Teema: Koju jõudmisest teavitamine

Ise ka oma loogikast aru saad?

#2985186:

#2985088:

#2985051:

Mulle on jäänud mulje, et väga paljuski kui vanemad tunnevad, et neid ei “austata”, siis on tegemist sellega, et vanem arvab, et (isegi täiskasvanud) laps on tema omand ja käitub vastavalt. Nõukaaeg kahjuks teise inimese respekteerimist ei õpetanud ega soodustanud.

Mis puutub siia nõukaaeg? Ma töö juures muud ei kuulegi kui üks töökaaslane “nõustab” läbi telefoni 90 aastast hädist äiapapat. Teine helistab lapsele, kas too ikka jõudis koju ja võttis kapist süüa. Kolmas noorik aga manitseb telefoni teel oma täiskasvanud meest et ta peale tööd poest ikka läbi astuks. jne. jne. Kas nad peavad samuti oma lähedasi omandiks? Nüüd siis mõnel meeletu probleem et keegi julges talle helistada ja huvi tunda ja oh õudust, selleks osutus lausa ämmamoor. Kuidas ta julges!

Millal te sellisest vihkamisest vabaks saate?

Pakun, et ei saagi. Lämbuvad sellesse. Ja räägivad veel respekteerimisest, ise vähimatki respekti omamata. Respekt kestab täpselt sinnamaani, kui miski helbekesele ebamugavust põhjustab. Kes seda julgeb, see saab tunda respekteerijate tulist viha ja nendega enam ei suhelda!

Te vist kumbki ei lugenud, mida ma kirjutasin…..

Ma ei saa aru, kuidas te üht lühikest telefonikõnet ka muude asjade kõrvalt tehtud ei saa?
Minu hiljutine pikim kõne kestis 2,5h. Algas see linnas, käisin toidupoes telefon kõrva ääres, siis ootasin bussi, sõitsin bussiga, jalutasin bussipetusest koju. Kodus pakkisin poekoti lahti, panin asjad kappi, tegin söögi valmis jne. Lihtsalt kodus oli telefon valjuhääldiga laua peal, ise tegutsesin seal kõrval, vahepeal rääkisin vastu. Katlaruumis käisin kivisütt lisamas, telefon kaasas, nõusid pesin jne. Kõne kestis kogu aeg.
/Sõbrannal on elukaaslasega hetkel keeruline seis, tal oli vaja end tühjaks rääkida ja suhet analüüsida. Nuttis ja rääkis vaheldumisi. Nii ma siis psühholoogi asendasin ja kõik vajalik sai sealjuures samuti tehtud…

Ma panen teile kõigile pika puuga ära, tulime puhkuselt päris hilja, olime väsinud ja järsku lasti ukse taga kella ja mis sa näed, 2 politseinikku.
Tuli välja et ämm olevat politseisse helistanud ja mingi jutuga esinenud, et umbes lamame kõik mõrvatult pikali, mina, mees, lapsed ja meie suur hundikoer. Kuna meie ei võta telefoni vastu. No oli nii hästi esinenud et tulidki kontrollima et kas 4 kordne mõrv toimunud. Lugu üpris lihtne, olime unustanud mobiilid välja peale lennureisi ja nii hajevil et ei tulnud meelde kohe kõiki läbi helistada.

Peale seda kui aastaid tagasi jõuluõhtul minu ema koju ei saabunudki ja sugulased said kõne politseilt, siis ei pea me juba aastaid üksteisele paljuks saatmast sõnumeid “lennujaam paistab” “kass rõõmustab, et me kodus oleme” vms. Eriti halbade ilmadega pikalt sõidult saabudes.

#2989683:

tihti maskeeritakse hoolivuse taha puhast egoismi.

See käis sinu kohta praegu. Ausõna.

#2989683:

Ma hoopis küsiks, et kes te kõik oma vanemaid-ämmasid õigustate – kas teie niivõrd hoolivad vanemad ja ämmad ikka alati arvestavad, et kui olete autoroolis ja ütlete, et ei sa aprageu rääkida, siis lõpetavad kõne?

Ma ise sõites ei võtagi telefoni vastu (telefon kotis ja minust eemal). Ja mu lähedased ja sõbrad kõik teavad seda. Seepärast on kombeks ka kodustele märku anda kui saabun teisel ajal, et ei tekiks olukorda, et helistavad minu koju mittejõudmise pärast ja siis ei võta ka telefoni vastu. Ise kellelegi helistades küsin alati üle (kui ei öelda kohe ise), kas saab rääkida ja lõpetan vajadusel kõne. Samamoodi reageerivad kõik mu täiskasvanust lähedased.

#2989683:

Minu “hooliv” ämm näiteks avab auto turvavöö 100 m enne sihtkohta jõudmist, olles ohtlik lisaks endale ka teistele (paiskumine). Täietsi normaalseks peab, kui lühikestel sõitudel ei järgita 100% laste turvanõudeid, sest sõit on ju nii lühike ja mis siin ikka juhtub.
goismi.

Minu auto, minu reeglid, tuleb alluda või tuleb jalgsi liikumisele panustada. See teema on küll rohkem nendega, keda abistamise mõttes auto peale võtad ja kes ise igapäeva elus autoga liikluses ei ole, sest nad tõesti ei oska adudagi seda ohtu. Ehk on ka nii su ämmaga. ja vanemast peast on uute arusaamade omaksvõtmine veel keerulisem. Minu vanemad soetasid ise autosse ka turvatooli, et näiteks bussiga külla (ja minu laps pani ka väikelapse eas bussis turvavöö peale ning paneb seda ka nüüd üksinda bussiga maale minnes) läinud lapselaps kohapeal kuskile viimata ei jääks ja vajadusel saab ka autoga koju viia (rääkimata ise liikluses hoolikas olles ja turvavööde kasutamisest, sõites telefoni mittenäppimisest vms).