Teema: Kõik pereelus ideaalne, aga midagi ikkagi häirib

Loen seda teemat ja kui jõudsin selle lõiguni:
Kuidas sa ise mehe naisega läbi saad? Kas olete head sõbrannad või pigem viisakas külmus. Kaotaksid sa, kui ei peaks temaga enam suhtlema?

Haaremis?? Elu nagu haaremis!
Nojah, eks jõukas mees võib seda endale lubada, aga ega teine (2.) naine ei ole meie ühiskonna väärtuste järgi kerge olla.

Taevas küll!
Miks PEAB nii elama?

#3164623:

#3164511:
Kuid ära mitte loodagi, et kui teie lahku peaksite minema, siis ta sinu tunnetest samamoodi hoolib või sind materiaalselt toetab või midagi. Isegi kui teil oleksid ühised lapsed, siis esimese abielu laps saab kõik ja ühistele jääksid riismed.

Oleneb ikka, millal mees sureb. Kui ühised lapsed on sel ajal alaealised, siis ei saa esimese abielu laps kõike saada, kõik ühised lapsed saaksid ikka sundosa, kui isadus on määratud.

No oletame, et teemaalgataja saab mehega 2 last, aga mees on ikka endise naisega abielus.
Siis mehe surma korral läheb jagamisele 50% tema varast (ühisvara korral kuulub teine 50% niikuinii tema seaduslikule abikaasale).

Nüüd hakatakse seda 50% siis jagama, 3 lapse + abikaasa vahel. Seega igaüks saab neljandiku sellest 50 protsendist.

Niisiis saavad sinu lapsed kõige paremal ühe neljandiku ühest kahendikust.

Mehe esimese abielu laps võib saada oma ema vara ainupärijana
• kogu ema osa ühisvarast 1/2 = 4/8
• + üks neljandik isa osast 1/4 · 1/2 = 1/8
• + selle ühe neljandiku, mille päris isa tagant tema ema 1/4 · 1/2 = 1/8

Seega sinu lapsed saaks kumbi 1/8 (kahe peale kokku 1/8 + 1/8)
ja esimene laps saaks 6/8

Võrreldes esimese lapsega on teise kooselu lastel ikkagi jäänud riismed.

#3164668:

Siis mehe surma korral läheb jagamisele 50% tema varast (ühisvara korral kuulub teine 50% niikuinii tema seaduslikule abikaasale).

Vale. Mehe surma puhul läheb jagamisele 100% mehe varast, sest abikaasa osa kuulus abikaasale ka enne mehe surma. Ei ole nii, et mehele kuulub eluajal 100%, naisele 0% ja mehe surma puhul saab naine 50%.

#3164734:

#3164668:
Siis mehe surma korral läheb jagamisele 50% tema varast (ühisvara korral kuulub teine 50% niikuinii tema seaduslikule abikaasale).

Vale. Mehe surma puhul läheb jagamisele 100% mehe varast, sest abikaasa osa kuulus abikaasale ka enne mehe surma. Ei ole nii, et mehele kuulub eluajal 100%, naisele 0% ja mehe surma puhul saab naine 50%.

Okei. Sul on ses osas õigus, et jagamisele läheb 100% MEHE varast. Ainult, et kõik, mis mehe nimel, ei pruugi olla ainult mehe vara.

Perekonnas üldjuhul on ühisvara (mul endal tegelikult pole, aga see pole keskealiste seas tüüpiline).
Lahusvara puhul on mehe vara 100% mehe vara.
Ühisvara puhul kuulub kogu vara võrdsetes osades nii mehele kui naisele (välja arvatud siis pärandi teel saadud vara jms).

Seega sel juhul (ühisvara) kuigi korter on näiteks mehe nimel, siis kuulub see tegelikult võrdsetes osades nii mehele kui naisele. Mehe nimel olev korter on ühisvara sel juhul. Samuti kui naise nimel on korter, on see ka ühisvara. Niisiis kui mees peaks surema, siis sel juhul kuulub pool korterit niikuinii naisele ning jagama hakatakse seda mehele kuulunud poolt.

