on ühine “võõras mees/poiss tuli tänaval juurde ja ütles/hõikas” jne. Olen ka ise saanud vastutuleva kamba poolt märkusega “su nägu on sama kole kui mõne mehe pe**se!” õnnistatud (umbes omavanused poisid 3tk keset tänavat päise päeva ajal). Järgmisele vastutulevale naisele hõigati midagi sama vastikut, mis see täpselt oli, seda mina enam ei mäleta, aga küllap TEMA mäletab jälle eluaeg!
Ma saan poisikese lollustest aru ja loodan, et vähemalt osa neist kasvasid normaalseteks meesteks. Nagu siit lugeda, siis teatud osa siiski ei arenenud sellest faasist edasi, said vanemaks, aga mitte targemaks!