Põhjanaabrite juures on oktoobrikuus testimisstrateegia reeglite radikaalse ümberkujundamise (vaktisneerituid ei testita) tagajärjel toimunud koroonaviiruse analüüsiproovide järsk langus. Kui näiteks septembri esimesel nädalal võeti 172 196 analüüsi, siis möödunud nädalal tehti teste 64 605. Ehk vahe on peaaegu kolmekordne.
Kuidas on see mõjunud nakatunute arvule? Septembri esimesel nädalal tuvastati kolm korda laiahaardelisema testimisega 3596 koroonapositiivset, möödunud nädalal aga 3195. Seega võimaldab igati korrektne ametlik statistika väita, et viiruse levik oli oktoobris võrreldes septembri algusega umbes 10 protsenti madalam.
Hoopis teine pilt avaneb, kui vaadata koroonasurmade arvu ja haiglaravi vajadust.
Septembri esimesel nädalal suri Soomes koroonaviiruse tõttu 14, möödunud nädalal aga 34 inimest. Haiglaravi vajavate koroonahaigete arv on olnud viimastel nädalatel järsus tõusus ja võrreldes septembri algusega kolmekordistunud. Õnneks mitte sama kõrgele tasemele kui Eestis.
Mida võime sellest järeldada? Kindlasti on Soomes koroonaviiruse levik oluliselt laialdasem, kui nähtub igapäevastatistikast. Soomes on kogu elanikkonnast saanud kaks vaktsiinidoosi 68 protsenti inimestest.
Kuigi viimastel nädalatel on ka Soomes vaktsineerimishoog raugemas, siis neid, keda üldse testitakse, jääb uue käsuliini rakendamisel iga päevaga üha vähemaks. Sisuliselt testitakse vaid kolmandikku elanikkonnast.