Teate mina seda asja, et mees endiselt abielus on, küll enda jaoks segavaks faktoriks ei peaks. Mul on päris mitu tuttavat paari, kes on aastaid pärast lahku kolimist ja eraldi elude elamist alles lahutanud. Seal on olnud neid põhjuseid, et varajagamine on olnud keeruline ja ka muidugi laiskuse küsimusi. Mu enda lähisugulaste peres lahutas mees oma eelmise abielu alles siis, kui uude perre oli laps sündinud ja ei saanud teda küll kuidagi selles süüdistada, et “vanasse kaevu enne ei sülita” vms.
TÄiesti normaalne on ka see, et mees plekib oma eelmise pere elu kinni (kui selleks on võimalusi ja vahendeid). Eluase ja reisid on täiesti ok.
Teemaalgataja võiks maha rahuneda ja nautida seda, mis tal on (mehe armastus), mitte taga nutta seda, mida ei ole (mehe suguvõsa lugupidamine).

#3164800:

endagi säästud matnud elamise parendamisse

Puruloll peab olema inimene, kes oma säästud matab elamisse, mis talle ei kuulu, eriti juhul, kui ta teab, et tema elukaaslasel on kusagil ka veel seadulsik abikaasa. Teadmatusest tehtud lollustele võib kaasa tunda, aga siin inimene teab, et tema kaaslasel on seaduslik abikaasa, seega ei sentigi panustamist – üüri võib ta mehele küll maksta enda ja lapse elamise eest.

Tundub et teemaalgataja mõtles loo lihtsalt välja sest tal on igav

_

Kuna mees “võttis jalad kõhu alt välja ja hankis teile elamise”, siis tekib mul küsimus, kus sa enne elasid?
Muidugi sa ära liiga arva, et “teile” hangiti elamine. Kui meest liigselt ärritad, siis pead varsti uue keskealise naisemehe leidma, kes “teile elamise hangib”.

Mis sai sinu eelmisest elamisest? Miks te ei oleks võinud sinu eelmises elamises elada?

Jääb tõesti mulje nagu sa oleks mingi puuk.

Kord kirjutad, et sul keelatakse eksile mingeid asju rääkida, siis räägid, et sina üldse eksiga ei suhtlegi.
Otsusta ära, kas suhtlete või mitte.

#3164989:

Mina ei suhtle eksiga, soovin lihtsalt, et mõningaid asju mees eksile räägiks, aga ta ei tee seda. Sest eksi ei tohi ärritada. Minul oli varem korter täiesti olemas, mis on praegu välja üüritud. Asi pole rahas või selles, et ma üksi hakkama ei saaks. Mina saan alati hakkama.

Püha taevas, mis asju on sul vaja lasta eksile rääkida.
Las mees otsustab ise, mida räägib ja mida mitte.
Kui sul on nii hirmus himu eksi ärritada, no siis räägi ise, mitte ära sunni teist inimest.

Ma näiteks ei kujuta tõesti ette kui mu eksmehe uus naine tahaks et ma mõningaid asju teaks.
No mul on tema olemasolust ükskõik. Temal minu omast ilmselgelt ka.
Mida on sul tarvis kogu aeg eksi ärritamiseks rääkida? Sa tahad, et mees räägiks naisega reisimise ja elatisrahadest? Või sa tahad, et sugulased ei peaks teda nii toredaks?
Tihti jäävadki sugulased seda esimest naist olulisemaks pidama. Näiteks vanaemad-vanaisad. Sest ta on lapselapse EMA. Mitte lihtsalt poja naine. Nad on võib-olla 20 aastat temaga tuttavad olnud ja nende meelest ehk ongi tore inimene.

#3164999:

Jah, eks ongi üle 20 aasta tuttavad. Ja sellega olen isegi nõus, et kui on mehe vanematel juubel vms, siis kutsutakse sinna mu mees eksiga, mitte mina mehega. Ok, see selleks, ega ma neid pensionäride sünnipäevasid ei igatsegi.

