Esileht Lapse ootamine Kõigile, kes on olnud rasedad…

Näitan 7 postitust - vahemik 1 kuni 7 (kokku 7 )

Teema: Kõigile, kes on olnud rasedad…

Postitas:
Kägu

3 küsimust kõigile kes on olnud rasedad:

1) Kas tagantjärele mõeldes möödus see raseduse aeg (sealhulgas sünnitus) pigem kiiresti või venis ja tundub nagu oleks pikk ja vaevaline aeg olnud? 😀

2)Kas on midagi, mille pärast pidevalt asjatult muretsesite ja mõtlete tagantjärele, et oleks võinud vabamalt võtta?

3)Kas oli midagi, milleks te ei olnud valmis või millega ei osanud arvestada ning oleks tahtnud seda enne rasedust teada?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tee veel üks teema…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tee veel üks teema…

Milleks sellised kommentaarid vajalikud on?

Märkasin nüüd isegi, et seda on mingil põhjusel mitu korda siia saanud. Tegingi ainult ühe teema.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

1) ei olnud vaevaline füüsiliselt aga venis.

2) muretsesin palju aga mitte millegi üle asjatult. tagant järele oleks võinud ette muretseda rohkem enda sünnitusjärgse perioodi üle (mitte ainult vastsündinu eest hoolitsemise üle vaid ka enda taastumise). teha rohkem toitu ette külma ja otsida ette välja füsioterapeutide kontaktid ja lapsehoidja ja koristaja jne.

3)ei olnud valmis kui kõikehõlmav on lapse saamine. polnud ühtegi aspekti elus mis oleks jäänud samaks, kaasa arvatud minu iseloom.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

1. Aeg kulges esimesega ja kulgeb ka teise rasedusega (hetkel 32+5) täpselt samamoodi nagu mitterasedana.

2. Esimesega muretsesin ette, et ma ei saa hakkama, kuna oli teada, et kasvatan last alates sünnist üksinda. Peamiselt tekkisid need muremõtted teisi kuulates, et kui raske on imikuga, magamata ööd jne; muutusin väga ebakindlaks ning tekitasin endale asjatult stressi. Tegelikult oli esimese lapse beebiaeg üks ilusamaid ja rahulikumaid aegu mu elus ning teiste kuulamise asemel oleksin ma võinud endale rohkem sisendada, et ma saan sellega hakkama.

3. Ei osanud arvestada sellega, et kogu lapse ilmaletoomise protsess ja lapse esimene eluaasta võib olla nii ilus ja nauditav, kuna valdav enamus kirjeldab seda kui täiesti hullumeelset ja katsumusterohket aega.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

1. Kulges pigem kiiresti, vähemalt mitte aeglasemalt kui mitterasedana. Oli raskemaid perioode, kuna mõlema raseduse lõpus avastati komplikatsioone, mis tekitasid muret, aga tagasi vaadates läks see aeg siiski ruttu.

2. Õnneks asjatuid muresid raseduste ajal polnud. Pigem olin veidi liiga ärev peale sünnitust. Eriti esimese lapse sünni järel pabistasin palju, et kas teen ikka kõik õigesti. Siis oleks võinud küll vabamalt võtta. Paljud probleemid probleemid kaovad aja jooksul iseenesest ja kõige vastu ei saagi midagi teha. Mõned asjad, mis tunduvad probleemidena, on tegelikult vastsündinu puhul normaalsus (no näiteks see, et magab öösiti vaid jupikaupa jne).

3. Enne rasedust vast mitte. Küll aga esimest last oodates oleks võinud varem hakata end harima. Oleksin võinud end paremini kurssi viia, mis kehaga sünnitusel toimub, kuidas selleks maksimaalselt ise valmistuda. Näiteks olin olukorras, kus võimaldati valida plaanilise keisrilõike ja vaginaalse sünnituse vahel. Parema ettevalmistuse korral oleksin ehk teisiti otsustanud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

1. Aeg kulges esimesega ja kulgeb ka teise rasedusega (hetkel 32+5) täpselt samamoodi nagu mitterasedana.

<!– ezoic_video_placeholder-mid_content-288×162-999996-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-mid_content-288×162-999996-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-mid_content-240×135-999996-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-mid_content-240×135-999996-nonexxxclearxxxblock –> 2. Esimesega muretsesin ette, et ma ei saa hakkama, kuna oli teada, et kasvatan last alates sünnist üksinda. Peamiselt tekkisid need muremõtted teisi kuulates, et kui raske on imikuga, magamata ööd jne; muutusin väga ebakindlaks ning tekitasin endale asjatult stressi. Tegelikult oli esimese lapse beebiaeg üks ilusamaid ja rahulikumaid aegu mu elus ning teiste kuulamise asemel oleksin ma võinud endale rohkem sisendada, et ma saan sellega hakkama.

3. Ei osanud arvestada sellega, et kogu lapse ilmaletoomise protsess ja lapse esimene eluaasta võib olla nii ilus ja nauditav, kuna valdav enamus kirjeldab seda kui täiesti hullumeelset ja katsumusterohket aega.

Mitte, et kirjeldavad, vaid mõne jaoks ongi. Mul on 4 last ja viimase imikuaeg oli täiesti kohutav, ta ei maganud öösel ega päeval, ainult karjus, ja nii u 9 esimest kuud. Ma olin täielik ahervare, söömata, magamata, pesemata, surmani väsinud ja enesetapumõtetega.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 7 postitust - vahemik 1 kuni 7 (kokku 7 )


Esileht Lapse ootamine Kõigile, kes on olnud rasedad…