Teema: Kokata armastav mees on nagu taeva kingitus

Meie peres ka pereisa kokkab, mina haruharva.
Aga nüüd mil lapsed suured ja ise 50+, on toiduvalmistamine teisejärguline. Ei viitsi süüa teha ja ega enam ei saa niimoodi süüa ka, kilod kipuvad kohe kogunema. Ja kuna paksuks minna pole plaanis, siis kokkamine jääb ära. Ja mees on ka sellega seoses tarbetuks muutunud.

Positiivne teema ka vahelduseks.. Minul täpselt samasugune tubli mees, kes teeb palju süüa ja palju paremini kui mina. Olen selle üle igati õnnelik.

#3508811:

Üks ei välista kuidagi teist, samas garaažis ei pea meie peres küll keegi hea olema, selle teenuse me ostame sisse. Ei saa isegi aru, miks peaks garaažis müttamise peale sega raiskama, kui seda aeg saab hoopis veeta ühiselt.

Eks kokkamisega ole sama teema, et kokkamise asemel võiks aega ühiselt veeta ning kokkamisteenuse sisse osta. Samamoodi ka seksimisteenuse. Sisseostetud teenus on reeglina kvaliteetsem, sest teostajaks on professionaal. Järelikult jääb rohkem kvaliteetaega lähedaste jaoks.

Aga tõsiselt rääkides, liikumisvahendite pisiremonte võib isegi kodustes tingimustes ühiselt teha, koos pereliikmetega. Lastel on ka huvitav näha, mis “kapoti all toimub” või “kuidas kett peale käib”. Ise ei tasu teha asju, mis nõuavad spetsiifilisi seadmeid, mahukat kogemustepagasit (nt et võimatu on algajal tulla selle peale, milles viga seisneb) või kus on oht midagi kergesti ära rikkuda, mille ennistamine oleks kallis.

#3509150:

Kokkav mees on nuhtlus kuubis. Esiteks ei jõua keegi neid vaimuvälgatusi ära süüa, teiseks ei jõua keegi seda virinat ära kuulata, kui tahad toidule ketšupit, majoneesi vmt lisada (siis oled ju saatanaga võrdne, kes seda võrratut rooga rikub) ja kolmandaks ei tohi köögis ühtegi vidinat liigutada, sest see on TEMA köök. Lihtsam on päeval linnas enda maitse järgi süüa ja kodusest köögist kaarega mööda käia. Ja oleks siis, et ta vähemalt käiks jahil või tunneks autot või oskaks naela seina lüüa…

Tundub, nagu sa oleks oma mehest väsinud. Midagi ikka ta ju maitsvat teeb? Millele ei peaks majoneesi-ketšupit peale panema. Arusaadav, kui need vaimuvälgatused absoluutselt söödamatud on 🙂

#3509150:

teiseks ei jõua keegi seda virinat ära kuulata, kui tahad toidule ketšupit, majoneesi vmt lisada

Siin pole muud, kui see, et mees pole õppinud veel majoneesi ise tegema.

Kuigi, Priit Kuusk (see ERR ankur) on juba 100a oma majoneesi tegemise õpetust igal pool, k.a. meeste seas, levitanud.

Ja ärksamad mehed on selle ka selgeks saanud; pole midagi keerulist ja tõepoolest ei pea neid poemajoneesi E-sid omale sisse sööma.

#3509150:

Esiteks ei jõua keegi neid vaimuvälgatusi ära süüa, teiseks ei jõua keegi seda virinat ära kuulata, kui tahad toidule ketšupit, majoneesi vmt lisada (siis oled ju saatanaga võrdne, kes seda võrratut rooga rikub) ja kolmandaks ei tohi köögis ühtegi vidinat liigutada, sest see on TEMA köök.

Seda, et toitu ketsupiga ei solgita, teab iga normaalse kasvatuse saanud lapski:O
See on tõesti kokale solvav, kui keegi seda teeb.

Minu mehele samuti meeldib kokata ja tema tehtud toidud on väga maitsvad. Olen õnnelik selle üle, kuna mul liharoad ei taha kohe üldse õnnestuda. Ise teen lastele hommikupudrud ja lõunasöögi. Õhtusöögi teeb enamasti mees.

Hmm…minu mees teeb ka väga hästi süüa. Ta teeb ka palju muud(koristab jne), mitte, et ma ise midagi kodus ei teeks- teen küll.
Ma küll ei saa aru kuidas see taevakingitus on, minu arust on see elementaarne, et mees oskab ka

Minule tekitab küsimärke see, et kuidas naine ei jaksa kümmet kilogrammi tassida. See pole nüüd küll nii raske raskus.