Issand naine. Su olukord on ikka tõesti nagu haaremis teisel naisel.

Kuigi ma arvan, et juubelile kutsutakse su “mees”, ja kutsutakse tema “eksnaine”. Võib-olla mitte isegi paarina. Ilmselt kutsutaks see naine ka siis, kui sina oleks kutsutud.
Aga tõenäoline on isegi, et mees ise ennast sest abielust veel päris maha kandnud pole. Ta ehk isegi loodab nn eksnaisega asjad korda saada.
Seda enam, et see naine tundub sinust rahulikum, mõistlikum. Aga on ka tõenäoline, et naine ei ole nii vaimustunud mõttest petisega taas koos elama hakata. Nüüd siis mees praeb ja üritab parandada suhteid, aga kui ei peaks õnnestuma, siis kõlbad sina kah.

#3165027:

Aga mina pole ju kõike seda palunud, miks mind süüdistatakse? Äia eest hoolitsemine on mu mehe asi, mitte minu. Last soovis enda juurde see naine ise, et nagu sõber tema lapsele, mitte mina ei sokutanud teda sinna. Minu arust mind süüdistatakse nendes asjades küll põhjuseta. Aga et mu mees seda naist tagasi tahaks, seda ma nüüd küll kuidagi ei usu. Kui meid kaht kõrvuti panna, pole kahtlust, keda eelistatakse ja keda naiseks tahetakse.

Aga ega see naine pole ka ju süüdi, et sind süüdistatakse.
Sa ei saa talle keelata äia eest hoolitsemist. Ta ei tee ju seda selleks, et sulle närvidele käia, vaid selleks, et olla olemas inimesele raskel ajal. Võib-olla on äi tema suhtes ka rasketel aegadel heatahtlik olnud ja tal on nüüd võimalus tagasi anda.
Noh, on väga suur tõenäosus, et kogu see teema on tegelikult üldse üks suur jama ja tõele ei vasta. Aga kui pole, siis sa haugud ka vale puu all.
Selle asemel, et teist naist kadetseda, püüa ise ennast sugulastele meeldivaks teha. Aga ega see lihtne pole. Juba siin mõjud sellise mitte just meeldiva inimese ja terava kriidina.

#3164853:

Sellest ikka saad aru et asjadest-kinnisvarast ,mille teie oma kooselu ajal ostate või seotate ,läheb pool eksile lahutuse või surma korral.

Mis sa sogad. Kui nad ei ole abielus, ei teki neil mingit ühisvara, millest pool saaks mehe eksile minna. MEHE ostetud asjadest küll pool jah, aga mitte naise asjadest.
Ja üldse, kelle äiast on jutt? Minule tundus, et selle eksnaise isa sattus haiglasse, mitte mehe isa.

#3165090:

#3165085:

Minule tundus, et selle eksnaise isa sattus haiglasse, mitte mehe isa.

Ikka mehe isast oli jutt. Tema sattus haiglasse raskes seisus. Aga selge ju, et eksminia hoolitses, sest nemad on ikkagi üle 20 aasta koos olnud, mitte mina. Meie pole kordagi kohtunud.

Liba või oled sa päriselt nii loll?
Selge oleks see, et mees ise hoolitseb oma isa eest. Kui ta oma kohustused eksi kaela lükkab, siis pole imestada, et sellest eksnaisest rohkem lugu peetakse.
Kuna eksnaine käitub nii mõistlikult, siis see mehe jutt, et “ei taha eksi ärritada” kõlab kohe eriti nagu hülgemöla, nii heatahtlik ja mõistlik inimene ju ei ärrituks lahutamise – see on korrektse asjaajamise – peale. Pigem võib asi olla nii, et mehe vanemad lubasid ta pärandist ilma jätta, kui ta sinusuguse lehtsabaga abiellub.