#3508818:

#3508763:

#3508665:

Praegusel seenehooajal käib ja toob metsast ise värsked seened ka ära.

Ta jahil enam ei käigi?

??? Minu mees pole mitte kordagi elus jahil käinud ja ei lähe ka. Ta ei suuda õieti kärbestki maha lüüa, rääkimata looma tapmisest. Ja kui isegi tahaks kunagi proovida, siis mina keelaksin.

Aa mis siis saab kui tekib vajadus jahtida söögiks? Mees oskab sul süüa teha, aga toitu hankida(peale seente) ei oska? Isegi kärbest ei suuda maha lüüa.
No, kõlab tõesti taeva kingitusena.
Naine ei jaksa tassida ja mees ei oska toitu hankida. Päris hea kooslus.

#3511941:

Mida häda on selles, kui ma töölt tulles tahan kahte kotletti, toorsalatit, sortsu majoneesi ja võileiba sinna juurde?

Häda on sul ilmselt selles, et mees ei tunne kella. VÕI ei tea, mis kell sa töölt tuled. Või te ei räägi omavahel.

Kui mees teaks, et 17.30 on sellist rooga vaja, käiks eelmisel õhtul poes ära, ostaks hakkliha, paar peekoniviilu, juustu, kaks seent jne, mis seal sees käib, ära ja teeks õigeks kellaajaks toidu valmis.
Isegi majoneesi jõuaks kõrvale teha, 10 min võtab see aega.

#3512258:

Mul on tavaliselt kaasas hoopis mu peegelkaameraga suur fotokas ja erinevad objektiivid, sest alati on, mida pildistada. Millisesse kätte see korv peaks veel mahtuma?

Niipalju kui mina nö stuudiost väljas fotograafe näinud olen, siis ei tassi neist keegi oma kogu varustust käes.
Objektiivide, kerede, akude jne vajaliku jaoks on neil mugav spetsiaalne seljakott.

Ja käes on siis ainult see konkreetne “relv”, millega parasjagu nö. tulistatakse.

Ehk siis enne, kui järgmisel korral omale taas mingi põneva hobi oma lugudes külge luuletad, vii end ka selle teemaga pisut põhjalikumalt kurssi.
Muidu tuleb taas, et “tõmbasin ajaviiteks ja säärelihaste elavdamiseks 40km rulluisku ja kepid olid käes” vms

Mu 90 aastane vanaisa oskab süüa teha. Mu isa (71 aastane) on maailma parim kokk. Süüa oskavad teha ka tema sama vanad kursavend ning pinginaaber.
Mu mees vaaritas täna pool päeva mustikamoosi. Kui mul on olnud tööpäev ja temal mitte, on õhtusöök alati olemas; vahetevahel ka ise tehtud kotlettidega lõunapiknik mere ääres.
Praeguseks 19-aastane vanem poeg oskas juba 7 aastaselt pannkooke õhku visates neid ümber pöörata ja misiganes liharoa või küpsetise tegemine käib mängeldes(koroona ajal küpsetas ka leiba). Noorema poja (16 aastane) leivanumbriks on sushi.

Ma ei kujutaks ette elu, et kõik söögiga seonduv oleks ainult ja alati vaid minu vastutada.

#3513161:

#3511801:

#3508818:

#3508763:

#3508665:

Praegusel seenehooajal käib ja toob metsast ise värsked seened ka ära.

Ta jahil enam ei käigi?

??? Minu mees pole mitte kordagi elus jahil käinud ja ei lähe ka. Ta ei suuda õieti kärbestki maha lüüa, rääkimata looma tapmisest. Ja kui isegi tahaks kunagi proovida, siis mina keelaksin.

Aa mis siis saab kui tekib vajadus jahtida söögiks? Mees oskab sul süüa teha, aga toitu hankida(peale seente) ei oska? Isegi kärbest ei suuda maha lüüa.

No, kõlab tõesti taeva kingitusena.

Naine ei jaksa tassida ja mees ei oska toitu hankida. Päris hea kooslus.

Siin on vist tõesti puhta lollid koos. Oskad mõne näite tuua, millises riigis millisel ajastul on absoluutselt igal mehel pidanud olema jahipidamisoskus, muidu surid kõik nälga?

Aga sina käi jahil, nutikamad leiavad inmese, kes nende jaoks musta töö ära teeb.

Me ei käi jahil, aga mu mees oskab jahtida. Seega kui peaks ükskõik missugune probleem tulema, et on vaja ISE toitu hankida, siis ma tean, et meie hätta ei satu.
Selles on küll veidi nukker lugu, kui pead sellises asjas teiste peale lootma.